< Luke 23 >

1 Adudagi miyam apumba aduna hougattuna Jisubu Pilate-ki mamangda purakle.
Ils se levèrent en masse, et conduisirent Jésus devant Pilate.
2 Aduga makhoina Ibungobu maran siba houraduna hairak-i, “Nupa asina leibak miyambu lanna lamjingle. Mahakna miyamda Caesar-da kanggat thidanaba hai aduga masana masabu Christta ningthouni haijei.”
Ils se mirent à l'accuser, disant: «Nous avons trouvé cet homme qui poussait notre nation à la révolte, et qui défendait de payer le tribut à César, se prétendant lui-même Messie, Roi.»
3 Maduda Pilate-na Ibungoda hanglak-i, “Nahak Jihudigi ningthou adura?” Jisuna khumlak-i, “Nahakna hairiba aduni.”
Pilate l'interrogea, disant: «Tu es le roi des Juifs?» — «Tu le dis, » lui répondit Jésus.
4 Adudagi Pilatena athoiba purohitsing amadi miyam aduda hairak-i, “Eina nupa asida maral amata phangde.”
Pilate dit aux principaux sacrificateurs et à la foule: «Je ne trouve rien de criminel en cet homme.»
5 Adubu makhoina henna kanna taksinduna hairak-i, “Galilee-dagi houduna Jerusalem phaoba, Judea sinba-thungna mahakna tambiduna miyam marakta irang sagatli.”
Mais ils insistèrent, disant: «Il agite le peuple, en enseignant par toute la Judée, après avoir commencé par la Galilée, et être venu jusqu'ici.»
6 Madu tabada Pilate-na mangonda hanglak-i, “Mahak asi Galileegi mira?”
Pilate, entendant nommer la Galilée, demanda si cet homme était Galiléen;
7 Makhoina Jisubu Galilee-gi mini hairabada Pilate-na mahakpu Herod-ki manakta tharammi maramdi Galilee asi Herod-ki leingak makhada leirammi. Matam aduda Herod masamaksu Jerusalem-da leirammi.
et ayant appris qu'il était de la juridiction d'Hérode, il le renvoya à Hérode, qui était aussi à Jérusalem en ces jours-là.
8 Herodna Jisubu uba matamda yamna haraojarammi, maramdi mahakna Ibungogi maramda pao tarammi amasung matam kuinadagi Ibungobu uba pamlammi. Aduga Jisuna angakpa thabak touba khara mahakna ujagani haina asha tourammi.
Hérode eut une grande joie de voir Jésus, car depuis longtemps il en avait le désir, parce qu'il avait entendu parler de lui, et qu'il espérait le voir faire quelque miracle.
9 Maram aduna Herodna Jisuda wahang kaya ama hanglammi adubu Ibungona mangonda paokhum amata pikhide.
Il lui adressa un grand nombre de questions, mais Jésus ne lui répondit rien.
10 Aduga athoiba purohitsing amadi Wayen Yathanggi ojasingna lepkhattuna Ibungoda akanba maral sirammi.
Or les principaux sacrificateurs et les scribes étaient là, qui l'accusaient avec véhémence;
11 Adudagi Herod amadi mahakki lanmisingna Jisubu noknarammi amasung karemnarammi. Aduga Ibungobu phajaba phijol ama setpiduna Pilate-ki manakta amuk hanna thakhirammi.
mais Hérode avec sa garde le traita avec mépris: il le fit revêtir par dérision d'un magnifique manteau, et le renvoya à Pilate.
12 Numit adumaktada Herod amadi Pilate marup oikhi, madugi mamangda makhoi ani yeknarammi.
Le jour même, Pilate et Hérode devinrent amis, d'ennemis qu'ils étaient auparavant.
13 Adudagi Pilate-na athoiba purohitsing, luchingbasing, amadi misingbu punna kouraduna,
Pilate, ayant assemblé les principaux sacrificateurs, les sénateurs et le peuple, leur dit:
14 Makhoida hairak-i, “Nakhoina nupa asibu eigi inakta puraktuna misingbu lanna lamjingngi hairi. Aduga yengngu, eina nakhoigi namangmaktada mahakpu wahang paohang toure, adubu nakhoina mangonda siriba maral asigi maramda maral amata phangdre.
«Vous avez traduit devant moi cet homme, comme excitant le peuple à la révolte, et, après l'avoir interrogé en votre présence, je ne l'ai trouvé coupable d'aucun des crimes dont vous l'accusez.
15 Aduga Herodnasu mahakki maral amata phangdre maramdi mahakna nupa asibu eikhoida amuk hanna tharakle. Mahakna sibagi cheirak phangba yaba karigumba thabak amatasu toukhide.
Hérode non plus, car je vous ai renvoyés à lui, et, vous le voyez, cet homme n'a rien fait qui mérite la mort.
