< Itendi 19 >

1 Apolo pubhaliji ku Kolinto, a Pauli gubhapite mwilambo ya kuntundu, gubhaishe ku Epesho gubhaaimenenje bhaajiganywa bhowepe.
Pendant qu'Apollos était à Corinthe, Paul, après avoir parcouru les régions les plus élevées du pays, descendit à Éphèse, et il y trouva quelques disciples.
2 Gubhaabhushiyenje, “Nkakulupalilanjeje mwaposhelenje Mbumu jwa Ukonjelo?” Bhalabhonji gubhajangwilenje, “Ntape! Numbe tukanabhepilikana kuti apali Mbumu jwa Ukonjelo.”
Il leur dit: Avez-vous reçu le Saint-Esprit lorsque vous avez cru? Ils lui répondirent: Nous n'avons pas même entendu dire qu'il y ait un Saint-Esprit.
3 Kwa nneyo a Pauli gubhaabhushiyenje, “Igala mwabhatishwenje ubhatisho gwashi?” Gubhaajangwilenje, “Ubhatisho gwa a Yowana.”
Il reprit: Quel baptême avez-vous donc reçu? Ils répondirent: Le baptême de Jean.
4 A Pauli gubhashite, “Ubhatisho gwa a Yowana pugwaaliji gwa langula kuti bhandunji bhaipetilenje. A Yowana bhatendaga kwaabhalanjilanga bhandunji kuti bhankulupalilanje akwiyajo, yani a Yeshu.”
Alors Paul leur dit: Jean a baptisé du baptême de repentance, en disant au peuple de croire en celui qui devait venir après lui, c'est-à-dire en Jésus.
5 Bhakapilikananjeje genego, gubhabhatishwenje kwa lina lya Bhakulungwa a Yeshu.
Ayant entendu ces paroles, ils furent baptisés au nom du Seigneur Jésus.
6 Bhai, a Pauli gubhaabhishilenje makono, Mbumu jwa Ukonjelo akwaatulushilangaga, gubhatandwibhenje kubheleketa luga inape na londola.
Après que Paul leur eut imposé les mains, le Saint-Esprit descendit sur eux, et ils se mirent à parler en d'autres langues et à prophétiser.
7 Pubhalinginji bhandunji bhanabhalume kuishila likumi limo na bhabhili.
Ils étaient environ douze hommes en tout.
8 Kwa myei jitatu a Pauli bhatendaga jinjila nshinagogi, bhalibheleketa gwangali bhoga, bhalibhuyana na bhandunji na bhalikwaakwiyanga ga Ukulungwa gwa a Nnungu.
Paul se rendit dans la synagogue, et il parla avec hardiesse pendant trois mois. Il persuadait ses auditeurs, en leur exposant ce qui concerne le royaume de Dieu.
9 Ikabheje bhananji gubhataukenje, gubhakanilenje kukulupalila, gubhatandwibhenje kubheleketa yangali ya mmbone ga mpanda gwa Bhakulungwa pa lugwinjili. Penepo a Pauli gubhajabhwile nikwalekanga, gubhaatolilenje kunyenje bhaajiganywa bhabho gubhakungulwishe nabhonji na bhuyana na bhandunji kila lyubha nnyumba jimo ja shelemala jika mundu jumo, lina lyakwe Tilanushi.
Mais, comme quelques-uns s'endurcissaient et refusaient de croire, décriant la voie du Seigneur devant la foule, il se sépara d'eux et réunit à part les disciples; et il enseignait tous les jours dans l'école de Tyrannus.
10 Gubhapundile kutenda nneyo kwa yaka ibhili mpaka bhashilambo bhowe bha ku Ashia na Bhayaudi na Bhagiliki, gubhapilikenenje lilobhe lya Bhakulungwa.
Cela continua pendant deux ans, de sorte que tous ceux qui demeuraient en Asie, Juifs et Grecs, entendirent la parole du Seigneur.
