< Matthew 13 >

1 Numit aduda Jisuna yum adudagi thokraklaga pat mapanda laktuna miyamda tambinabagidamak phamlammi.
E Jesus, tendo saído da casa naquele dia, estava assentado junto ao mar;
2 Amasung Ibungogi akoibada tilliba miyam adu yammankhibana Ibungona hi amada kakhatlaga hithakta phamladuna tambirammi, aduga miyam aduna pat mapan aduda leplammi.
E ajuntou-se muita gente ao pé dele, de sorte que, entrando num barco, se assentou; e toda a multidão estava em pé na praia.
3 Adudagi Ibugona makhoida hiram kaya ama pandam sijinnaduna tambirak-i. “Yeng-u, lou-uba amana maru hunba chatlammi.
E falou-lhe de muitas coisas por parábolas, dizendo: Eis que o semeador saiu a semear.
4 Mahakna loubukta maru asum hullakpada, maru kharana lambi mapanda tare aduga ucheksing laktuna marusingdu chathokkhre.
E, quando semeava, uma parte da semente caiu ao pé do caminho, e vieram as aves, e comeram-na;
5 Aduga kharana leibak kaya leitaba nunglakta tare. Amasung leibak luthana leitabana marusing adu thuna mayon chonglakle.
E outra parte caiu em pedregais, onde não havia terra bastante, e logo nasceu, porque não tinha terra funda;
6 Adubu numit thorakpada nungsagi meisana pambisingdu thuna kangsilhalle, maramdi pambisingdu mara luna taramde.
Mas, vindo o sol, queimou-se, e secou-se, porque não tinha raiz.
7 Aduga kharana tingkhangsinggi marakta tare, amasung tingkhangsingduna chaokhatlaktuna pambising adubu namhatle.
E outra caiu em espinhos, e os espinhos cresceram, e sufocaram-na.
8 Adubu maru kharadi aphaba leihao chenba maphamda tarammi aduga pambising adu mahei yamna yallammi, madudi kharana chama, kharana humphu aduga khara amana mahei kunthra yallammi.”
E outra caiu em boa terra, e deu fruto: um grão produziu cem, outro sessenta e outro trinta.
9 Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Tananaba nakong panba mahak aduna tasanu!”
Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
10 Adudagi tung-inbasing aduna laktuna Ibungoda hanglak-i, “Karigi Ibungona misingda pandam sijinnaduna ngangbiribano?”
E, acercando-se dele os discípulos, disseram-lhe: Porque lhes falas por parábolas?
11 Maduda Jisuna makhoida khumlak-i, “Nakhoida swarga leibakki athuppa khangnaba lousing adu pibire, adubu makhoidadi pibide.
Ele, respondendo, disse-lhes: Porque a vós é dado conhecer os mistérios do reino dos céus, mas a eles não é dado
12 Maramdi areiba mahak aduda henna pibigani, amasung mahakna marang kaina leijagani. Aduga leitaba mahak adudagi mahakki leijaba adu phaoba louthokkani.
Porque àquele que tem, se dará, e terá em abundância; mas àquele que não tem, até aquilo que tem lhe será tirado
13 Eina makhoida pandamsing sijinnaduna nganglibagi maram adudi asini: Makhoina una una ude, aduga tana tana tade aduga khangsu khangde.
Por isso lhes falo por parábolas; porque eles, vendo, não veem; e, ouvindo, não ouvem nem compreendem.
14 Asumna maichou Isaiah-na haikhiba wasing asi makhoida thunghalle: ‘Makhoina hanna hanna tagani, adubu wakhal taba ngamloi Makhoina hanna hanna yenggani, adubu khangloi.
E neles se cumpre a profecia de Isaias, que diz: Ouvindo, ouvireis, mas não compreendereis, e, vendo, vereis, mas não percebereis.
15 Maramdi makhoigi thamoi kansinkhre, makhoigi manana taningde; aduga makhoigi mamit uisinkhre. Adu natlamdrabadi makhoigi mitna ujaramgadabani, makhoigi manakongna tajaramgadabani, amasung makhoina wakhal tajaduna, makhoina eingonda hallaklamgadabani, aduga eina makhoibu phahanbiramgadabani.’
Porque o coração deste povo está endurecido, e ouviram de mau grado com seus ouvidos, e fecharam seus olhos; para que não vejam com os olhos, e ouçam com os ouvidos, e compreendam com o coração, e se convertam, e eu os cure.
16 “Adubu nakhoigi mit amasung nakongdi yaiphei, maramdi nakhoigi mitna ujare aduga nakhoigi nakongna tajare.
