< João 9 >

1 E indo [Jesus] passando, viu a um homem cego desde o nascimento.
A va ceh awh, a thang thai awhkawng a mik ak hyp thlang pynoet ce hu hy.
2 E seus discípulos lhe perguntaram, dizendo: Rabi, quem pecou? Este, ou seus pais, para que nascesse cego?
A hubatkhqi ing, “Cawngpyikung, a u a thawlhnaak nu, amah nu, am awhtaw a nu a pa a thawlhnaak camawh nu, ve ak thlang ve mikhyp na a thang?” tina uhy.
3 Respondeu Jesus: Nem este pecou, nem seus pais; mas sim para que as obras de Deus nele se manifestem.
Jesu ing, “Amah a thawlhnaak awh am nawh a nu a pa a thawlhnaak camawh awm amni, Khawsa a bibinaak ce ve ak thlang a hqingnaak awh ang dangnaak aham ni.
4 A mim me convém trabalhar as obras daquele que me enviou, enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
Khaw a dai tloek awh ve, kai anik tyikung a bi ve bi aham awm hy. U ingawm bi ama binaak thai khawmthan ce law kaw.
5 Enquanto estiver no mundo, eu sou a luz do mundo.
Khawmdek awh ka awm tloek awh, kai taw khawmdek vangnaak na awm nyng,” tinak khqi hy.
6 Dito isto, cuspiu em terra, e fez lama do cuspe, e untou com aquela lama os olhos do cego.
Ve ak awi ak kqawn boeih coengawh, dek awh cimtui ce sa hy, am cimtui ing dekvai ce cawh nawh, Cekcoengawh mikhyp amik awh ce thut pehy.
7 E disse-lhe: Vai, lava-te no tanque de Siloé (que se traduz Enviado). Foi pois, e lavou-se; e voltou vendo.
“Cet nawhtaw Siloam Tuili awh sil,” tina hy. (Siloan taw “Tyi” tinaak ni) Ce ak thlang ing cet nawh amik ce sil hy, cawh amik ce dai pahoei hy.
8 Então os vizinhos, e os que de antes o viram que era cego, diziam: Não é este aquele que estava sentado, e mendigava?
A imceng lovaikhqi ingkaw amah ak hukhqi ing anih ve kut ak dun thlang ni, tice ami sim awh, “Anih ve ngawi nawh kut ak dun thlang am nu ve?” ti uhy.
9 Outros diziam: É este. E outros: Parece-se com ele. Ele dizia: Sou eu.
Thlang vang tloek ing, “Anih ni,” ti uhy. Thlang vang tloek bai ing, “Am ni, amah ak myih pyi ni,” ti uhy. Cehlai amah ing, “Ce ak thlang ce kai ni,” tinak khqi hy.
10 Então lhe diziam: Como teus olhos se abriram?
Cekkhqi ing, “Cawhtaw ikawmyihna nu na mik ang dangnaak?” tina uhy.
11 Respondeu ele, e disse: Aquele homem chamado Jesus fez lama, untou meus olhos, e me disse: Vai ao tanque de Siloé, e lava-te. E fui, e me lavei, e vi.
Anih ing, “Jesu ami ti thlang ing dekvai sai nawh, ka mik awh thut law hy. ‘siloam na cet nawhtaw sil,’ ni tina hy. Cet nawh ka va silh awh, ka mik dai pahoei hy,” tinak khqi hy.
12 Disseram-lhe, pois: Onde ele está? Disse ele: Não sei.
Cekkhqi ing, “Ce ak thlang ce hana nu a awm?” tina uhy. Anih ing, “Am sim nyng” tinak khqi hy.
13 Levaram aos Fariseus o ex-cego.
Cawhkaw mikhyp thlang ce Farasi thlangkhqi venna khyn uhy.
14 E era sábado, quando Jesus fez a lama, e abriu os olhos dele.
Jesu ing dekvai ing amik thut pe nawh a qoei saknaak a khawnghi ce Sabbath nyn na awm hy.
15 Então voltaram também os Fariseus a perguntar-lhe como vira, e ele lhes disse: Pôs lama sobre os meus olhos, e me lavei, e vejo.
Cedawngawh Farasikhqi ingawm ikawmyihna nu amik ang dainaak, tice doet uhy. Anih ing, “Ka mik awh dekvai thut law nawh, sil nyng saw dang pahoei hy,” tinak khqi hy.
