< 1 Koriniti 13 >

1 Ahakoa korero noa ahau i nga reo o nga tangata, o nga anahera, ki te kahore oku aroha, ka rite ahau ki te parahi tangi, ki te himipora tatangi.
Quand je parlerais les langues des hommes et celles des anges, si je n'ai pas la charité, je ne suis qu'un airain qui résonne, ou une cymbale qui retentit.
2 Ahakoa kei ahau te mahi poropiti, a kitea ana e ahau nga mea ngaro katoa, me te matauranga katoa; ahakoa kei ahau katoa te whakapono, e taea ai te whakaneke i nga maunga, ki te kahore oku aroha, ehara rawa ahau.
Quand j'aurais le don de prophétie, et que je connaîtrais tous les mystères et toute la science; quand j'aurais toute la foi jusqu'à transporter des montagnes, si je n'ai pas la charité, je ne suis rien.
3 Ahakoa ka hoatu e ahau aku taonga katoa hei whangai i te hunga rawakore, ahakoa ka tukua e ahau toku tinana kia tahuna, ki te kahore oku aroha, kahore rawa he pai ki ahau.
Quand je distribuerais tous mes biens pour la nourriture des pauvres, quand je livrerais mon corps pour être brûlé, si je n'ai pas la charité, cela ne me sert de rien.
4 He manawanui te aroha, a he atawhai; e kore te aroha e hae; e kore te aroha e whakahihi, e kore e whakapehapeha,
La charité est patiente; la charité est pleine de bonté. La charité n'est point envieuse; elle n'est pas présomptueuse, elle ne s'enfle pas d'orgueil.
5 kahore ona tikanga whanoke, e kore e whai ki ana ake, e kore e riri wawe, e kore e whakairi kino;
Elle ne fait rien de malhonnête; elle ne cherche pas son intérêt; elle ne s'aigrit pas; elle ne soupçonne point le mal.
6 E kore e hari ki te he, engari ka hari tahi me te pono;
Elle ne se réjouit pas de l'injustice, mais elle met sa joie dans la vérité.
7 E whakamanawanui ana ki nga mea katoa, e whakapono ana ki nga mea katoa, e tumanako ana ki nga mea katoa, e whakaririka kau ana ki nga mea katoa.
Elle excuse tout, elle croit tout, elle espère tout, elle supporte tout.
8 E kore rawa te aroha e taka: na, ahakoa mahi poropiti, e memeha; ahakoa reo ke, e mutu; ahakoa matauranga, e memeha.
La charité ne périt jamais. Les prophéties prendront fin, le don des langues cessera, la connaissance sera abolie.
9 E matau ana hoki tatou ko tetahi wahi anake, e poropiti ana tatou ko tetahi wahi anake;
Car nous ne connaissons qu'imparfaitement, et nous ne prophétisons qu'imparfaitement;
10 Otira ka tae mai te tino mea, ko reira memeha ai taua wahi.
mais quand la perfection sera venue, alors ce qui est imparfait sera aboli.
11 I toku tamarikitanga i rite aku korero ki a te tamariki, i rite toku ngakau ki to te tamariki, i rite oku whakaaro ki o te tamariki, no toku kaumatuatanga nei, whakarerea ake e ahau nga mea tamariki.
Lorsque j'étais enfant, je parlais comme un enfant, je pensais comme un enfant, je raisonnais comme un enfant; lorsque je suis devenu homme, je me suis défait de ce qui tenait de l'enfant.
12 Inaianei hoki he titiro pouriuri ta tatou i roto i te whakaata, ko reira ia he kanohi, he kanohi: inaianei e matau ana ahau ko tetahi wahi anake; ko reira ia ahau mohio ai me ahau i mohiotia ra.
Aujourd'hui nous voyons comme dans un miroir, confusément: alors nous verrons face à face! Aujourd'hui je connais imparfaitement: alors je connaîtrai comme j'ai été connu.
13 Na, tenei te mau nei te whakapono, te tumanako, te aroha, enei e toru; ko te mea nui rawa ia o enei ko te aroha.
Maintenant donc, ces trois choses demeurent: la foi, l'espérance et la charité; mais la plus grande des trois est la charité.

< 1 Koriniti 13 >