< Luke 20 >

1 Ek din jitia Jisu ekta jagate manu khan ke mondoli te sikhai thakise aru susamachar prochar kori thakise, mukhyo purohit khan aru niyom jana manu aru cholawta khan Tai logot ahise.
Un de ces jours-là, comme Jésus enseignait le peuple dans le temple, et qu'il annonçait la bonne nouvelle, les Princes des prêtres et les Scribes survinrent avec les Anciens,
2 Taikhan pora Taike eneka hudise, “Amikhan ke kobi ki adhikar pora Apuni etu kori ase, aru kun ase jun pora etu kori bole Apuni ke adhikar dise.”
et lui dirent: " Dites-nous par quelle autorité vous faites ces choses, ou qui vous a donné cette autorité? "
3 Jisu taikhan ke koise, “Moi bhi tumikhan ke ekta kotha hudibo, aru tumikhan Moike kobi.
Jésus leur répondit: " Moi aussi je vous ferai une question. Répondez-moi.
4 John laga baptizma: Isor pora hoise na manu pora hoise?”
Le baptême de Jean était-il du ciel, ou des hommes? "
5 Taikhan ekjon-ekjon logote kotha patikena, koise, “Jodi moi khan koi, ‘Isor pora ase,’ Tai kobo, ‘Tenehoile tumikhan taike kele biswas kora nai?’
Mais ils faisaient entre eux cette réflexion: " Si nous répondons: Du ciel, il nous dira: Pourquoi n'avez-vous pas cru en lui?
6 Kintu amikhan jodi koi, ‘Manu pora ase’ koile, sob manu amikhan ke pathor maribo, kele koile taikhan John to ekjon bhabobadi ase koi kene biswas kore.”
Et si nous répondons: Des hommes, tout le peuple nous lapidera, car il est persuadé que Jean était un prophète. "
7 Taikhan Jisu ke koise etu kot pora ahise taikhan najane koi kene.
Ils lui répondirent donc qu'ils ne savaient d'où il était.
8 Titia Jisu taikhan ke koise, “Moi bhi tumikhan ke nokobo ki adhikar pora Moi eitu khan kori ase.”
" Et Moi, leur dit Jésus, je ne vous dis pas non plus par quelle autorité je fais ces choses. "
9 Titia Tai manu khan ke etu dristanto koise, “Ekjon manu kheti te angur ghas hali se, aru tai etu kheti kora manu khan ke di dise, aru tai dusra desh te bisi din nimite jai jaise.
Alors il se mit à dire au peuple cette parabole: " Un homme planta une vigne, et la loua à des vignerons; puis il s'en alla pour un temps assez long en pays étranger.
10 Aru jitia homoi ahise tai ekjon noukar ke kheti kora khan logot pathaise, kheti te angur ulaikene thakile, tai nimite pothabole. Kintu kheti kora manu khan etu noukar ke marise aru khali hath pathai dise.
La saison étant venue, il envoya un serviteur aux vignerons, afin qu'ils lui donnassent du produit de la vigne. Mais eux, l'ayant battu, le renvoyèrent les mains vides.
11 Aru dusra manu ke pathaise, kintu taike bhi marise aru bisi sorom khilai dise, aru taike khali hath pathai dise.
Il envoya encore un autre serviteur; mais, l'ayant aussi battu et traité indignement, ils le renvoyèrent les mains vides.
12 Titia aru ekjon ke pathaise, kintu taike bhi jokhom kori kene bahar te phelai dise.
Il en envoya un troisième; mais, lui aussi, les vignerons le blessèrent et le jetèrent dehors.
13 Titia kheti laga malik pora nijorke koise, ‘Moi ki koribo? Moi bisi morom kori thaka bacha ke pathai dibo. Eneka korile taikhan taike adar koribo pare.’
Alors le maître de la vigne se dit: Que ferai-je? J'enverrai mon fils bien-aimé; peut-être qu'en le voyant ils auront pour lui du respect.
14 Kintu jitia kheti kora manu khan pora taike dikhise, taikhan ekjon-ekjon logote kotha patise, aru koise, ‘Etu uttoradhikari ase. Ahibi taike morai dibo, titia etu sob kheti to moi khan laga hoi jabo.’
Mais lorsque les vignerons le virent, ils se dirent entre eux: Celui-ci est l'héritier, tuons-le, afin que l'héritage soit à nous.
15 Aru taikhan pora chokra ke kheti pora bahar te phelai dise aru taike morai dise. Titia hoile kheti laga malik pora taikhan ke ki koribo?
Et l'ayant jeté hors de la vigne, ils le tuèrent. Que leur fera donc le maître de la vigne?
