< Marcos 11 >

1 E quando se aproximaram de Jerusalém, de Betfagé, e de Betânia, junto ao monte das Oliveiras, [Jesus] enviou dois de seus discípulos,
Jerusalem ce pha law tawm unawh Bethphage ingkaw Bethani khaw awhkaw Olive tlang ce ami pha law awh, a hubat thlang pakhih ce haina tyi nawh,
2 dizendo-lhes: Ide ao vilarejo que está adiante de vós; e assim que nela entrardes, achareis um jumentinho amarrado, sobre o qual ninguém se sentou; soltai-o, e trazei-o.
ani venawh, “Nani haai awhkaw khaw ak awmna cet nih nawh khawk khuina nani lut awh, u ingawm a mang ngawihnaak hlan, laa ca amik pai ce hu kawm nik ti. Suut nih nawh sawi law nih.
3 E se alguém vos disser: Por que fazeis isso?, dizei: O Senhor precisa dele, e logo o devolverá para cá.
U ingawm, 'Ikaw hamna nani sai?' a ti awhtaw, 'Bawipa ing ngoe hy, thak law sak tlaih bit kaw,' tina nih,” tina qawi hy.
4 Eles foram, e acharam um jumentinho amarrado à porta, do lado de fora em uma esquina, e o soltaram.
Cekkqawi ce cet nih nawh vawng chawmkeng a venna, laa ca amik pai ce hu hy nih. Laa ca ce a ni hlan awh,
5 E alguns dos que ali estavam lhes perguntaram: Que fazeis, soltando o jumentinho?
cawhkaw ak dyikhqi ing, “ikaw hamna laa ce nani hlam?” tina uhy.
6 Eles lhes disseram como Jesus [lhes] havia dito, e os deixaram ir.
Jesu ing a yn amyihna kqawn pe nih nawh cekkhqi ing ceh sak uhy.
7 Então trouxeram o jumentinho a Jesus. Lançaram sobre ele suas roupas, e [Jesus] sentou-se sobre ele.
Laa ca ce Jesu venna sawi hy nih, cawh hikhqi ce laa ca ak khan awh phaih unawh, ak khanawh ngawi hy.
8 Muitos estendiam suas roupas pelo caminho, e outros [espalhavam] ramos que haviam cortado dos campos.
Thlangkhqi ing hi ce lam awh phaih pe uhy, thlang vang ing thingbupkhqi ce chawm unawh lam awh phaih pe uhy.
9 E os que iam adiante, e os que seguiam, clamavam: Hosana, bendito o que vem no Nome do Senhor!
Haina ak cetkhqi ingkaw hu benna ak lawkhqi ing, “Hosanna!” “Bawipang ming ing ak law taw a zoseen seh!”
10 Bendito o Reino que vem, [o Reino] do nosso pai Davi! Hosana nas alturas!
“Ak law hly kawi ni pa David a qam taw zoeksang na awm seh!” “Sawsang soeih awh Hosanna!” tinawh khy uhy.
11 [Jesus] entrou em Jerusalém, e no Templo. E depois que ter visto tudo em redor, e sendo já tarde, ele saiu para Betânia com os doze.
Jerusalem khawk khuina Jesu taw cet nawh bawkim ak khuina lut hy. Ik-oeihkhqi ce toek nawh khaw a my hawh a dawngawh, thlanghqa hlaihih tloek mi Bathani khaw na cet tlaih uhy.
12 E no dia seguinte, quando saíram de Betânia, ele teve fome.
A khawngawi awh Bathani khaw awhkawng ami law tlaih awh, Jesu taw ak phoen cawi hy.
13 E vendo de longe uma figueira que tinha folhas, [veio ver] se acharia alguma coisa nela; mas ao chegar perto dela, nada achou, a não ser folhas, pois não era o tempo de figos.
Ak hla nakawng a hah hqoeng na ak awm thai thing ce hu hy, ak thaih ak awm hy voei nu tinawh a kung na pan hy. Cehlai a pha awh, thai a qahnaak tym na ama awm dawngawh a hah hqoeng ce hu hy.
14 Então [Jesus] lhe disse: Nunca mais ninguém coma fruto de ti! E seus discípulos ouviram isso. (aiōn g165)
Cawh thai thing na ce, “Itykawm nak thaih ve u ingawm koeh ai voel seh,” tina hy. Ce ak awi ce a hubatkhqi ingawm za lawt uhy. (aiōn g165)
15 Depois vieram a Jerusalém. E entrando [Jesus] no Templo, começou a expulsar os que vendiam e compravam no Templo; e revirou as mesas dos cambiadores, e as cadeiras dos que vendiam pombas.
Jerusalem ami pha awh Jesu ing bawkim khuina lut nawh ik-oeih ak zawikhqi ingkaw ak thlaikhqi ce hqek khqi hy. Tangka ak thungkhqi a caboeikhqi ce khuphlet pe nawh kqukqu ak zawikhqi ang ngawihnaak khqi awm khuphlet pek khqi hy.
16 E não consentia que ninguém levasse vaso algum pelo Templo.
Ik-oeihkhqi ce bawkim khui awhkawng am khyn sak khqi hy.
17 E ensinava, dizendo-lhes: Não está escrito: Minha casa será chamada casa de oração de todas as nações? Mas vós fizestes dela esconderijo de ladrões!
