< João 1 >

1 No princípio era a Palavra, e a Palavra estava junto de Deus, e a Palavra era Deus.
Kundandubhoko, ashinkupagwa Lilobhe, Lilobhejo paaliji pamo na a Nnungu, shibhaliji a Nnungu na jwalakwe Lilobhe paaliji nneyo peyo.
2 Esta estava no princípio junto de Deus.
Lilobheju paaliji pamo na a Nnungu kuuumila kundandubho.
3 Por esta foram feitas todas as coisas, e sem ela não se fez coisa nenhuma do que foi feito.
Indu yowe puipengenywe kupitila Jwenejo, shakwa shindu shipengenywe gwangali jwenejo.
4 Nela estava a vida, e a vida era a luz dos seres humanos.
Jwenejo shiumilo sha gumi na pugwaliji shilangaya kubhandu.
5 E a luz brilha nas trevas; e as trevas não a compreenderam.
Shilangayasho shinalangaya pa lubhindu, wala lubhindu lwangakombola kuima shilangaya.
6 Houve um homem enviado por Deus, cujo nome era João.
Gwakoposhele mundu jumo atumilwe na a Nnungu, lina lyakwe a Yowana,
7 Este veio por testemunho, para que testemunhasse da Luz, para que todos por ele cressem.
jwenejo ashinkuika kukong'ondela ga shilangayasho. Nkupinga kwa ntenga gwakwe bhandu bhowe bhakulupalilanje.
8 Ele não era a Luz; mas [foi enviado] para que testemunhasse da Luz.
A Yowana bhayene nngabha shene shilangayasho, ikabhe bhashinkuika kukong'ondela ga jwene aliji shilangayasho.
9 [Esta] era a luz verdadeira, que ilumina a todo ser humano que vem ao mundo.
Jweneju ni shilangaya shiyene akwiya pa shilambolyo, kukwamulishilanga bhandu bhowe.
10 No mundo estava, e por ele foi feito o mundo; e o mundo não o conheceu.
Shilangayajo paaliji pashilambolyo, kupitila jwenejo shilambolyo gushipengenywe, ikabheje bhandu bha pa shilambolyo bhangammanyanga.
11 Ao [seu] próprio veio, e os seus não o receberam.
Aishe kubhandu bhakwe, ikabheje bhandu bhakwe bhangamposhelanga.
12 Mas a todos quantos o receberam, deu-lhes poder de serem feitos filhos de Deus: aos que creem em seu nome.
Ikabheje bhowe bhamposhelenje nikunkulupalila, gwabhatendilenje kubha bhana bha a Nnungu,
13 Os quais não são gerados de sangue, nem de vontade da carne, nem de vontade de homem, mas sim de Deus.
bhabhelekwenje nngabha kwa komboywa na mundu, wala mashili ga shiilu wala kwaapinga mundu, ikabhe kwaapinga a Nnungu.
14 E aquela Palavra se fez carne, e habitou entre nós; (e vimos sua glória, como glória do unigênito do Pai) cheio de graça e de verdade.
Lilobhe gwatendeshe kubha mundu nigwatemi kunngwetu. Na uwe gutuubhweni ukonjelo gwakwe, ukonjelo guka Mwana jwa jika akoposhela kwa Atati, agumbele nema na kweli.
15 E João dele testemunhou, e clamou, dizendo: Este era aquele, de quem eu dizia: O que vem após mim é antes de mim; porque era primeiro que eu.
A Yowana bhabhatisha bhayene gubhaabhalanjilenje bhandu kwa lilobhe lya utiya bhalinkuti, “Jweneju junantayaga kuti, ‘Akwiya nnyuma jangu jwankulungwa kumbunda nne, pabha aapali nne nganabhe pagwa.’”
16 E de sua plenitude recebemos todos também graça por graça.
Kwa ligongo lya punda nema jabho, uwe tubhowe tupatile mboka ja punda.
