< Hopa 34 >

1 I korero ano hoki a Erihu, i mea,
Élihu reprit la parole, et dit:
2 Whakarongo ki aku kupu, e te hunga whakaaro nui; kia whai taringa ki ahau, e te hunga mohio.
Vous, sages, écoutez mes discours; et vous, savants, prêtez-moi l'oreille.
3 E whakamatau ana hoki te taringa i te kupu, e pera ana me ta te mangai ki te reka o te kai.
Car l'oreille juge des discours, comme le palais goûte ce qu'on doit manger.
4 Ko ta tatou e whiriwhiri ai ma tatou ko te mea tika: kia mohiotia hoki e tatou, e tenei, e tenei, ko te aha te mea pai.
Choisissons ensemble ce qui est juste; voyons, entre nous, ce qui est bon.
5 Kua mea nei hoki a Hopa, He tika taku, a kua whakapeaua ketia e te Atua te whakawa moku:
Job a dit: “Je suis juste, mais Dieu met mon droit de côté;
6 Ahakoa kei ahau te tika ka kiia ahau he tangata teka; e kore e mahu toku werohanga, ahakoa kahore oku he.
En dépit de mon droit, je suis un menteur; ma plaie est douloureuse, sans que j'aie péché. “
7 Ko wai te tangata e rite ki a Hopa, me te mea he wai te tawai e inumia ana e ia?
Y a-t-il un homme tel que Job, qui boit le blasphème comme l'eau,
8 Kua uru nei ki te tira o nga kaimahi i te he, a e haere tahi ana me nga tangata kikino.
Qui marche dans la compagnie des ouvriers d'iniquité, et qui va avec les hommes pervers?
9 Kua mea hoki ia, Kahore he painga ki te tangata ki te ahuareka atu ia ki te Atua.
Car il a dit: L'homme ne gagne rien à se plaire avec Dieu.
10 No reira whakarongo mai ki ahau, e nga tangata ngakau mohio: e kore rawa te Atua e mahi i te kino; e kore rawa hoki te Kaha Rawa e mahi i te he.
C'est pourquoi, vous qui avez de l'intelligence, écoutez-moi. Loin de Dieu la méchanceté! loin du Tout-Puissant l'injustice!
11 Ka utua hoki e ia te tangata mo tana mahi, ka rite hoki ki to te tangata ara nga mea e whakawhiwhia e ia ki a ia.
Il rend à l'homme selon ses œuvres, et il fait trouver à chacun selon sa conduite.
12 Tika rawa, e kore te Atua e kino, e kore ano hoki te Kaha Rawa e whakaputa ke i te whakawa.
Certainement Dieu ne commet pas d'injustice, le Tout-Puissant ne fait pas fléchir le droit.
13 Na wai ia i mea hei kaitirotiro mo te whenua? Na wai hoki i whakatakoto nga tikanga mo te ao katoa?
Qui lui a commis le soin de la terre? Qui lui a confié l'univers?
14 Ki te anga mai tona ngakau ki te tangata, ki te kohia atu e ia ki a ia tona wairua me tona manawa;
S'il ne pensait qu'à lui, s'il retirait à lui son esprit et son souffle,
15 Ka hemo ngatahi nga kikokiko katoa, a ka hoki ano te tangata ki te puehu.
Toute chair expirerait à la fois, et l'homme retournerait dans la poussière.
16 Na ki te mea he ngakau mohio tou, whakarongo ki tenei; kia whai taringa mai ki te reo o aku kupu.
Si donc tu as de l'intelligence, écoute cela; prête l'oreille au son de mes paroles.
17 E whai kingitanga ranei tetahi kotahi e kino ana ki te tika? E whakakino ranei koe ki te tangata tika, kaha hoki?
Eh quoi! celui qui haïrait la justice, régnerait-il? Et condamnerais-tu celui qui est souverainement juste?
18 E tau ana ranei te mea atu ki te kingi, He weriweri koe? ki nga rangatira ranei, He kino koutou?
Lui qui dit aux rois “Scélérat! “et “Méchant! “aux princes;
19 Kia iti rawa iho ki a ia e kore nei e whakapai ki te kanohi o nga rangatira, e kore nei e hira ake tona pai ki te hunga whai rawa i nga rawakore? No te mea he mahi ratou katoa na ona ringa.
Qui n'a point égard à la personne des grands, qui ne connaît pas le riche plus que le pauvre, car ils sont tous l'ouvrage de ses mains?
