< Luka 23 >

1 Bhai likundi lyowe, gubhajimingene, nikwaapeleka a Yeshu kwa a Pilato.
Todo el gran número de ellos se levantó, y lo llevó ante Pilato.
2 Gubhatandubhenje kwaashitakiya bhalinkutinji, “Bhene bhandubha bhatendaga kwaapuganyanga bhandunji bhetu, bhalikwalimbiyanga kulipa koli kwa a Kaishali na bhalikwiishema a Kilishitu na a mpalume.”
Entonces lo acusaron: Hallamos a Éste que descarría a nuestra nación, prohíbe dar tributo a César y dice que Él es Cristo, un Rey.
3 A Pilato gubhaabhushiye a Yeshu, “Mmwe a mpalume bha Bhayaudi?” A Yeshu gubhaajangwile “Mmwe ni nkubheleketa.”
Entonces Pilato le preguntó: ¿Eres Tú el Rey de los Judíos? [Jesús] respondió: Tú [lo] dices.
4 A Pilato gubhaabhalanjilenje ashikalongolele bha bhaabhishila na lugwinjili lwa bhandu, “Ngakushibhona shibhalebhile abha bhandubha.”
Entonces Pilato dijo a los principales sacerdotes y a la multitud: Ningún delito hallo en este hombre.
5 Ikabheje na bhalabhonji gubhapundilenje kukwiya bhalinkutinji, “Bhanakwiya nnjasha kwa majiganyo gabho nshilambo showe sha ku Yudea, kundubhila ku Galilaya, mpaka apano.”
Pero ellos insistían: Alborota al pueblo. Comenzó desde Galilea y enseñó por toda Judea hasta aquí.
6 A Pilato bhakapilikaneje genego gubhabhushiye, “Bhuli, abha bhandubha bha ku Galilaya?”
Al oír esto Pilato preguntó si el hombre era galileo.
7 Bhakamumanyeje kuti a Yeshu bhaliji mu Ukulungwa gwa a Elode, gubhaapeleshe kwa a Elode, pabha gene mobhago pubhaliji pa Yelushalemu pepala.
Cuando supo que era de la jurisdicción de Herodes, lo remitió a éste, quien también estaba en Jerusalén en aquellos días.
8 A Elode guyaanonyele bhakaabhoneje a Yeshu. Pabha bhapilikene ngani jabho, kwa nneyo kwa mobha gamagwinji bhatendaga loleya kwaabhona. Na kabhili bhatendaga pinga bhaabhone bhalitenda ilangulo.
Al ver a Jesús, Herodes se regocijó mucho porque hacía largo tiempo que deseaba verlo, pues había oído muchas cosas acerca de Él y esperaba ver algún milagro.
9 Bhai, a Elode gubhakabhile nkwabhuya, ikabheje a Yeshu bhangaajangula shoshowe.
Le hacía muchas preguntas, pero Él nada respondía.
10 Ashikalongolele bha bhaabhishila na bhaajandika bha shalia, gubhajimingene nkukong'ondela mashitaka gabhonji kwa kakati.
Los principales sacerdotes y los escribas lo acusaban con vehemencia.
11 Bhai, a Elode na ashimanjola bhabho, gubhaalembulenje a Yeshu nikwatendela mbenji, kungai gubhaawashiyenje lijoo lya Upalume, gubhabhujilenabhonji kwa a Pilato.
Entonces Herodes junto con sus tropas lo menospreció y se burló de Él. Le puso una ropa espléndida y lo devolvió a Pilato.
12 A Elode na a Pilato bhukala pubhalinginji bhamagongo, kutandubhila lyene lyubhalyo gubhalinginji bhambwiga.
Herodes y Pilato se hicieron amigos aquel día, porque habían estado enemistados.
13 Bhai, a Pilato gubhashemile shitamo sha ashikalongolele bha bhaabhishila na ashikalongolele bhana bha bhandunji,
Entonces Pilato convocó a los principales sacerdotes, a los gobernantes y al pueblo,
14 gubhaabhalanjilenje, “Nshimbeleshelanga abha bhandubha kuti, bhanaapuganya bhandu. Ngakagulileje lyene lilobheli pameyo genunji, nangashibhona shibhalebhile shilingana na mashitaka genunji.
y les dijo: [Ustedes] acusaron a este hombre de descarriar al pueblo. Y miren, yo [lo] interrogué delante de ustedes y no hallé ningún delito de los que lo acusan.