Mas bem-aventurados os vossos olhos, porque veem, e os vossos ouvidos, porque ouvem.
17 Eina nakhoida tasengnamak hairibasini, Tengban Mapugi wa phongdokpiba kayana amadi achumba chatpa mi kayana nakhoina uriba adubu yamna uninglamkhi, adubu makhoina ukhide; aduga nakhoina tariba adubu taninglamkhi adubu makhoina takhide.
Porque em verdade vos digo que muitos profetas e justos desejaram ver o que vós vedes, e não o viram; e ouvir o que vós ouvis e não o ouviram,
18 “Maram aduna maru hunbagi pandamgi wahanthok asi taro.
Escutai vós pois a parábola do semeador.
19 Ningthou leibakki wa adu tabadi targa adubu khangbadi ngamdaba makhoising adu lambi mapanda taba marusing aduga mannei. Madudi Phattaba aduna lakllaga mahakki thamoida hunkhiba maru adu louthokkhi.
Ouvindo alguém a palavra do reino, e não a entendendo, vem o maligno, e arrebata o que foi semeado no seu coração; este é o que foi semeado ao pé do caminho;
20 Aduga nunglakta hunba maru adudi wa adu taraga thunamak haraona lousinba mahak aduni.
Porém o que foi semeado em pedregais é o que ouve a palavra, e logo a recebe com alegria;
21 Adum oinamak makhoina mara phajana tadabana ngaihaktamak leirammi. Aduga wa adugi maramna awa-ana amadi ot-neiba lakpada mahakna thuna tukhi.
Mas não tem raiz em si mesmo, antes é temporão; e, chegada a angústia e a perseguição por causa da palavra, logo se ofende;
22 Aduga tingkhang marakta hunba maru aduna wa adu tariba makhoising aduni. Adubu taibangpan punsi asigi langtaknaba amadi lanthumgi oiba nungaibagi lounamna wa adubu namhatkhibana makhoina mahei yanba ngamde. (aiōn g165)
E o que foi semeado em espinhos é o que ouve a palavra, mas os cuidados deste mundo, e a sedução das riquezas, sufocam a palavra, e fica infrutífera; (aiōn g165)
23 Aduga aphaba leihao chenba maphamda hunba marusing aduna wa adubu taba amadi wakhal taba makhoising aduni. Amasung makhoina mahei yalli, madudi kharana chama, kharana humphu aduga kharana mahei kunthra yalli.”
Mas o que foi semeado em boa terra é o que ouve e compreende a palavra; e dá fruto, e um produz cem, outro sessenta, e outro trinta.
24 Adudagi Jisuna makhoida atoppa pandam amaga hairak-i, “Swarga leibak adu masagi loubukta aphaba maru hunkhiba nupa amaga changdamnei.
Propos-lhes outra parábola, dizendo: O reino dos céus é semelhante ao homem que semeia boa semente no seu campo;
25 Adubu pumnamakna tumnaringei matamda, mahakki yeknabana laklaga gehu marakta napi maru hunjinlamlaga chatkhirammi.
Mas, dormindo os homens, veio o seu inimigo, e semeou joio no meio do trigo, e retirou-se.
26 Aduga gehu pambi aduna chaokhatlaktuna gehu satlakpa matamda napi adusu satlakle.
E, quando a erva cresceu e frutificou, apareceu também o joio.
27 Maduda loupu adugi manaisingna mahakki manakta laktuna hairak-i, ‘Ibungo, nahakna nahakki loubukta aphaba maru hunkhiba nattra? Aduga napising asina kadaidagi laklibano?’
E os servos do pai de família, indo ter com ele, disseram-lhe: Senhor, não semeaste tu no teu campo boa semente? Porque tem então joio?
28 Mahakna makhoida khumlak-i, ‘Yeknaba amana masi tourambani.’ Adudagi manaising aduna mangonda hanglak-i, ‘Eikhoina chattuna napising adu phukthokcharu haibra?’
E ele lhes disse: Um homem inimigo é que fez isso. E os servos lhe disseram: Queres pois que vamos colhe-lo?
29 Maduda mahakna khumlak-i, ‘Phuktokluraganu, maramdi nakhoina napising adu phuktokpada gehu pambising adusu phuktokkhiba yai.
Porém ele lhes disse: Não; para que ao colher o joio não arranqueis também o trigo com ele.
30 Aduna lokpa matam youdribaphaobadi animak punna adum houminnarasanu. Aduga matamduda eina lou lokpagi thabak suriba mising aduda haigani nakhoina napising adu hanna phuktoktuna meida thananaba mapun oina punsillu adudagi gehusing adu khomjinduna eigi keida peisillu haigani.’”