20 Kihai i aha kua mate ratou, kua mate i waenganui po; ka wiri te iwi, ka pahemo atu, ka riro te hunga nunui, kahore hoki he ringa.
En un moment ils mourront; au milieu de la nuit, un peuple est ébranlé et passe; le potentat puissant est emporté, et non par une main d'homme.
21 Kei runga hoki i nga ara o te tangata ona kanohi, e kitea ana e ia ona hikoinga katoa.
Car les yeux de Dieu sont sur les voies de l'homme, et il regarde tous ses pas.
22 Kahore he pouri, kahore he atarangi o te mate e piri ai nga kaimahi i te kino.
Il n'y a ni ténèbres ni ombre de la mort, où se puissent cacher les ouvriers d'iniquité.
23 E kore hoki e nui atu i te tika te mea e whakawaha e ia ki te tangata, e haere ai ia ki te aroaro o te Atua ki te whakawa.
Il ne regarde pas à deux fois un homme, pour le faire aller en jugement avec lui.
24 Ka wawahia e ia nga tangata nunui, te mohiotia nga ara, a whakaturia ake etahi atu i muri i a ratou.
Il brise les puissants, sans enquête, et il en établit d'autres à leur place,
25 Na e mohio ana ia ki a ratou mahi; a hurihia ake ratou e ia i te po, a mongamonga noa ratou.
Parce qu'il connaît leurs œuvres; il les renverse de nuit, et ils sont brisés.
26 He hunga kino ratou, pakia iho e ia i te tirohanga a te tangata;
Il les flagelle comme des impies, à la vue de tout le monde,
27 Mo ratou i tahuri ke i te whai i a ia, kihai hoki i whakaaro ki tetahi o ona ara:
Parce qu'ils se sont détournés de lui, et n'ont pas du tout pris garde à ses voies.
28 Na ratou hoki i puta ai te tangi a te rawakore ki a ia, a rongo ana ia ki te tangi a te hunga e tukinotia ana.
Ils ont fait monter jusqu'à lui le cri du pauvre, et il a entendu la clameur des affligés.
29 Ki te meinga e ia kia ata noho, ko wai hei whakararuraru? A ki te huna e ia tona kanohi, ko wai e kite i a ia? ahakoa i meatia ki te iwi, ki te tangata ranei, rite tonu.
S'il donne le repos, qui est-ce qui le condamnera? S'il cache sa face, qui le regardera? soit qu'il s'agisse d'un peuple ou d'un particulier,
30 Kore ake te whakaponokore e whai kingitanga, kore ake te iwi e mahangatia.
Pour que l'homme impie ne règne pas, pour qu'il ne soit pas en piège au peuple.
31 Kua mea atu ranei ki te Atua, Kua pehia ahau e te whiu, e kore ahau e mahi i te he a muri nei?
Car a-t-il dit à Dieu: “J'ai souffert, je ne pécherai plus;
32 Ko te mea kihai i kitea e ahau mau e whakaatu mai ki ahau; ki te mea i mahi ahau i te he, ka mutu taku.
Ce que je ne vois pas, montre-le-moi; si j'ai fait le mal, je ne le ferai plus? “
33 Kia rite ranei tana utu ki tau e mea ai, i whakakahoretia ai e koe? Mau te whiriwhiri, kahore maku: na mau e korero mai tau i mohio ai.
Est-ce donc d'après tes idées que le mal doit être puni? Car tu as montré du mécontentement. Ainsi, c'est à toi de décider, non à moi! Dis ce que tu sais.
34 Ka korero mai nga tangata ngakau mahara ki ahau, ae ra, nga tangata whakaaro nui e whakarongo ana ki ahau:
Les hommes de sens me diront, ainsi que le sage qui m'aura écouté:
35 Kahore he matauranga o Hopa i a ia i korero ra, kahore hoki he mahara i roto i ana kupu.
“Job ne parle pas avec con-naissance, et ses paroles sont sans intelligence. “
36 He pai me i whakamatauria a Hopa a te mutunga ra ano, mo ana kupu i whakahokia mai nei e ia, he mea i rite ki a nga tangata kikino.
Ah! que Job soit éprouvé jusqu'à la fin, puisqu'il a répondu comme les méchants!
37 E tapiritia ana hoki e ia te tutu ki runga ki tona hara, kei te pakipaki ia i ona ringa i waenganui i a tatou, a whakanuia ana e ia ana kupu kite Atua.
Car il ajoute à son péché une transgression nouvelle; il s'applaudit au milieu de nous; il parle de plus en plus contre Dieu.

< Hopa 34 >