15 Numbe nngabha nne jikape, ikabhe nkali a Elode bhangashibhona shoshowe shibhalebhile, nigubhamujishiye. Pabha abha bhandubha shakwapi shibhatendile shapinjikwa bhaukumulwe kubhulagwa.
Tampoco Herodes, porque nos [lo] devolvió. Así que nada digno de muerte hallo en él.
16 Kwa nneyo shinajile bhakomwe ibhoko, kungai shinaaleshelele.”
Por tanto [lo] castigaré y [lo] dejaré libre.
17 Pabha bhashinkupinjikwa kwaagopolelanga nkutabhwa jumo lyubha lya shikukuu.
18 Ikabheje bhowe gwaajobhelenje gwanakamo, “Mwaabhulaje abho, ntugopolele a Bhalabha!”
Pero todos gritaron: Quita a Éste y suéltanos a Barrabás.
19 A Bhalabha bhashinkutabhwa kwa ligongo lya nnjasha yatendeshe pa shilambo na ligongo lya bhulaga bhandu.
Éste estaba preso por una insurrección en la ciudad y por un homicidio.
20 A Pilato bhapinjile kwaaleshelela a Yeshu, bhai gubhakungulwishe kabhili na bhandunji,
Y Pilato, quien quería soltar a Jesús, les volvió a gritar.
21 ikabheje bhalabhonji gubhapundilenje jobhela, “Mwaakomele munshalabha, mwaakomele munshalabha!”
Pero ellos vociferaban: ¡Crucifícalo! ¡Crucifícalo!
22 A Pilato gubhaabhalanjilenje gwatatu, “Bhalebhile nndi? Ngakushibhona shoshowe shibhalebhile shapinjikwa bhabhulagwe, kwa nneyo shindume bhakomwe ibhoko, naaleshelele.”
Entonces él les preguntó la tercera vez: ¿Qué mal hizo Éste? Ningún delito de muerte hallé en Él. Entonces lo azotaré y [lo] dejaré en libertad.
23 Ikabheje bhalabhonji gubhapundilenje kujobhela, kuti a Yeshu bhanapinjikwa bhakomelwe munshalabha. Kungai, malobhe gabhonji gugapilikanishe.
Pero ellos porfiaban a grandes voces y demandaban que fuera crucificado. Y sus voces prevalecieron.
24 Bhai a Pilato gubhaukumwile kuti, itendeshe malinga shibhapinjilenje.
Pilato sentenció que se ejecutara la demanda de ellos.
25 Gubhaaleshelele a Bhalabha bhatabhilwe kwa ligongo lya nnjasha na bhulaga bhandu. Gubhaakamwiye a Yeshu kwa ashimanjola, bhaatendelanje malinga shibhapingangaga.
Entonces soltó al que pedían, quien estaba preso en la cárcel por insurrección y homicidio, y entregó a Jesús a la voluntad de ellos.
26 Bhalinginji nkwaapeleka, gubhaimikenenje naka mundu jumo ashemwaga Shimoni jwa ku Kilene, alikopoka kunngunda. Bhai, gubhankamwilenje, gubhantwishilenje nshalabha gula aujigale nnyuma ja a Yeshu.
Cuando lo llevaban, agarraron a Simón de Cirene, quien venía del campo, y le cargaron la cruz para que [la] llevara detrás de Jesús.
27 Bhandunji, makundi kwa makundi gubhaakagulenje, munkumbimo bhapalinji bhanabhakongwe bhaagutilangaga ililo.
Lo seguía una gran multitud del pueblo y de mujeres que se dolían y lo lamentaban.
28 A Yeshu gubhaatendebhushilenje, gubhashite, “Mmanganya ashinabhiti bha pa Yelushalemu! Nnang'utilanje nne, ikabhe mwiigutilanje mwaashayene na ashibhana bhenu.