16 Maram aduna eina mahakpu cheirak khara piraga thadoklagani.”
Je le relâcherai donc, après l'avoir fait châtier.»
17 [Maramdi Chakkhangba kummei khudinggi miyamgidamak Pilatena phadok amabu thadokpa tarammi.]
[Or il était obligé à chaque fête de leur relâcher un prisonnier]
18 Adubu miyam apumba aduna laorak-i, “Mahakpu hatlu! Aduga Barabbaspu eikhoigidamak thadok-u!”
Mais ils crièrent tous à la fois: «Fais-le mourir! Relâche-nous Barabbas.»
19 (Barabbas asi sahar aduda leibak irang thokhanbada saruk yabagi amadi mi hatlubagidamak keisumsangda thambani.)
Ce Barabbas avait été mis en prison pour une sédition qui avait eu lieu dans la ville, et pour un meurtre.
20 Aduga Pilate-na Jisubu thadokningduna miyam aduda amukka hanna hairammi.
Pilate, qui désirait relâcher Jésus, les harangua donc de nouveau;
21 Adubu makhoina, “Cross-ta hatlu! Cross-ta hatlu!” haiduna laoduna leirammi.
mais ils répondirent par les cris de «crucifie-le! crucifie-le!»
22 Ahumlaksuba oina Pilatena makhoida hairammi, “Karigi mahakpu hatkadouribano? Mahakna kari phataba toukhrabage? Eina mangondagi sibagi cheirak piba yaba maran amata phangde. Maram aduna eina mahakpu cheirak khara piraga thadoklagani.”
Il leur dit pour la troisième fois: «Quel mal a-t-il donc fait? Je n'ai rien trouvé en lui qui mérite la mort; je le relâcherai donc, après l'avoir fait châtier?»
23 Adubu makhoina houna lao-laoduna Ibungobu crossta pang tingduna hatnanaba taksillammi, aduga makhoigi khonjel aduna ngamkhirammi.
Mais ils insistèrent, demandant à grands cris qu'il fût crucifié, et leurs clameurs et celles des principaux sacrificateurs prévalurent,
24 Maram aduna Pilate-na makhoigi apamba adu pinanaba Jisubu hatnanaba laothoklammi.
et Pilate prononça que ce qu'ils demandaient serait exécuté:
25 Aduga mahakna makhoina thadoknaba nijaba, leibak irang thokhanba amadi mi hatpagidamak keisumsangda thamliba Barabaspu thadoklaga makhoigi apambagi matunginna Jisubu makhoigi makhutta pithoklammi.
il leur relâcha celui qui avait été mis en prison pour sédition et pour meurtre, et qu'ils réclamaient; et il leur abandonna Jésus.
26 Adudagi lanmisingna Jisubu puthokkhibada khunggangdagi sahar aduda changlakpa Cyrene-gi Simon-ga thengnare. Aduga makhoina mahakpu phaduna cross adu thonggatlaga Jisugi matung innaduna puhallammi.
Comme ils l'emmenaient au supplice, ils prirent un nommé Simon, de Cyrène, qui venait des champs, et ils le chargèrent de la croix, pour qu'il la portât derrière Jésus.
27 Aduga Ibungogidamak kaplibi amadi tengtharibi nupising yaona yamlaba miyam amana Ibungogi matung illammi.
Or, Jésus était suivi d'une grande foule de peuple, et particulièrement de femmes qui se frappaient la poitrine et pleuraient sur lui.
28 Adubu Jisuna makhoida onsilladuna hairak-i, “Jerusalemgi machanupising! Eihakkidamak kapkanu; adubu nakhoi nasagidamak amadi nachasinggidamak kappu.
Il se tourna vers elles, et leur dit: «Filles de Jérusalem, ne pleurez pas sur moi, mais pleurez sur vous-mêmes et sur vos enfants;
29 Maramdi ‘Chaboktabising, naopudabi nupising amadi khom-indabi nupising adu yaiphabini’ haigadaba matam adu lakli.
car les temps viennent où l’on dira: «Heureuses les stériles! Heureux le sein qui n'a point enfanté! Heureuses les mamelles qui n'ont point nourri!»
30 Matam aduda misingna chingjaosingda haigani, ‘Eikhoigi ithakta tasinbiro’ aduga makhoina chingsingda haigani, ‘Eikhoibu kupsinbiro.’
Alors on se mettra à dire aux montagnes: «Tombez sur nous; » et aux collines: «Couvrez-nous; »
31 Asangba upalda misingna asigumna touragadi akangba upaldadi kari thokkadage?”
car si l'on fait ces choses au bois vert, que fera-t-on au bois sec?»