11 A Nnungu gubhatendile ilapo yapunda kupitila a Pauli.
Et Dieu opérait des miracles extraordinaires par les mains de Paul,
12 Bhandunji bhatendaga tolanga itambaa ya kwiungutila matukuta na nngubho ya a Pauli, nipeleka kubhalwelenji, nilamiywanga ilwele yabhonji na bhakwetenje maoka nipata kuleshelelwa.
au point qu'on mettait sur les malades les linges et les vêtements qui avaient touché son corps; et ils étaient guéris de leurs maladies, et délivrés des mauvais esprits.
13 Bhayaudi bhananji bhatendaga pitangana ako na koko pita kwaashoyanga bhandunji maoka, gubhalinjilenje kulugula lina lya Bhakulungwa a Yeshu kubhandunji bha shikilwanga maoka, bhalinkutinji, “Ngunakunng'amulishanga kwa lina lya a Yeshu bhaalunguywa na a Pauli.”
Alors quelques exorcistes juifs, qui allaient de lieu en lieu, essayèrent d'invoquer le nom du Seigneur Jésus sur ceux qui étaient possédés des mauvais esprits; et ils disaient: Je vous adjure, par ce Jésus que Paul prêche!
14 Bhashinkupagwanga bhana shabha bha a Shekewa bhakulungwa bha bhaabhishila bha Shiyaudi, mubhalinginji munkumbi gwa bhatendangaga nneyo.
Ceux qui procédaient ainsi étaient les sept fils de Scévas, l'un des principaux sacrificateurs juifs.
15 Ikabheje lioka jula gwabhajangwilenje, “A Yeshu naamanyi na a Pauli naamanyi, ikabheje mmanganyanji ashi gani?”
Mais le mauvais esprit leur répondit: Je connais Jésus, et je sais qui est Paul; mais vous, qui êtes-vous?
16 Na mundu jwa shikilwa jula akwaaumbilangaga bhowe, gwabhapundilenje mashili. Na bhana bha a Shekewa bhala gubhakopokengene lubhilo pa nyumba pala bhauleywenje na bhalinginji makonope.
Alors, se jetant sur eux, l'homme qui était possédé du mauvais esprit se rendit maître de deux d'entre eux, et il les maltraita si fort, qu'ils s'enfuirent de la maison, nus et blessés.
17 Jene nganijo jikushumaga kubhandu bhowe bhatamanganaga ku Epesho, ku Bhayaudi na Bhagiliki. Bhowe gubhajogopenje. Nigubhalikushiyenje lina lya Bhakulungwa a Yeshu
Le fait fut connu de tous les Juifs et de tous les Grecs qui demeuraient à Éphèse. Ils furent tous saisis de crainte, et le nom du Seigneur Jésus était magnifié.
18 Bhakilishitu bhabhagwinji gubhaikopoyenje pa lugwinjili kukwipeta ga yangali ya mmbone ibhaitendangaga.
Beaucoup de ceux qui avaient cru venaient avouer et déclarer ce qu'ils avaient fait.
19 Na bhananji bhatendangaga ya uabhi, gubhapelekenje itabhu yabhonji, guijoshilwe moto palugwinjili. Bhakabhalanganyanjeje galama ja itabhu ila, guiishile mamilioni ga mmbiya.
Plusieurs de ceux qui s'étaient livrés à la magie apportèrent leurs livres, et les brûlèrent devant tout le monde; quand on en eut estimé la valeur, elle se trouva être de cinquante mille pièces d'argent.
20 Kwa nneyo lilobhe lya Bhakulungwa gulipundile kushuma na kukola mashili.
Ainsi, par la puissance du Seigneur, la parole se répandait, et elle devenait de plus en plus efficace.
21 Gakapiteje genego, a Pauli gubhatumbilile muntima gwabho kwenda ku Yelushalemu kupitila ku Makedonia na ku Akaya. Gubhashite, “Nng'ikaga kweneko ngunapinga ngakubhone ku Loma.”