Pero Jesús se volvió hacia ellas y les dijo: Hijas de Jerusalén, no lloren por Mí, sino lloren por ustedes y por sus hijos.
29 Pabha, shigaishe mobha pushimmeleketanje, mbaya ashinannii na bhakanabhe kolanga wala kujonjeya!
Porque vienen días en los cuales dirán: Inmensamente felices las estériles, los vientres que no concibieron y los pechos que no amamantaron.
30 Penepo, bhandunji shibhailugululanje itumbi, ‘Ntugwilanje!’ Na ijomboya, ‘Ntuunishilanje’!
Entonces comenzarán a decir a las montañas: ¡Caigan sobre nosotros! Y a las colinas: ¡Cúbrannos!
31 Ibhaga bhandunji bhakuutendelanga nnei nkongo gwa mmii, shiibhe bhuli kwa nkongo gwa nnjumu?”
Porque si con el árbol verde hacen estas cosas, ¿qué harán con el seco?
32 Bhandunji bhana bhabhili bhaalebhanga, bhashinkupelekwanga bhabhulagwanje pamo na a Yeshu.
También llevaban a dos malhechores para ejecutarlos con Él.
33 Bhakaikanganeje pashemwaga, Shibhanga sha Ntwe, penepo gubhaakomelenje munshalabha a Yeshu na bhandunji bhabhili bhaalebhanga bhala, jumo kunkono nnilo, na juna kunkono nshinda.
Cuando llegaron al lugar llamado Calavera, lo crucificaron allí, y a los malhechores, uno a [la] derecha y otro a [la] izquierda.
34 A Yeshu gubhashite, “Atati mwaaleshelelanje, pabha bhakakwimanyanga ibhatendanga.” Gubhagebhenenje nngubho yabho kwa tendela shikoma.
Echaron suertes para repartirse sus ropas.
35 Bhandunji gubhajimingene bhalilosheyanga. Na bhalabhonji ashikalongolele bha Shiyaudi gubhaatendelenje mbenji bhalinkutinji, “Bhashikwatapulanga bhananji, nnaino bhaitapule bhayene, monaga bhenebha bhali a Kilishitu bha a Nnungu!”
El pueblo observaba. También los gobernantes lo ridiculizaban: Salvó a otros. Sálvese Él mismo, si Él es el Cristo, el Escogido de Dios.
36 Ashimanjola nneyo peyo gubhaatendelenje mbenji a Yeshu, gubhaajendelenje nikwaapa divai ja shashama bhapapile,
También los soldados se burlaron al acercarse y ofrecerle vinagre.
37 bhalinkutinji, “Monaga mmwe nni A mpalume bha Bhayaudi, mwiitapule mmayene.”
Decían: Si Tú eres el Rey de los judíos, sálvate a Ti mismo.
38 Na pantundu nshalabha gwabho pashinkujandikwa mmbila “BHENEBHA A MPALUME BHA BHAYAUDI.”
Había también una inscripción encima de Él: Éste es el Rey de los judíos.
39 Na nkulebha jumo akomelwe munshalabha jula, gwabhatukene alinkuti, “Bhuli, igala mmwe nngati a Kilishitu? Bhai mwiitapule mmayene, ntutapule na uwe.”
Uno de los malhechores que fue colgado lo blasfemaba: ¿No eres Tú el Cristo? ¡Sálvate a Ti mismo y a nosotros!
40 Ikabheje nkulebha juna jula gwankalipile mwine alinkuti, “Ugwe ukakwaajogopa a Nnungu? Numbe uli na ukumu jojo.
Pero el otro lo reprendió: ¿Ni siquiera tú, que estás en la misma condena, temes a Dios?
41 Uwe tushiukumulwa kwa aki, kwa itendi yetu. Ikabheje abha bhandubha shakwapi shoshowe shibhalebhile.”
Nosotros en verdad justamente recibimos lo que merecemos por lo que hicimos, pero Éste nada malo hizo.
42 Kungai nigwashite, “Mmwe a Yeshu! Nngumbushile pushinnjinjile mu Upalume gwenupo.”
Y decía: ¡Jesús, acuérdate de mí cuando llegues a tu reino!