16 Então que alguns dos Fariseus diziam: Este homem não é de Deus, pois não guarda o sábado. Outros diziam: Como pode um homem pecador fazer tais sinais? E havia divisão entre eles.
Farasi thlang pynoet ing, “Sabbath nyn ama zeih dawngawh, ve ak thlang ve Khawsa a venawh kaw thlang amni,” ti uhy. Cehlai thlak chang tloek bai ingtaw, “Ikawmyihna thlak thawlh ing vemyih them a sai thai kaw?” ti uhy. Cedawngawh, pakkhih na pek qu uhy.
17 Voltaram a dizer ao cego: Tu que dizes dele, que abriu teus olhos? E ele disse: Que é profeta.
A hukhit na mikhyp a venawh, “Namik ak dang sakkung thlang ce, ikawmyihna aw nak poek?” tina uhy. Ce ak thlang ing, “Anih ce tawngha ni,” tinak khqi hy.
18 Portanto os judeus não criam nele, de que houvesse sido cego, e [passasse a] ver, até que chamaram aos pais dos que [passou a] ver.
A nu ingkaw a pa a mik khy hlan dy taw ce ak thlang ce ni hu awh amik hyp hlai hy, tuhtaw amik dang tlaih hy, tice Judahkhqi ing ap cangna uhy.
19 E perguntaram-lhes, dizendo: É este vosso filho, aquele que dizeis que nasceu cego? Como pois agora vê?
Anih ve nangmih a capa aw? Anih ve aw a thang thai awhkawng a mik ak hyp, na ti ce? Ikawmyihna aw tuh amik ang dangnaak?” tina a nu ingkaw a pa ce doet uhy.
20 Responderam-lhes seus pais, e disseram: Sabemos que este é nosso filho, e que nasceu cego;
A nu ingkaw a pa ing, Anih ve kai nih a capa ni, a thang thai awhkawng a mik hyp hy.
21 Mas como agora ele vê, não sabemos; ou, quem lhe abriu os olhos, não sabemos; ele tem idade [suficiente], perguntai a ele, ele falará por si mesmo.
Cehlai ikawmyihna aw a mik a dainaak, u ing aw amik a qoei sak, am sim nih nyng, amah doet thaw voei uk ti, a kum hqam hawh saw. Amah akawng ce amah ing kqawn hly ti maw,” tinak khqi hy nih.
22 Isto disseram seus pais, pois temiam aos judeus. Porque já os Judeus tinham combinado, que se alguém confessasse que ele era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
A nu ingkaw a pa ing Judahkhqi ce kqih nih nawh cemyihna ce kqawn hy nih, Judahkhqi ing u awm Jesu Khrih ni, tinawh ak dyihpyi taw sinakawk khuiawh kawng hqek u sih,” tinawh anak kqawn paicai hawh uhy.
23 Por isso disseram seus pais: Ele tem idade [suficiente], perguntai a ele.
Cedawngawh a nu ingkaw a pa ing, “A kum hqam hawh saw, amah doet thaw voei uk ti,” tinak khqi hy nih.
24 Chamaram pois segunda vez ao homem que era cego, e disseram-lhe: Dá glória a Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
Cekcoengawh a hih voei naak na cawhkaw mikhyp ce khy tlaih unawh a venawh, “Khawsa ce kyihcah uh, ve ak thlang ve thlak thawlh ni tice sim unyng,” tina uhy.
25 Respondeu pois ele, e disse: Se é pecador, não o sei; uma coisa sei, que havendo eu sido cego, agora vejo.
Anih ing, “Anih ce thlak thawlh aw, thlak thawlh am aw, am sim nyng. Ik-oeih pynoet taw sim nyng. Ni hu awhtaw ka mik ve hyp hlai hy, tuhtaw kamik ve dang hawh hy,” tinak khqi hy.
26 E voltaram a lhe dizer: O que ele te fez? Como ele abriu os teus olhos?
Cawh a mingmih ing, “Nak khanawh ikaw a sai law? Ikawmyihna aw na mik a dai law sak?” tina uhy.
27 Ele lhes respondeu: Eu já vos disse, e ainda não o ouvistes; para que quereis voltar a ouvir? Por acaso vós também quereis ser discípulos dele?