Deixai crescer ambos juntos até à ceifa; e, por ocasião da ceifa, direi aos ceifeiros: Colhei primeiro o joio, e atai-o em molhos para o queimar; mas o trigo ajuntai-o no meu celeiro.
31 Jisuna makhoida atoppa pandam amasu hairak-i, “Swarga leibak adudi kanagumba mi amana louduna mahakki loubukta hullamba hanggam maru amagumbani.
Outra parábola lhes propôs, dizendo: O reino dos céus é semelhante ao grão de mostarda que o homem, pegando dele, semeou no seu campo;
32 Hanggam maru asi marusinggi marakta khwaidagi pik-i, adumakpu chaoraklaba matamdadi mahakna ingkholgi mana masingsinggi maraktagi khwaidagi chaoba pambi oirak-i aduga upal ama oiraktuna atiyagi ucheksingna laktuna magi masasingda mahum sarei.”
O qual é realmente a mais pequena de todas as sementes; mas, crescendo, é a maior das plantas, e faz-se uma árvore, de sorte que veem as aves do céu, e se aninham nos seus ramos.
33 Jisuna makhoida atoppa pandam amagasu hairak-i: “Swarga leibak adudi nupi amana louraga yam thumok amada yansinduna anoiba yam pumnamak aduna kamkhattriphaoba thamba hameigumbani.”
Outra parábola lhes disse: O reino dos céus é semelhante ao fermento, que uma mulher, pegando dele, introduz em três medidas de farinha, até que tudo esteja levedado.
34 Jisuna hiram pumnamaksing asi miyam aduda pandamsing sijinnaduna hairammi; mahakna pandam sijinadana misingda karigumba amata hairamde.
Tudo isto disse Jesus por parábolas à multidão, e não lhes falava sem parábolas;
35 Masina Tengban Mapugi wa phongdokpa maichouna haikhiba wa adu thunghalle. “Eina nakhoida pandamsing sijinnaduna nganggani; Malem leisemngeidagi khanghandana thamlakpasing adubu eina phongdokkani.”
Para que se cumprisse o que fôra dito pelo profeta, que disse: Abrirei em parábolas a minha boca; publicarei coisas ocultas desde a fundação do mundo.
36 Adudagi Jisuna miyam adu thadoklamduna yum manungda changlaklaba matungda Ibungogi tung-inbasing aduna Ibungogi nakta laktuna hairak-i, “Loubukki napigi pandam adu eikhoida sandokna takpiyu.”
Então Jesus, despedindo a multidão, foi para casa. E chegaram ao pé dele os seus discípulos, dizendo: Explica-nos a parábola do joio do campo.
37 Maduda Jisuna makhoida khumlak-i, “Aphaba maru hulliba nupa adu Migi Machanupa aduni.
E ele, respondendo, disse-lhes: O que semeia a boa semente, é o Filho do homem;
38 Loubuk aduna taibangpanni, amasung aphaba maru aduna ningthou leibak adugi machasingni. Aduga napising aduna phattaba adugi machasingni.
O campo é o mundo; e a boa semente são os filhos do reino; e o joio são os filhos do maligno;
39 Amasung makhoising adubu hullamba yeknaba aduna Devil-ni. Lokpagi matam aduna taibangpangi aroiba matam aduni, aduga lokpagi thabak suribasing aduna swargadutnisingni. (aiōn g165)
O inimigo, que o semeou, é o diabo; e a ceifa é o fim do mundo; e os ceifeiros são os anjos. (aiōn g165)
40 Aduga napising adubu khomjillaga meida thajinba aduga chap mannana taibangpangi aroiba matam adudasu oigani. (aiōn g165)
Como pois o joio é colhido e queimado no fogo, assim será na consumação deste mundo. (aiōn g165)
41 Madudi Migi Machanupa aduna mahakki dutsingbu tharaktuna misingbu papta tahalliba pumnamak amasung phattaba touba pumnamakpu mahakki ningthou leibaktagi khomjingani,
Mandará o Filho do homem os seus anjos, e eles colherão do seu reino todos os escândalos, e os que cometem iniquidade.
42 aduga makhoina makhoising adubu meigi komda langsin-gani, mapham aduda makhoina kap-laogani amasung maya krak-krak chikkani.
E lança-los-ão na fornalha de fogo; ali haverá pranto e ranger de dentes.
43 Aduga Tengban Mapugi oiba misingna Mapa Ibungogi leibak aduda numitkumna ngangani. Tananaba manakong panba mahak aduna tasanu.