17 Porque a Lei foi dada por Moisés; a graça e a verdade foi feita por Jesus Cristo.
Pabha Shalia pujiishe kupitila a Musha, nema na kweli puiishe kupitila a Yeshu Kilishitu.
18 A Deus nunca ninguém o viu; o unigênito Deus, que está no seio do Pai, ele [o] declarou.
Jwakwa mundu jojowe abhabhweni a Nnungu, ikabhe Mwana jwa jikape jwa a Nnungu, ali pamo na Atati, jwenejo atulangwiye shibhali a Nnungu.
19 E este é o testemunho de João, quando os judeus mandaram alguns sacerdotes e levitas de Jerusalém, que lhe perguntassem: Tu quem és?
Gweguno ni ukong'ondelo gwa a Yowana ku bhakulungwanji bha Bhayaudi bha ku Yelushalemu, pubhaatumilenje bhakulungwanji bha bhishila na Bhalawi, bhakaabhuyanje a Yowana, “Mmwe agani?”
20 E confessou, e não negou; e confessou: Eu não sou o Cristo.
A Yowana bhangakana kwaajangulanga, gubhaabhalanjilenje gwangali nng'iyo, “Nne nngabha a Kilishitu.”
21 E lhe perguntaram: Que, então? És tu Elias? E ele disse: Não sou. [Eles disseram]: Tu és o Profeta? E ele respondeu: Não.
Penepo gubhaabhushiyenje, “Bhai, Mmwe agani? Bhuli, mmwe a Eliya?” A Yowana gubhajangwile, “Nng'oope, nne nngabha bhene.” Gubhabhushiyenje, “Mmwe ankulondola bha a Nnungu bhala?” A Yowana gubhaajangwilenje, “Nng'oope.”
22 Disseram-lhe pois: Quem és? Para darmos resposta aos que nos enviaram. Que dizes de ti mesmo?
Bhalabhonji gubhaabhushiyenje, “Bhai, mmwe agani? Nkwitaya bhuli mmayene? Ntubhalanjile, nkupinga tukaabhalanjilanje bhatutumilenje kukummuya bhala.”
23 Disse: Eu sou a voz do que clama no deserto: Endireitai o caminho do Senhor, como disse o profeta Isaías.
A Yowana gubhaajangwilenje, malinga ankulondola bha a Nnungu a Ishaya shibhalugwile. “Nne ni lilobhe lika mundu lipilikanika kuanga. Mwaalashiyanje Bhakulungwa mpanda gwabho, ‘Nngoloyanje mushibhapite.’”
24 E os enviados eram dos fariseus.
Bhene bhandunji bhatumilwenje na Mapalishayo bhala,
25 E perguntaram-lhe, e disseram-lhe: Por que pois batizas, se tu não és o Cristo, nem Elias, nem o profeta?
gubhaabhushiyenje a Yowana, “Monaga mmwe nngabha a Kilishitu na nngabha a Eliya na wala nngabha ankulondola bha a Nnungu bhala, pakuti nnabhatisha?”
26 João lhes respondeu, dizendo: Eu batizo com água; mas em meio de vós, está a quem vós não conheceis,
A Yowana gubhaajangwilenje, “Nne ngunabhatisha kwa mashi, ikabheje bhapali bhamo munkumbi gwenunji bhunkanabhe kwaamanyanga.
27 Este é aquele que vem após mim, do qual eu não sou digno de desatar a tira de sua sandália.
Bhene bhunalugwile bhanakwiya nnyuma jangu, nne nangatopela kubha ntumishi jwabho nkali jwa gopola mbundo ya ilatu yabho.”
28 Estas coisas aconteceram em Betábara, do outro lado do Jordão, onde João estava batizando.
Genego kugatendeshe ku Bhetania, kung'ambo lushi lwa Yolodani kubhabhatishaga a Yowana.
