< Lucas 15 >

1 E chegavam-se a ele todos os publicanos e pecadores para o ouvir.
Loino boonse basimutelo abamwi basizibi bakalikuza kuzoswiilizya Jesu.
2 E os fariseus e os escribas murmuravam, dizendo: Este recebe pecadores, e come com eles.
Bloonse baFalisi abalembi bakatongooka chabo chabo, kabaamba kuti, “Ooyu mwaalumi ulatambula basizibi, alimwi ulalya ambabo.”
3 E ele lhes propôs esta parábola, dizendo:
Jesu wakabaambila chikozyanisyo eechi, wakati,
4 Que homem dentre vós, tendo cem ovelhas, e perdendo uma delas, não deixa no deserto as noventa e nove, e não vai após a perdida até que venha a acha-la?
“Ngwani aakati kenu uunga ulaba aambelele zilimwaanda mpawo yomwe yasweekwa, aleke kusiya zili makumi musanu amakumi one alamusanu azine mulusaka, akuya kukuyanduula yomwe mane akayibone?
5 E, achando-a, a põe sobre seus ombros, gostoso;
Mpawo nayijana uyooyipika aamakuko akubotelwa
6 E, chegando a casa, convoca os amigos e vizinhos, dizendo-lhes: alegrai-vos comigo, porque já achei a minha ovelha perdida.
Naaboola kumuunzi wiita benziinyina ambayakilene aabo, akubaambila kuti, 'Amubotelwe antoomwe andime, nkaambo ndayibona mbelele yangu yakasweekede.'
7 Digo-vos que assim haverá mais alegria no céu sobre um pecador que se arrependa do que sobre noventa e nove justos que não necessitam de arrependimento.
Ndiliikumwaambila kuti nikuba boobo, kuyooba lukondo kujulu aatala asizibi omwe wasanduka, kwiinda aabo balimakumi miusanu amakumi one alamusanu abane basandukide kale.
8 Ou qual a mulher que, tendo dez dracmas, se perder uma dracma, não acende a candeia, e não varre a casa, e não busca com diligência até a achar?
Nakuti ngwani wachikayintu ulangodo zya siliva zilikumi, kuti kwasweeka yomwe, uunga ulaleka kumunika, kuyiila ng'anda akuyanduula loko mane akiijane?
9 E, achando-a, convoca as amigas e vizinhas, dizendo: alegrai-vos comigo, porque já achei a dracma perdida.
Nayijana ulayita beenzinyina ambayakilene aabo kaamba kuti, 'Amuboole tubotelwe nkaambo ndayibona nsiliva yandisweekede.'
10 Assim vos digo que há alegria diante dos anjos de Deus sobre um pecador que se arrepende.
Nikuba boobo ndikumwaambila kuti kuli kukondwa kunembo lyabangelo ba Leza aatala asizibi omwe uusanduka.”
11 E disse: Um certo homem tinha dois filhos;
Mpawo Jesu wakati, “Kwakali mwaalumi wakali aabana balombe babili,
12 E o mais moço deles disse ao pai: pai, dá-me a parte da fazenda que me pertence. E ele lhes repartiu a fazenda.
aawo mwana muniini wakati kuli wisi, “Ndeende, ndipe buvubi mumweelwe uulangene aandime.” Mpawo wakaaba buvubi aakati kabo.
13 E, poucos dias depois, o filho mais novo, ajuntando tudo, partiu para uma terra mui longe, e ali desperdiçou a sua fazenda, vivendo dissolutamente.
Kakutanayiknda mazuba miingi, mwana muniini wakabungania buvubi bwakwe wiinka aabo kunyika iilikule ooko wakakunyonyoona buvubi bwakwe mukupana bunjaka.
14 E, havendo ele já gastado tudo, houve naquela terra uma grande fome, e começou a padecer necessidade.
Lino nakamaninsya zyoonse kwakaba nzala mpati munyika yoonse, mpawo wakatalika kubula.
15 E foi, e chegou-se a um dos cidadãos daquela terra, o qual o mandou para os seus campos a apascentar os porcos.
Wakayinka kuyolipeda kubelekela umwi wabantu bamuchisi eecho, wakakumutuma kusanina ngulube mumuunda wakwe.
16 E desejava saciar o seu estômago com as bolotas que os porcos comiam, e ninguém lhe dava nada.
Wakalikunoonga wajana kukondwa naalya tukuli twakali kuligwa ngulube nkaambo taakwe wakalikumupa chakulya.