Ami venawh: 'Ka im ve pilnam thlangkhqi a cykcahnaak im na awm kaw,' tinawh qeena am awm nawh nu? Nangmih ingtaw quk-aikhqi ak khui ak kawk' na nami sai,” tinak khqi hy.
18 Os chefes dos sacerdotes e os escribas ouviram isso, e buscavam uma maneira de o matar; pois o temiam, porque toda a multidão estava admirada do ensino dele.
Khawsawih boeikhqi ingkaw anaa awi cawngpyikungkhqi ing ce akawng aming zaak awh amah ami himnaak thai ham lam ce sui uhy, anih a cawngpyinaak awh thlang kqeng ak kawpoek a kyi a dawngawh, anih ce kqih uhy.
19 E como já era tarde, eles saíram fora da cidade.
Khaw a my law awhtaw khawk bau ce cehta uhy.
20 E passando pela manhã, viram que a figueira estava seca desde as raízes.
A khawngawi mymcang ami ceh tlaih awhtaw, thai thing ak kqa dyna a koh ce hu uhy.
21 Pedro se lembrou disso, e disse-lhe: Mestre, eis que a figueira que amaldiçoaste, se secou.
Piter ing poek hqoet nawh Jesu a venawh, “Cawngpyikung, toek lah! thai thing nang ing na zyih ce thi hawh hy ce!” tina hy.
22 E respondendo Jesus, disse-lhes: Tende fé em Deus.
Jesu ing, “Khawsa awh ce cangnaak ta lah uh.
23 Em verdade vos digo que qualquer um que disser a este monte: Levanta-te, e lança-te no mar; e não duvidar em seu coração, mas crer que se fará o que diz, tudo o que disser lhe será feito.
Awitak ka nik kqawn peek khqi, u ingawm vawhkaw tlang na ce 'Thoeih nawh tuili na khawng qu lah' tinawh upvoetnaak taak kaana ak kqawn ce coeng ngai ngai kaw, tinawh ak cangnaak awhtaw, a ti amyihna awm pekaw.
24 Portanto eu vos digo que tudo o que pedirdes orando, crede que recebereis, e vós [o] tereis.
Cedawngawh ka nik kqawn peek khqi, nangmih ing cykcahnaak ing ik-oeih nami thoeh awh hu hawh nyng tinawh cangna uh, cawhtaw hu kawm uk ti.
25 E quando estiverdes orando, perdoai, se tendes algo contra alguém, para que o vosso Pai, que [está] nos céus, vos perdoe vossas ofensas.
Cykcah aham naming dyih awh nak khan awh ik-oeih ak sai thawlh a awm awhtaw qeen lamma cang uh, cawh ni khawk khan nakaw ak awm nangmih a Pa ing nangmih a thawlhnaakkhqi a nim qeen hly khqi lawt.
Cehlai am namim qeen awhtaw khawk khan nakaw ak awm nami Pa ingawm nangmih a thawlhnaakkhqi ce am nim qeenkhqi lawt kaw,” tinak khqi hy.
27 Depois voltaram a Jerusalém; e, enquanto ele andava pelo Templo, vieram a ele os chefes dos sacerdotes, os escribas, e os anciãos.
Jerusalem pha law unawh, Jesu ing bawkim khuina a ceh awh, khawsoeih boeikhqi, anaa awi cawngpyikungkhqi ingkaw a hqamcakhqi ce a venna law uhy.
28 E disseram-lhe: Com que autoridade fazes estas coisas? Ou quem te deu esta autoridade, para fazerdes estas coisas?
“Hanakaw saithainaak ing vawhkaw ik-oeihkhqi ve na sai? U ing vemyih ik-oeihkhqi ve a ni sai sak?” tinawh doet uhy.
29 Jesus lhes respondeu: Também eu vos farei uma pergunta, e respondei-me; então vos direi com que autoridade faço estas coisas.
Jesu ing, “Awi pynoet awh ni doet khqi cang vang. Nim hlat lah uh, cawh ni hanakaw saithainaak ing kai ing vawhkaw ik-oeihkhqi ka sai, tice kak kqawn hly lawt hy.
30 O batismo de João era do céu ou dos homens? Respondei-me.
Johan a Baptisma ve - khan benna kaw nu, am awhtaw thlanghqing benna kaw nu? Kqawn law lah uh!” tinak khqi hy.
31 E eles argumentavam entre si, dizendo: Se dissermos do céu, ele dirá: Por que, pois, não crestes nele?
Cawh a mimah ingkaw a mimah ce doet qu uhy,” Khan benna kaw ni tinaak mantaw, 'Cawhtaw kawtih amna mik cangnaak? niti nak khqi kawh.
32 Porém, se dissermos dos homens, tememos ao povo, porque todos consideravam que João era verdadeiramente profeta.
'Thlanghqing benna kaw ni,' ni tinaak bai mantaw,” ti uhy. Cehlai thlang kqeng ce kqih khqi bai uhy, thlang boeih ing Johan taw tawngha ni, ami ti a dawngawh.
33 Então responderam a Jesus: Não sabemos. E Jesus lhes replicou: Também eu não vos direi com que autoridade faço estas coisas.
Cedawngawh Jesu a venawh ce, “Am sim unyng,” tina uhy. Cawh Jesu ing, “Cawhtaw hanakaw saithainaak ing kai ing vawhkaw ik-oeihkhqi ka sai, tice ap kqawn lawt kawng,” tinak khqi hy.

< Marcos 11 >