29 O dia seguinte viu João a Jesus vir a ele, e disse: Eis o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo.
Malabhi gakwe, a Yowana gubhaabhweni a Yeshu bhalinkwajiila, gubhashite, “Nnole, bhenebha Mwana Ngondolo jwa a Nnungu, bhaajigala yambi ya bhandu bha pashilambolyo!
30 Este é aquele do qual eu disse: Após mim vem um homem que já foi antes de mim; porque já era primeiro que eu.
Bhenebha bhunakungulushilaga nilinkuti, ‘Nnyuma jangu bhanakwiya bhandu bhamo bhali bhakulungwa kumbunda nne, pabha bhaapali nne nganabhe pagwa!’
31 E eu não o conhecia; mas para que fosse manifesto a Israel, por isso vim eu batizando com água.
Nne namwene ngaamanyiji, ikabheje njikwiya bhatisha kwa mashi nkupinga bhandu bha Ishilaeli bhaamanyanje.”
32 E João testemunhou, dizendo: Eu vi o Espírito como pomba descer do céu, e repousou sobre ele.
A Yowana gubhakong'ondele bhalinkuti, “Nashinkumona Mbumu jwa a Nnungu alituluka mbuti nnjubha, kukoposhela kunnungu nikwaatula.
33 E eu não o conhecia, mas aquele que me mandou a batizar com água, esse me disse: Sobre aquele que vires descer ao Espírito, e repousar sobre ele, esse é o que batiza com Espírito Santo.
Nne nganaamanye, ikabheje bhene bhandumile kubhatisha kwa mashi bhala bhanugulile, ‘Mundu jushimummone alikuntula Mbumu jwa Ukonjelo, jwenejo shaabhatishe kwa Mbumu jwa Ukonjelo.’
34 E eu [o] vi, e testemunhado tenho, que este é o Filho de Deus.
Nne nigabhweni na ngunakong'ondela kuti bhenebha Bhanabhabho a Nnugu.”
35 O seguinte dia estava outra vez [ali] João, e dois de seus discípulos.
Malabhi gakwe, a Yowana pubhaaliji na bhaajiganywa bhabho bhabhili.
36 E vendo [por ali] andar a Jesus, disse: Eis o Cordeiro de Deus.
Bhakaabhoneje a Yeshu bhalipita, gubhashite, “Nnolanje! Mwana Ngondolo jwa a Nnungu.”
37 E os dois discípulos ouviram[-lhe] dizer [aquilo], e seguiram a Jesus.
Bhaajiganywa bhabhili bha a Yowana bhala, bhakapilikananjeje gene malobhego, gubhaakagwilenje a Yeshu.
38 E Jesus, virando-se, e vendo-os seguir, disse-lhes: Que buscais? E eles lhe disseram: Rabi, (que traduzido, quer dizer, Mestre) onde moras?
Bhai, a Yeshu gubhatendebhwishe gubhaabhweninji bhaajiganywa bha a Yowana bhalikwakagulanga, gubhaabhushiyenje, “Nkuloleyanga nndi?” Bhalabhonji gubhaajangwilenje, “Alabhi, kunkutama kwei?” A Labhi, malombolelo gakwe Bhaajiganya.
39 Disse-lhes ele: Vinde, e vede-o; Vieram, e viram onde morava, e na companhia dele naquele dia; e já era quase a hora décima.
A Yeshu gubhabhaalanjilenje, “Nnjiyangananje shimpabhonanje.” Bhaajiganywa bhala gubhaakagwilenje gubhapabhweninji pubhatamaga, puyaliji shaa kumi ja ligulo na gubhatemi nabhonji lyene lyubhalyo.
40 Era André, o irmão de Simão Pedro, um dos dois que ouvira aquilo de João, e o haviam seguido.
Jumo jwa bhene bhaajiganywa bhabhili bhaapilikenenje a Yowana bhalibheleketa nikwakagula a Yeshu, pubhashemwaga a Ndeleya, apwabho a Shimoni Petili.
