< Mateus 19 >

1 E aconteceu que, quando Jesus acabou essas palavras, partiu da Galileia, e veio para a região da Judeia, além do Jordão.
A Yeshu bhakamaliyeje kubheleketa gene malobhego, gubhajabhwile ku Galilaya nigubhapite ku Yudea, kung'ambu lushi lwa Yolodani.
2 E muitas multidões o seguiram, e ele os curou ali.
Bhandu bhabhagwinji gubhaakagwilenje kweneko, gubhaalamiyenje bhalwelenji.
3 Então uns fariseus se aproximaram dele e, provando-o, perguntaram: É lícito se divorciar da sua mulher por qualquer causa?
Mapalishayo bhananji gubhaaishilenje, gubhaalinjilenje bhalinkutinji, “Bhuli, alali mundu kunneka nkagwe kwa shiumilo shoshowe?”
4 Porém ele respondeu: Não tendes lido que aquele que [os] criou no princípio, macho e fêmea os fez,
A Yeshu gubhaajangwilenje, “Bhuli, nkanabhe shomanga Majandiko ga Ukonjelo kuti a Nnungu kundandubho bhashikumpanganya mundu jwa shileu naka jwankongwe,
5 e disse: Portanto o homem deixará pai e mãe, e se unirá a sua mulher, e os dois serão uma única carne?
nigubhashite, ‘Kwa lyene ligongolyo, jwannume shabhaleshe ainagwe na akwabhe, nilundana na akagwe, na bhanaabhili shibhabhanganje shiilu shimo?’
6 Assim eles já não são mais dois, mas sim uma única carne; portanto, o que Deus juntou, o ser humano não separe.
Kwa nneyo, bhanganyabho nngabha bhabhili kabhili, ikabhe shiilu shimo. Bhai, shibhalundikenye a Nnungu, mundu analekanye.”
7 Eles lhe disseram: Por que, pois, Moisés mandou [lhe] dar carta de separação, e divorciar-se?
Ikabheje Mapalishayo gubhaabhushiyenje, “Bhai, kwa ndi a Musha bhashinkutulajila kunneka, nikunnjandishila talaka jwankongwe?”
8 [Jesus] lhes disse: Por causa da dureza dos vossos corações Moisés vos permitiu divorciardes de vossas mulheres; mas no princípio não foi assim.
A Yeshu gubhaajangwilenje, “A Musha bhashinkunnekanga ntendanje nneyo kwa ligongo lya nonopa mitima jenunji, ikabheje kundandubho ikaliji nneyo.
9 Porém eu vos digo que qualquer um que se divorciar de sua mulher, a não ser por causa de pecado sexual, e se casar com outra, adultera.
Bhai ngunakummalanjilanga, jojowe shanneshe nkagwe ikabhe kwa ligongo lya labhalabha, nilomba jwankongwe juna, analabhalabha na akunnomba jwankongwe aleshilwe jula analabhalabha.”
10 Os discípulos lhe disseram: Se assim é a condição do homem com a mulher, não convém se casar.
Bhaajiganywa bhabho gubhaalugulilenje, “Ibhaga indu ya mundu naka nkagwe ili nneyo, mbaya nngalomba.”
11 Porém ele lhes disse: Nem todos recebem esta palavra, a não ser aqueles a quem é dado;
A Yeshu gubhaalugulilenje, “Nngabha bhowe shibhakundanje gene majiganyo gano, ikabhe bhajaliwenje na a Nnungu kutama gwangalomba bhala.
12 Pois há castrados que nasceram assim do ventre da mãe; e há castrados que foram castrados pelos homens; e há castrados que castraram a si mesmos por causa do Reino dos céus. Quem pode receber [isto], receba.
Pabha ipali iumilo ya tama gwangalomba, bhana shibhelekwa, bhana bhashiunwanga ntonga na bhandu, na bhana kwa ligongo lya tumishila Upalume gwa Kunnungu. Akombola kukunda gene majiganyo gano, akunde.”
13 Então lhe trouxeram crianças, para que pusesse as mãos sobre elas e orasse, mas os discípulos os repreendiam.
Kungai bhandu gubhaapeleshelenje a Yeshu bhana bhabhashoko nkupinga bhaabhishilanje makono nikwaajujilanga. Ikabheje bhaajiganywa bhabho gubhaakalipilenje.
14 Mas Jesus disse: Deixai as crianças, e não as impeçais de vir a mim, porque delas é o Reino dos céus.
A Yeshu gubhashite, “Mwaalekanje bhanabho bhajiyangane kwangu nne, wala nnaaibhililanje, pabha Upalume gwa Kunnungu gwa bhandunji bhalinginji malinga bhanabha.”
15 Ele pôs as mãos sobre elas, e depois partiu-se dali.
Bhai, gubhaabhishilenje makono nkwaajujilanga mboka, nigubhashoshile pepala.