Après ces événements, Paul se proposa d'aller à Jérusalem, en passant par la Macédoine et par l'Achaïe. Lorsque j'aurai été là, disait-il, il faudra aussi que je voie Rome.
22 Kwa nneyo, gubhaatumilenje bhaajanguta bhabho bhabhili, a Timoteo na a Elashito, bhaalongolelanje kwenda ku Makedonia, bhalabho gubhatemi kashoko ku Ashia.
Il envoya en Macédoine deux de ses aides, Timothée et Éraste, mais lui-même resta encore quelque temps en Asie.
23 Gene malangago guikoposhele nnjasha jikulungwa ku Epesho kwa ligongo lya Mpanda gwa Bhakulungwa gula.
Il se produisit, en ce temps-là, un grand trouble à l'occasion de l'Évangile.
24 Ashinkupagwa mundu jumo nshipala lina lyakwe Demetulushi, liengo lyakwe pulyaaliji kualaya kwa madini ga hela nyumba yaishoko ika nnungu jwankongwe ashemwaga Atemi. Lyene liengolyo lyatendaga kwapanganga pwaida bhatumishi bhakwe.
Un orfèvre, nommé Démétrius, qui fabriquait des temples de Diane en argent, et qui donnait beaucoup de travail aux ouvriers,
25 Demetulushi gwabhashemilenje bhakamulangaga gene maengogo na bhandunji bhananji bhakamulangaga liengo lyolyo, gwabhalugulilenje, “Ashalume ajangu, mmumanyinji kuti mwenemu mutupatila mmbiya.
les rassembla, ainsi que les artisans du même métier, et il leur dit: Mes amis, vous savez que notre prospérité vient de cette industrie.
26 Na nnaino nnipilikananga na kwiibhonela mwaashayene ibhatenda a Pauli, nngabha pa Epesho pepano, ikabhe ku Ashia kowe. Bhalabho bhanakwiya na kwaatendebhuyanga bhandunji bhabhagwinji bhakundanje kuti ialaywa kwa makono ga bhandunji nngabha ashinnungu.
Or, vous voyez et entendez dire que, non seulement à Éphèse, mais presque dans toute l'Asie, ce Paul a persuadé et entraîné un grand nombre de personnes, en disant que les dieux faits de main d'homme ne sont pas des dieux.
27 Kwa nneyo kujogoya kwakwe nngabha ga petekuywa liengo lyetupe, ikabhe nkali nyumba jika nnungu Atemi jipinga petekuywa. Kungai upalume gwa bhene bhaatindibhalilwa pa shilambo sha Ashia na shilambolyo shiupele.”
Nous avons à craindre, non seulement que notre métier ne soit décrié, mais encore que le temple de la grande Diane ne tombe dans le mépris, et que notre déesse ne soit dépouillée de cette majesté que vénèrent l'Asie et le monde entier.
28 Bhakapilikananjeje genego, guyaashimilenje, gubhatandwibhenje kujobhela bhalinkutinji. “Bhakulungwa ni Atemi bha ku Epesho!”
A ces paroles, tous furent transportés de colère, et se mirent à crier: Grande est la Diane des Éphésiens!
29 Shilambo showe shikugumbalaga nnjasha. Gubhaakamulenje a Gayo na a Alishitako, bhandunji bha ku Makedonia, bhalinginji mwanja gumo na a Pauli, gubhaapelekenje lubhilo mpaka ku lubhala lwa ing'ando.
Toute la ville fut remplie de trouble; et ils se précipitèrent tous ensemble dans le théâtre, entraînant avec eux Gaïus et Aristarque, Macédoniens, compagnons de voyage de Paul.
30 Na a Pauli bhapingaga jinjila pakati lugwinjili, ikabheje bhaajiganywa bhabho bhakwaalimbiyangaga.
Paul lui-même voulait se présenter devant le peuple; mais les disciples ne le lui permirent pas.
31 Ashikalongolele bhananji bha shene shilambo sha Ashia shila, bhalinginji ashaambwiga ajabho, gubhatumilnje ntenga gwa kwaashondelesheya bhanajende kwiilanguya kulubhala lwa ing'ando.