41 Este achou primeiro a seu irmão Simão, e disse-lhe: Já achamos ao Messias(que traduzido, é o Cristo).
A Ndeleya gubhatandwibhe kwaaloleya akulu bhabho a Shimoni, gubhaalugulile, “Twaabhweni a Mashiya” malombolelo gakwe a Kilishitu Bhaatapula.
42 E levou-o a Jesus. E Jesus, olhando para ele, disse: Tu és Simão, filho de Jonas; tu serás chamado Cefas. (que se traduz Pedro).
Kungai gubhaapeleshe kwa a Yeshu. Na bhalabho a Yeshu gubhaalolile nigubhashite, “Mmwe a Shimoni bhana bhabho a Yowana. Nnaino shinshemwe a Kepa.” Malombolelo gakwe Petili, yani, “Liganga.”
43 O dia seguinte Jesus quis ir à Galileia, achou Filipe, e disse-lhe: Segue-me.
Malabhi gakwe a Yeshu gubhapinjile kwenda ku Galilaya. Bhai, gubhaabhweni a Pilipi gubhaabhalanjile, “Nngagule.”
44 E Filipe era de Betsaida, da cidade de André e de Pedro.
A Pilipi pubhaliji bhandu bha ku Bhetishaida shilambo shibhatamaga a Ndeleya na a Petili.
45 Filipe achou Natanael, e disse-lhe: Achamos [aquele] de quem Moisés escreveu na Lei, e os Profetas: a Jesus, o filho de José, de Nazaré.
A Pilipi bhakaabhoneje a Natanaeli nigubhaabhalanjile, “Twaabhweni bhene bhajandikwe muitabhu ya shalia ya a Musha na ya ashinkulondola bha a Nnungu, a Yeshu bhana bhabho a Yoshepu bha ku Nashaleti.”
46 E disse-lhe Natanael: Pode haver alguma coisa boa de Nazaré? Filipe lhe disse: Vem, e vê.
A Natanaeli gubhaabhushiye a Pilipi, “Bhuli, inakomboleka shindu shoshowe sha mmbone kukopoka ku Nashaleti?” A Pilipi gubhaabhalanjile, “Nnjiye kunnole.”
47 Jesus viu Natanael vir, e disse dele: Eis verdadeiramente um israelita, em quem não há engano!
A Yeshu bhakaabhoneje a Natanaeli bhalikwajiila, gubhashite, “Nnolanje, bhenebha Bhaishilaeli bha kweli, bhangali ya nyata muntima gwabho.”
48 Natanael lhe disse: De onde tu me conheces? Respondeu Jesus, e disse-lhe: Antes que Filipe te chamasse, estando tu debaixo da figueira, eu te vi.
A Natanaeli gubhaabhushiye, “Mmwe pummanyi nne shanabhuli?” A Yeshu gubhajangwile, “Nammweni nni paina nkongo pala, nkali nkanabhe shemwa na a Pilipi.”
49 Natanael respondeu, e disse-lhe: Rabi, tu és o Filho de Deus, tu és o Rei de Israel!
Penepo a Natanaeli gubhaalugulile, “Mmajiganya, mmwe Bhanabhabho a Nnungu. Mmwe a Mpalume bha Ishilaeli!”
50 Jesus respondeu, e disse-lhe: Porque te disse: Debaixo da figueira te vi, crês? Tu verás coisas maiores que estas.
A Yeshu gubhaabhalanjile, “Bhuli, nnakulupalila pabha njikummalanjila kuti namweni nni paina nkongo pala? Shinngabhone gamakulungwa kupunda genega.”
51 E disse-lhe: Em verdade, em verdade vos digo, que daqui em diante vereis o céu aberto, e aos anjos de Deus subir e descer sobre o Filho do homem.
A Yeshu gubhapundile kubheleketa, “Kweli kweli ngunakummalanjilanga, shinkubhonanje kunnungu kuliuguka na ashimalaika bha a Nnungu bhalikwelanga na tuluka kwangu nne Mwana juka Mundu.”

< João 1 >