Anih ing, “Nik kqawn pek khqi hawh hlai nyng, am ngai uhyk ti. Kaw ham aw naming zaak tlaih tlaih nami ngaih? Nangmih awm anih a hubat na coeng aham nami ngaih lawt nawh aw?” tinak khqi hy.
28 Então lhe insultaram, e disseram: Tu sejas discípulo dele; mas nós somos discípulos de Moisés.
Cawhtaw anih ce zyi unawh, “Nang ve anih a hubat na awm hyk ti ve! Kaimih taw Mosi a hubat na ni kami awm hy!
29 Bem sabemos nós que Deus falou a Moisés; mas este nem de onde é, não sabemos.
Khawsa ing Mosi a venawh awi kqawn hy, tice sim unyng. Cehlai ve ak thlang ve hana kawng a law ti awm am sim unyng,” tina uhy.
30 Aquele homem respondeu, e disse-lhes: Porque nisto está a maravilha: que vós não sabeis de onde ele é; e a mim abriu meus olhos!
Ce ak thlang ing, Amah ce qoe ni kawpoek kyi ham ak awm ti ce, hana kaw a law ti am sim thai kana kamik a dai sak ce.
31 E bem sabemos que Deus não dá ouvidos aos pecadores; mas se alguém é temente a Deus, e faz sua vontade, a este dá ouvidos.
Khawsa ing thlak thawlh ak awi am ngai pehy tice ni sim uhy; cehlai u awm Khawsa lungna nawh a ngaihkawi a sai awhtaw Khawsa ing anih ak awi ce ngai pe hy.
32 Desde o princípio dos tempos nunca se ouviu de que alguém que tenha aberto os olhos de um que tenha nascido cego. (aiōn g165)
Mik hyp na ak thang amik dai tlaih hy tive khawsyn awhkawng am ning khawi hy. (aiōn g165)
33 Se este não fosse vindo de Deus, nada poderia fazer.
Ve ak thlang ve Khawsa venawh kaw am mantaw, ikaw awm am sai hly thai hy,” tinak khqi hy.
34 Eles responderam, e lhe disseram: Tu és todo nascido em pecados, e nos ensina? E o lançaram fora.
Cawh cekkhqi ing, “Thawlh doena na thang awh vam hu nu; nang ing awi kqawn law qee lawt hyk ti!” tina uhy. Anih ce ak chang na hqek uhy.
35 Ouviu Jesus que o haviam lançado fora, e achando-o, disse-lhe: Crês tu no Filho de Deus?
Anih hqek uhy, tice Jesu ing ang zaak awh anih ce sui nawh a huh awh, “Thlanghqing Capa ve nak cangnaak aw? tina hy.
36 Respondeu ele, e disse: Quem é, Senhor, para que nele creia?
Ce ak thlang ing, “Anih ce a u nu, Bawipa? Anih ce kak cangnaak aham kqawn law lah,” tina hy.
37 E disse-lhe Jesus: Tu já o tens visto; e este é o que fala contigo.
Jesu ing, “Tu awh amah ce hu hawh hyk ti; nang a venawh awi ak kqawn ve anih hawh ni,” tina hy.
38 E ele disse: Creio, Senhor; E adorou-o.
Cawh ce ak thlang ing, “Bawipa, cangna nyng,” tina nawh bawk hy.
39 E disse Jesus: Eu vim a este mundo para juízo, para os que não veem, vejam; e os que veem, ceguem.
Jesu ing a venawh, “Awideng aham khawmdek awh law nyng, mikhypkhqi mikdai sak ham ingkaw mikdaikhqi mikhyp sak hamna,” tinak khqi hy.
40 E ouviram isto [alguns] dos fariseus, que estavam com ele; e lhe disseram: Também nós somos cegos?
Cawh amik awm Farasi thlang pynoet ing ce ak awi ce aming zaak awh, “Ikaw? Kaimih awm kami mik hyp lawt nawh aw?” tina uhy.
41 Disse-lhes Jesus: Se fôsseis cegos, não teríeis pecado; mas agora dizeis: Vemos; portanto vosso pecado permanece.
Jesu ing, “Nami mik a hyp mantaw thawlhnaak am ta hly hlai uhyk ti, cehlai ka mi mik dai hy namiti adawngawh nami thawlhnaak ce awm hun hy,” tinak khqi hy.

< João 9 >