Il y eut même des Asiarques, de ses amis, qui le firent prier de ne pas se rendre au théâtre.
32 Penepo bhananji bhalijobhelenga shana nnei na bhananji shana nneyo, mpaka lugwinjili lula lukupuganikaga. Bhabhagwinji bhangashimanyanga shiumilo shibhaimanilenje pepala.
Ainsi, les uns criaient d'une manière, et les autres d'une autre; car l'assemblée était tumultueuse, et la plupart ne savaient même pas pourquoi ils étaient réunis.
33 Bhandunji bhananji gubhaganishiyenje kuti shiumilo a Alekishanda, pabha Bhayaudi bhashinkwaatendanga bhajende mmujo. Bhai, a Alekishanda gubhajinwile nkono nkupinga bhandunji bhapumulanje bhalipinga bheleketa nkwiitapula pa lugwinjili lwa bhandu lula.
Alors on tira de la foule Alexandre, que les Juifs poussaient en avant; et Alexandre, faisant signe de la main, voulait parler au peuple pour leur défense.
34 Ikabheje bhakamumanyanjeje kuti bhalabho Bhayaudi, bhowenji gubhajobhelenje gwanakamo bhalinkutinji, “Atemi bha pa Epesho ni bhakulungwa!” Gubhajobhelenje nneyo kwa mashaa gabhili.
Mais, dès que la foule eut reconnu qu'il était juif, elle se mit à crier d'une seule voix, pendant près de deux heures: Grande est la Diane des Éphésiens!
35 Kungai bhaajandika bha shilambo gubhakombwele kwaapumuyanga, gubhaalugulilenje, “Mmashilambo bha pa Epesho, kila mundu amumanyi kuti shilambo sha Epesho shino ni nkugoya jwa nyumba jika nnungu Atemi na nkugoya jwa shindu shigwile kukopoka kunnungu.
Cependant, le secrétaire de la ville, ayant apaisé la foule, dit: Éphésiens, quel est l'homme qui ignore que la ville d'Éphèse est la gardienne du temple de la grande Diane et de son image tombée du ciel?
36 Jwakwapi mundu jwa tauka gegano. Kwa nneyo, mwitimalikanje, nnatendanje shindu shoshowe gwamba.
Cela étant incontestable, vous devez rester calmes et ne rien faire avec précipitation.
37 Nshikwashemanga abha bhandunjibha apano nkali shakwa shibhajibhilenje nnyumba jika nnungu wala kuntukana nnungu jwetu jwankongwe.”
En effet, ces gens, que vous avez amenés ici, ne sont coupables ni de sacrilège, ni de blasphème contre votre déesse.
38 “Bhai, ibhaga Demetulushi na bhatumishi ajakwe bhakwetenje shalugula sha bhene bhanganyanjibha, lupali lukumbi na bhanangulungwa bha shilambo bhapalinji, bhakalugulane kweneko.
Si donc Démétrius et les ouvriers qui sont avec lui ont à se plaindre de quelqu'un, il y a des jours d'audience, et il y a des proconsuls; qu'ils s'assignent les uns les autres.
39 Na ibhaga nkuloleyanga gana, shigagumbwe pa lukumbi lwa manyika na bhashilambo.
Si vous avez une autre affaire à proposer, on pourra en décider dans une assemblée légale.
40 Pabha gakoposhele leloga yapinjikwe tulugulwe kwa kumbuya nnjasha. Ai nnjashai yangali shiumilo na shitulepele kutaya shiumilo shammbone sha yene nnjashai.”
Car nous sommes en danger d'être accusés de sédition pour ce qui s'est passé aujourd'hui, ne pouvant alléguer aucune raison pour justifier ce rassemblement.
41 Bhakabheleketanjeje genego, gubhapwilingenye lukumbi.
Sur ces paroles, il congédia l'assemblée.

< Itendi 19 >