16 Kheti malik to ahi kene etu kheti kora manu khan ke khotom kori dibo aru etu kheti to dusra manu khan ke di dibo.” Kintu jitia manu khan etu hunise, taikhan koise, “Eneka kitia bhi hobo nadibo!”
Il viendra et exterminera ces vignerons, et donnera sa vigne à d'autres. " Ce qu'ayant entendu, ils dirent: " A Dieu ne plaise! "
17 Titia Jisu taikhan ke saikene koise, “Tinehoile Isor kotha te etu likhi kene rakha to ki ase: ‘Juntu pathor ghor bona manu khan pora phelai dise, etu pathor he ghor ke khara kori kene rakha pathor hoi jaise’?
Mais, fixant le regard sur eux, Jésus dit: " Qu'est-ce donc que cette parole de l'Ecriture: La pierre qu'ont rejetée ceux qui bâtissaient est devenue la pierre angulaire?
18 Jun manu etu pathor te giribo, tai bhangi kene tukra hoi jabo. Kintu jun manu uporte etu gire, taike mihin kori dibo.”
Quiconque tombera sur cette pierre sera brisé; et celui sur qui elle tombera, sera écrasé. "
19 Titia niyom likha aru mukhyo purohit khan etu homoi te Tai uporte hath laga bole bisarise, kelemane taikhan jani jaise Jisu to etu dristanto taikhan nimite he koise. Kintu taikhan manu khan ke bhoi kori thakise.
Les Princes des prêtres et les Scribes cherchèrent à se saisir de lui à l'heure même; mais la crainte du peuple les retint, car ils comprenaient bien que c'était pour eux que Jésus avait dit cette parabole.
20 Etu karone Taike taikhan bhal kori kene sai thakise, aru Tai pichete manu lagai dise, jun dharmik thaka nisena dikhai thakise kintu Jisu laga kotha khan te golti bisari thakise, aru taikhan laga cholawta khan laga aru governor laga hathte di dibole karone.
Ils ne le perdirent donc pas de vue, et lui envoyèrent des gens apostés qui feignaient d'être justes, pour le surprendre dans ses paroles, afin de le livrer à l'autorité et au pouvoir du gouverneur.
21 Titia, Yehudi cholauta khan pora manu potha khan to ahi kene Jisu ke hudise, “Probhu, moi khan jane Apuni hosa kotha he sikhai, aru kun logote bhi alag pora bebohar nakore, aru Apuni Isor laga kotha to hosa pora sikhai.
Ces gens l'interrogèrent en ces termes: " Maître, nous savons que vous parlez et enseignez avec droiture, et sans faire acception de personne, mais que vous enseignez la voie de Dieu dans la vérité.
22 Moi khan ke koi dibi, Caesar ke poisa diya to niyom te thik ase na nai?”
Nous est-il permis, ou non, de payer le tribut à César? "
23 Kintu Jisu taikhan laga chalaki jani jaise, aru taikhan ke koise,
Jésus, connaissant leur fourberie, leur dit: " Pourquoi me tentez-vous?
24 “Moike etu denarius dikha bhi. Kun laga chehera aru kotha ta te likha ase?” Titia taikhan koise, “Caesar laga.”
Montrez-moi un denier. De qui porte-t-il l'effigie et le nom? " Ils lui répondirent: " De César. "
25 Titia Tai koise, “Etu nimite ji to Caesar laga ase etu Caesar ke dibi aru ji to Isor ke dibo lage etu Isor ke dibi.”
Et il leur dit: " Rendez donc à César ce qui est à César, et à Dieu ce qui est à Dieu. "
26 Etu kotha pora taikhan Jisu ke manu majot pora dhori bole para nai, kintu Jisu laga jowab te sob asurit hoi thakise, aru taikhan chup-chap hoi jaise.
Ainsi ils ne purent le prendre en défaut sur aucune parole devant le peuple; et admirant sa réponse, ils gardèrent le silence.
27 Titia kunba Sadducee khan, kunkhan jun jee utha te biswas nakore, Jisu usorte ahikena hudise,
Quelques-uns des Sadducéens, qui nient la résurrection, s'approchèrent alors et l'interrogèrent:
28 “Probhu, Moses pora moi khan ke likhise, jodi kunba laga bhai ase aru tai maiki chari kene mori jaise, aru tai bacha nai, tenehoile etu morija laga bhai to maiki ke lobo pare aru tai laga morija bhai naam te bacha jonom kori kene khandan ulabo pare.
" Maître, lui dirent-ils, Moïse nous a donné cette loi: Si un homme, ayant une femme, meurt sans laisser d'enfants, que son frère prenne sa femme, et suscite des enfants à son frère.
29 Ta te sat-ta bhai thakise, aru dangor wala pora maiki ke shadi korise, kintu bacha nathakikena mori jaise;
Or, il y avait sept frères; le premier prit une femme et mourut sans enfants.