Então os justos resplandecerão como o sol, no reino de seu pai. Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
44 “Swarga leibak adudi loubukta lottuna leiba lan-gumbani. Mi amana madubu phangba matamda mahakna madubu amuk hanna lotsilli. Amasung mahakna adukki matik haraojarammi madudi mahakna chatkhiduna mahakki leijaba pumnamak yonthoklaga loubuk adubu leijei.
Também o reino dos céus é semelhante a um tesouro escondido num campo, que um homem achou e escondeu; e, pelo gozo dele, vai, vende tudo quanto tem, e compra aquele campo.
45 “Amuksu, swarga leibak adudi aphaba mani-mukta thiriba lalonba amagumbani.
Outrossim o reino dos céus é semelhante ao homem, negociante, que busca boas pérolas;
46 Mahakna mamal yamna tanglaba mani-mukta ama phangba matamda, mahakna chattuna mahakki leijaba pumnamak yonthoktuna mani-mukta adubu leijei.
E, encontrando uma pérola de grande valor, foi, vendeu tudo quanto tinha, e comprou-a.
47 “Amukkasu, swarga leibak adudi patta hunduna makhal kayagi ngasing phariba in amagumbani.
Igualmente o reino dos céus é semelhante a uma rede lançada ao mar, e que prende toda a qualidade de peixes.
48 In adu ngana thallabada, nga phabasing aduna pat mapanda chingkhattuna phamtharaga ngasing adubu khandoktuna aphaba ngasing aduna tunggolda hapchilli aduga kanadaba ngasing aduna hundokkhi.
E, estando cheia, os pescadores a puxam para a praia; e, assentando-se, apanham para os cestos os bons; os ruins, porém, lançam fora.
49 Aduga taibangpangi aroiba matam adudasu matou asumna oigani. Swargadutsingna laktuna achumba chatpasingdagi phattaba misingbu tonganna khaidokkani. (aiōn g165)
Assim será na consumação dos séculos: virão os anjos, e separarão os maus dentre os justos. (aiōn g165)
50 Aduga makhoibu meigi komda langsingani, mapham aduda makhoina kap laogani amasung maya krak-krak chikkani.”
E lança-los-ão na fornalha de fogo: ali haverá pranto e ranger de dentes.
51 Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Hairiba pumnamaksing asi nakhoi khanglabra?” Makhoina khumlak-i, “Hoi, Ibungo.”
E disse-lhes Jesus: Entendestes todas estas coisas? Disseram-lhe eles: Sim, Senhor.
52 Adudagi Ibungona makhoida hairak-i, “Maram aduna swarga leibakki tung-inba oiraba Wayel Yathanggi oja khudingmak mahakki pukeida leiba ariba amasung anouba lansing puthoklakpa yumbu amagumbani.”
E ele disse-lhes: Por isso, todo o escriba instruído acerca do reino dos céus é semelhante a um pai de família, que tira dos seus tesouros coisas novas e velhas.
53 Jisuna pandamsing asi haiba loiraba tungda mapham adu thadoklamduna,
E aconteceu que Jesus, concluindo estas parábolas, se retirou dali.
54 masagi lamdamda lakle. Amasung mapham aduda mahakna misingbu synagogue-ta tambirammi aduga maduda mising aduna ngakladuna hanglak-i, “Mahakna mapham kadaidagi asigumba lousing amasung matik leiba thabaksing asi tounabagi panggal phanglibano?”
E, chegando à sua pátria, ensinava-os na sinagoga deles, de sorte que se maravilhavam, e diziam: de onde veio a este a sabedoria, e estas maravilhas?
55 “Mahak asi u-suba adugi machanupa nattra? Mary-du mahakki mama nattra? Aduga Jacob, Joseph, Simon amasung Judas-na mahakki manaosing nattra?
Não é este o filho do carpinteiro? e não se chama sua mãe Maria, e seus irmãos Thiago, e José, e Simão, e Judas?
56 Mahakki machansing eikhoiga leiminariba nattra? Aduga mahakna kadaidagi pumnamak asi phanglibano?”
E não estão entre nós todas as suas irmãs? de onde lhe veio pois tudo isto?
57 Maram aduna makhoina Ibungobu yaramde. Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Tengban Mapugi wa phongdokpa maichousingbu makhoigi maramdam amadi masamakki imung manungna ikai khumnabidrabasu mapham khudingmakta ikai khumnei.”
E escandalizavam-se nele. Jesus, porém, lhes disse: Não há profeta sem honra, senão na sua pátria e na sua casa.
58 Aduga makhoina thajaba leitabagi maramna, Ibungona mapham aduda matik leiba thabak yamna toukhide.
E não fez ali muitas maravilhas, por causa da incredulidade deles.

< Matthew 13 >