43 A Yeshu gubhannjangwile, “Kweli ngunakuubhalanjila, lelope shuubhe na nne kupaladisho.”
Le contestó: En verdad te digo: Hoy estarás conmigo en el paraíso.
44 Puyaaliji malanga ga shaa shita ja mui, lubhindu lukutabhaga shilambo showe mpaka shaa tisha,
Desde las 12 del día hasta las tres de la tarde hubo oscuridad en toda la tierra.
45 na lukulungushi lwa Nniekalu lukupapukaga ipande ibhili.
Al oscurecer el sol, el velo del Templo fue rasgado por el medio.
46 A Yeshu gubhagutile kwa utiya, “Atati, mmakono genu ngunabhika mbumu yangu.” Bhakamaliyeje kubheleketa genego gubhamalile.
Y Jesús clamó a gran voz: ¡Padre, encomiendo mi espíritu en tus manos! Y cuando dijo esto, expiró.
47 Penepo, bhakulungwa bha ashimanjola bhala bhakagabhoneje gatendeshe gala, gubhaaniye a Nnungu bhalinkuti, “Kweli abha bhandubha pubhaliji bha aki.”
Al ver lo que sucedió, el centurión exaltó a Dios: ¡Realmente este Hombre era justo!
48 Bhandu bhowe bhaikengene pepala kulolesheya genego, bhakagabhonanjeje gene gatendeshe gala, gubhabhujilengene kunngwabhonji, bhalikwikomanga pantima nkuinjika.
Toda la multitud que llegó para este espectáculo, al ver lo que ocurrió, cuando regresaba se golpeaba el pecho.
49 Ashambwiga ajabho a Yeshu, na bhanabhakongwe bhakagulangaga kukopoka ku Galilaya, gubhajimingene kwa talika bhalilolesheyanga genego.
Pero todos los conocidos de Él, y mujeres que lo seguían desde Galilea, miraban desde lejos lo que sucedía.
50 Bhai bhashinkupagwa bhandu bhamo lina lyabho a Yoshepu, bhaliji bhanguja na bha aki. Pubhaliji bha lukumbi lukulu lwa Bhayaudi,
Un varón bueno y justo llamado José, miembro del Tribunal Supremo,
51 ikabheje bhenebho bhanganonyelwa na ukumu na itendi ya ashikalongolele ajabho. Bhenebha pubhaliji bhashilambo bha ku Alimataya shilambo sha Bhayaudi. Na bhatendaga lindilila kuika kwa Upalume gwa a Nnungu kwa nnolelo nkulu.
de Arimatea, una ciudad de los judíos, esperaba el reino de Dios. Éste no consintió en la decisión ni en la acción de ellos.
52 A Yoshepu gubhaajendele a Pilato, gubhajujile bhapegwe shiilu sha a Yeshu.
Él se presentó ante Pilato y pidió el cuerpo de Jesús.
53 Kungai gubhatulwiye shiilu munshalabha, gubhailijilile shanda ja kitani ja mmbone, gubhabhishile nnikabhuli lyaolilwe nnindandawe likulungwa, lyaliji likanabhe shikwa mundu.
[Lo] bajó, lo envolvió en una sábana y lo puso en un sepulcro excavado en la roca donde aún nadie había sido puesto.
54 Pulyaaliji lyubha lya kolokoya indu ya Lyubha lya Pumulila, na pulyaaliji tome na tandubha.
Era día de Preparación y empezaba el sábado.
55 Bhanabhakongwe bhajilengene pamo na a Yeshu kukopoka ku Galilaya, gubhaakagwilenje a Yoshepu, gubhaliweninji likabhuli na shibhashite kwaashika a Yeshu.
Las mujeres que habían llegado con Él desde Galilea, se fijaron en el sepulcro y cómo fue puesto su cuerpo.
56 Kungai, gubhabhujengene kumui, gubhajenjilenje mauta ga nunjila ga kwenda pakaya shiilu sha a Yeshu. Lyubha lya Pumulila, gubhapumulilenje malinga shiyalajilwe na shalia.
Regresaron y prepararon especias aromáticas y ungüentos. Y descansaron el sábado según el Mandamiento.

< Luka 23 >