30 aru dusra pora etu maiki ke loise kintu tai bhi bacha nathaki kene mori jaise.
Le second prit sa femme, et mourut aussi sans enfants.
31 Aru tisra jon pora bhi maiki ke loise, kintu tai bhi eneka he mori jaise, aru etu nisena sath jon bhi maiki ke loise, kintu tai bhi bacha nathaki kene mori jaise.
Le troisième la prit ensuite, et de même tous les sept, et ils moururent sans laisser d'enfants.
32 Aru hekh te maiki bhi mori jaise.
Après eux tous, la femme mourut aussi.
33 Etu nimite jee utha dinte, tai kun laga maiki hobo? Kelemane tai sat jon laga bhi maiki thakise.”
Duquel donc, au temps de la résurrection, sera-t-elle la femme, car elle l'a été de tous les sept? "
34 Titia Jisu taikhan ke koise, “Etu yug laga manu khan shadi kore aru shadi koribo nimite di diye. (aiōn g165)
Jésus leur dit: " Les enfants de ce siècle se marient et sont donnés en mariage; (aiōn g165)
35 Hoilebi jun khan etu yug te thaki bole nimite layak hoise, aru mori kene jee uthibo, taikhan to shadi bhi nakore, aru shadi te bhi nadiye; (aiōn g165)
mais ceux qui ont été trouvés dignes d'avoir part au siècle à venir et à la résurrection des morts, ne prennent point de femme et n'ont point de mari; (aiōn g165)
36 kelemane taikhan kitia bhi namoribo, taikhan sorgodoth hoi jabo; aru taikhan jinda thaka Isor laga bacha khan ase kobo, kelemane taikhan jee utha laga chokra khan ase.
aussi bien ne peuvent-ils plus mourir, puisqu'ils sont en comme les anges, et qu'ils sont fils de Dieu, étant fils de la résurrection.
37 Aru Moses pora bhi juli thaka ghas pora morija uthai diya dikhai dise, jitia tai Probhu ke Abraham laga Isor, Isaac laga Isor aru Jacob laga Isor matise.
Mais que les morts ressuscitent, c'est ce que Moïse lui-même a fait connaître dans le passage du Buisson, lorsqu'il nomme le Seigneur: Le Dieu d'Abraham, le Dieu d'Isaac et le Dieu de Jacob.
38 Etiya Tai to mora laga Isor nohoi kintu jinda khan laga ase, kelemane moi khan sob tai logote jinda ase.”
Or il n'est pas Dieu des morts, mais des vivants; car tous sont vivants devant lui. "
39 Titia kunba niyom likha khan pora Jisu ke koise, “Probhu, Apuni bhal pora koise.”
Quelques-uns des Scribes, prenant la parole, lui dirent: " Maître, vous avez bien parlé. "
40 Kelemane taikhan aru Taike hudibole himot kora nai.
Et ils n'osaient plus lui poser aucune question.
41 Titia Jisu pora taikhan ke hudise, “Taikhan kineka kobo pare, Khrista to David laga chokra ase?
Jésus leur dit: " Comment dit-on que le Christ est fils de David?
42 David nijor pora Bhajan Geet laga kitab te likhise, Probhu pora moi laga Probhu ke koise, ‘Moi laga dyna hathte bohibi,
David lui-même dit dans le livre des Psaumes: Le Seigneur a dit à mon Seigneur: Asseyez-vous à ma droite,
43 Jitia tak moi dushman khan ke tumi laga theng nichete giribole nadiye.’
jusqu'à ce que je fasse de vos ennemis l'escabeau de vos pieds. —
44 David tai nijor pora Khrista ke ‘Probhu’ mate, tinehoile Tai kineka tai laga chokra hobo?”
David l'appelle donc Seigneur; comment peut-il être son fils? "
45 Jitia sob manu khan huni thakise, Jisu pora chela khan ke koise,
Tandis que tout le peuple l'écoutait, il dit à ses disciples:
46 “Etu niyom likha khan pora hoshiar thakibi, jun khan lamba kapra te bera bole bisare, aru bajar te sob pora bhal jaga bisare, aru mondoli te sob pora untcha jagate bohi bole bisare, aru kha luwa jagate bhi bhal he bisare.
" Gardez-vous des Scribes, qui se plaisent à se promener en longues robes; qui aiment à être salués dans les places publiques, à occuper les premiers sièges dans les synagogues et les premières places dans les festins:
47 Bidhowa khan laga ghor khan khotom kori diye aru dikha bole nimite lamba prathana kore. Eitu khan nisena pichete dangor sajai pabo.”
ces gens qui dévorent les maisons des veuves, et font pour l'apparence de longues prières, subiront une condamnation plus sévère. "

< Luke 20 >