17 E, tornando em si, disse: Quantos jornaleiros de meu pai tem abundância de pão, e eu pereço de fome!
Mpawo aawo mwana muniini ooyu nakaboola kumizeezo yakwe, wakati, 'Mbangane babelesi ba ndeende balikulya chakulya chizulila, mpawo me ndaano ndikufwa aanzala!
18 Levantar-me-ei, e irei ter com meu pai, e dir-lhe-ei: pai, pequei contra o céu e perante ti;
Ndilanyampuka aano ndiye kuli ndeende ndikatedi, “Ndeende ndakabisizya julu anduwe.
19 Já não sou digno de ser chamado teu filho; faze-me como um dos teus jornaleiros.
Nsichikwe bulemu bwakwiitwa kuti mndimwana wako; ndichite kuti ndibe uumwi wanbabelesi bako.'”
20 E, levantando-se, foi para seu pai; e, quando ainda estava longe, viu-o seu pai, e se moveu de intima compaixão, e, correndo, lançou-se-lhe ao pescoço e o beijou.
Mpawo mwana miniini ooyo wakazwa kunyika nkwaakabede waboola kuli wisi. Aawo naakachili kulele kule alimwi wisi wakamubona wabotelwa, walkachijaana, wakumumbungatila akumumyonta.
21 E o filho lhe disse: pai, pequei contra o céu e perante ti, e já não sou digno de ser chamado teu filho.
Mwana wakati kuli nguwe, 'Ndeende, ndakabisizya julu anduwe, nsichikwe bulemu bwakwiitwa kuti ndili mwana wako.'
22 Mas o pai disse aos seus servos: Trazei depressa o vestido melhor, e vesti-lho, e ponde-lhe um anel na mão, e alparcas nos pés;
Wisi wakati kubabelesi bakwe, 'Mufwambaamne mwee te jansi bbotu kwiindilila, mumusasike, alimwi mubikke nweenwe kukuboko kwakwe, ansangu kumawulu aakwe.
23 E trazei o bezerro cevado, e matai-o; e comamos, e alegremo-nos;
Mpawo mweete mwana wan'gombe uneneede mumujaye. Atupobole tubotelwe!
24 Porque este meu filho era morto, e reviveu, tinha-se perdido, e é achado. E começaram a alegrar-se.
Nkaambo mwana wangu wakalisweekede, lino waboneka.' Mpawo bakatalika kubotelwa
25 E o seu filho mais velho estava no campo; e quando veio, e chegou perto de casa, ouviu a música e as danças.
Lino mwana wakwe mupati wakachili kumuunda. Aawo naakaboola akusika afwiifwi amuunzi, wakamvwa miimbo akuzyana.
26 E, chamando um dos servos, perguntou-lhe que era aquilo.
Wakayita umwi mubelesi wabuzya kuti zyaambanzi eezi.
27 E ele lhe disse: veio teu irmão; e teu pai matou o bezerro cevado, porquanto o recuperou são e salvo.
Mubelesi wakamwaambila kuti, 'Mwanike wako waboola kumuunzi alimwi wuso wajaya mwana wang'ombe uuneneede nkaambo waboola kali muumi.'
28 Indignou-se, porém, ele, e não queria entrar. E, saindo o pai, o rogava.
Mwana mupati wakanyema alimwi taakanjila pe mukati, wisi wakazwa aanze, kuzo mukombelezya.
29 Mas, respondendo ele, disse ao pai: Eis que te sirvo há tantos anos, e nunca transgredi o teu mandamento, e nunca me deste um cabrito para alegrar-me com os meus amigos;
Pesi mwana mupati wakasandula wisi wati, “Langa, eeyi minyaka myiingi yoonse ndakubelekela chabuzike, alimwi taakwe nindakatyola nuuba omwe mulawu wako, pesi taakwe nwakandipa mwana wampongo kuti ndibotelwe abeenzuma.
30 Vindo, porém, este teu filho, que desperdiçou a tua fazenda com as meretrizes, mataste-lhe o bezerro cevado.
Pesi mbaboola, ooyo wakakulya lubono lwako abasi bwaamu, wamujiila mwana wangombe uneneede.'
31 E ele lhe disse: Filho, tu sempre estás comigo, e todas as minhas coisas são tuas;
Wisi wakamusandula kuti, “Mwanaangu ukkede koli aandime chiindi choonse, alimwi choonse changu nchichako.
32 Portanto era justo alegrarmo-nos e folgarmos, porque este teu irmão era morto, e reviveu; e tinha-se perdido, e achou-se.
Pesi chali chibotu kuti tubotelwe nkaambo mwanike wako ooyu wakalifwide; lino wapona; wakali sweekede alimwi waboneka.'”

< Lucas 15 >