16 E eis que alguém se aproximou-se dele, e perguntou: “Bom Mestre, que bem farei para eu ter a vida eterna?” (aiōnios g166)
Mundu jumo ashinkwaishila a Yeshu, gwabhabhushiye, “Mmajiganya mmammbone, ndende shindu shashi sha mmbone nkupinga mbate gumi gwa pitipiti?” (aiōnios g166)
17 E ele lhe disse: “Por que me perguntas sobre o que é bom? Somente um é bom: Deus. Porém, se queres entrar na vida, guarda os mandamentos.”
A Yeshu gubhammalanjile, “Pakuti, unanjema najwammbone? A Nnungupe jikape nibhali bhammbone. Upingaga kujinjila mugumi gwa pitipiti, ukunde amuli ya a Nnungu.”
18 Perguntou-lhe ele: “Quais?” E Jesus respondeu: “Não cometerás homicídio, não adulterarás, não furtarás, não darás falso testemunho;
Mundu jula akwaabhuyaga, “Amuli yashi?” A Yeshu gubhashite, “Unabhulaje, Unalabhelabhe, Unajibhe, Unakong'ondele unami,
19 honra pai e mãe; e amarás ao teu próximo como a ti mesmo.”
Gwaajogope ainago na akwenu, na gumpinje ntami nnjako malinga shukwiipinga gwamwene.”
20 O rapaz lhe disse: “Tenho guardado tudo isso. Que me falta ainda?”
Nshanda jula gwabhalugulile, “Gene gowego nigakamwile, shindubhile nndi kabhili?”
21 Disse-lhe Jesus: “Se queres ser completo, vai, vende o que tens, e dá aos pobres. Assim terás um tesouro no céu. Então vem, segue-me.”
A Yeshu gubhannugulile, “Monaga upingaga kukamilika, kaushe indu yako, mmbiyayo ukaapanganje bhaalaga, na ugwe shukole shibhiko kunnungu, kungai ujiye kuungagule.”
22 Mas quando o rapaz ouviu essa palavra, foi embora triste, porque tinha muitos bens.
Nshanda jula akapilikaneje genego, gwaijabhulile ali ainjishe, pabha ashinkubha tajili.
23 Jesus, então, disse aos seus discípulos: “Em verdade vos digo que dificilmente um rico entrará no reino dos céus.
A Yeshu gubhaalugulilenje bhaajiganywa bhabho, “Kweli ngunakummalanjilanga ipingabha ukomu tajili kujinjila Muupalume gwa Kunnungu.
24 Aliás, eu vos digo que é mais fácil um camelo entrar pela abertura de uma agulha do que o rico entrar no reino de Deus.”
Ngunakummalanjilanga kabhili, ikakomala kuka nnyama jwankulungwa jwa langwa ashemwa ngamia, kupeleta pa lilanga lya ingano, nngalingana tajili kujinjila Muupalume gwa Kunnungu.”
25 Quando os discípulos ouviram [isso], espantaram-se muito, e disseram: “Quem, pois, pode se salvar?”
Bhakapilikananjeje nneyo bhaajiganywa bhala gubhalapilenje kwa kaje, nigubhashitenje “Bhai gani, shakombole kutapulwa?”
26 Jesus olhou [para eles], e lhes respondeu: Para os seres humanos, isto é impossível; mas para Deus tudo é possível.
A Yeshu gubhaalolilenje, nigubhashite, “Ku bhandu indu malinga yeneyo ikaakomboleka, ikabheje kwa mashili ga a Nnungu, yowe inakomboleka.”
27 Então Pedro se pôs a falar, e lhe perguntou: Eis que deixamos tudo, e te seguimos; o que, pois, conseguiremos ter?
Kungai a Petili gubhashite, “Bhuli uwe? Tushileka yowe kunkagula mmwe, bhai shitupate nndi?”
28 E Jesus lhes disse: Em verdade vos digo que vós que me seguistes, na regeneração, quando o Filho do homem se sentar no trono de sua glória, vós também vos sentareis sobre doze tronos, para julgar as doze tribos de Israel.
A Yeshu gubhaajangwilenje, “Kweli ngunakummalanjilanga kunnungu na shilambolyo pushiijiyebha ya ambi, Mwana juka Mundu shatame pa shitengu shakwe sha ukonjelo, numbe mmanganya likumi limo na bhabhili nngagwilenje nne, shintamangane mwiitengu likumi limo na ibhili nnikwaukumulanga makabhila likumi limo na gabhili ga Ishilaeli.
29 E qualquer um que houver deixado casas, ou irmãos, ou irmãs, ou pai, ou mãe, ou filhos, ou terras por causa do meu nome, receberá muitas vezes mais, e herdará a vida eterna. (aiōnios g166)
Na jojowe aleshile nyumba, eu ashaapwakwe eu ashaalumbugwe, eu ainagwe eu akwabhe, eu bhana eu migunda, kwa ligongo lyangu nne, shaposhele mala makumi kumi na shakole gumi gwa pitipiti. (aiōnios g166)
30 Porém muitos primeiros serão últimos; e últimos, primeiros.
Ikabheje bhabhagwinji bhalinginji bhantai, shibhabhanganje bha kumpelo, na bhalinginji bha kumpelo shibhabhanganje bhantai.

< Mateus 19 >