32 Aduga wayel thugaiba nupa ani amasu Ibungoga loinana hatnanaba puthoklammi.
Les soldats conduisaient en même temps deux malfaiteurs pour être mis à mort avec lui.
33 Aduga makhoina “Kokki saru akangba” kouba mapham aduda laklabada makhoina Ibungobu amadi phattaba touba makhoi anibu amana Ibungogi yetta amana oida crossta pang tingkhi.
Quand ils furent arrivés au lieu appelé Calvaire, ils y crucifièrent Jésus, ainsi que les malfaiteurs, l'un à sa droite, l'autre à sa gauche;
34 Adudagi Jisuna hairak-i, “Ipa, makhoibu kokpiyu, maramdi makhoina kari touribano haibadu makhoina khangjade.” Aduga lanmising aduna Ibungogi phironsing adubu laibak chang yengnaduna yennarammi.
et Jésus dit: «Père, pardonne-leur, car ils ne savent ce qu'ils font.» Ils se partagèrent ses vêtements en les tirant au sort.
35 Miyam aduna leptuna yenglammi amasung Jihudigi luchingbasing aduna Ibungoda keramnarammi. Makhoina hairak-i, “Mahakna atoppa misingbudi kanbikhi. Mahak asi Tengban Mapuna khandoklaba, Christa adu oirabadi mahak masasu kanjasanu.”
Le peuple était là qui regardait. Les sénateurs se moquaient et disaient: «Il en a sauvé d'autres, qu'il se sauve lui-même, s'il est le Messie, l'élu de Dieu.»
36 Aduga lanmising adusu laktuna Ibungobu noknarammi. Makhoina Ibungoda asinba yu piraduna,
Les soldats aussi, s'approchant pour lui présenter du vinaigre, le raillaient,
37 hairak-i, “Nahakna Jihudigi ningthou oirabadi nasamakpu kanjou.”
et disaient: «Si tu es le roi des Juifs, sauve-toi toi-même.»
38 Amasung Ibungogi kokthaklomda “Masi Jihudigi ningthouni” haina Greek, Latin amadi Hebrew londa iba ayiba ama thetlammi.
Il y avait même une inscription au-dessus de sa tête, portant: «Celui-ci est le Roi des Juifs.»
39 Aduga Ibungogi nakanda yalliba phattaba toubasing adugi maraktagi amana Ibungobu thina ngangladuna hairak-i, “Nahakna Christa oirabadi nasabusu amadi eikhoibusu kallu.”
L'un des malfaiteurs pendus à la croix, l'injuriait, disant: «N'es-tu pas le Messie? Sauve-toi toi-même, et nous avec toi.»
40 Adubu atoppa phattaba touba ama aduna mahakpu cheiraduna hairak-i, “Nahak Tengban Mapubu kidabara? Mahakna phangba cheirak adumak nahaknasu chap manana phangli.
Mais l'autre le reprenait: «N'as-tu point de crainte de Dieu, toi qui subis le même jugement?
41 Adumakpu eikhoinadi achumba cheirak adu phangli maramdi eikhoina toujaruba thabakki phangbada matik chaba adu eikhoina phangjari. Adubu nupa asinadi aranba kari amata toukhide.”
Pour nous, c'est justice; car nous recevons la peine que nos crimes ont méritée; mais lui, il n'a rien fait de mal.»
42 Aduga mahakna Jisuda hairak-i, “Jisu, nahakna nahakki ningthou leibak changbada eibu ningsingbiyu.”
Et il dit à Jésus: «Souviens-toi de moi, quand tu seras dans ton règne.»
43 Maduda Jisuna mangonda hairak-i, “Eina nangonda tasengnamak hairibasini, ngasi nahakna eiga loinana Paradise-ta leiminnagani.”
Et Jésus répondit: «Je te dis en vérité, qu'aujourd'hui même tu seras avec moi dans le paradis.»
44 Matam adu chaorakna pung taranithoimuk tarammi. Aduga amambana lam adu sinba tungna pung ahum taba phaoba kupsillammi,
Il était déjà environ la sixième heure, quand des ténèbres se répandirent sur tout le pays jusqu’à la neuvième heure.
45 maramdi numitki mangal mangkhirammi. Aduga Mapugi Sanglen-gi maikhanphi adu anithokna segairammi.
Le soleil pâlit; le voile du temple se déchira par le milieu;
46 Adudagi Jisuna ahouba khonjelda laorak-i, “Ipa! Eina eigi thawai asi nanggi khutta sinajari.” Asi hairamlaga Ibungona thawai thakhirammi.
et Jésus s'écria d'une voix forte: «Père, je remets mon esprit entre tes mains.» En prononçant ces mots, il expira.
47 Aduga lanmi chamagi luchingba aduna thokkhiba adu ubada, Tengban Mapubu thagatladuna hairak-i, “Tasengnamak mahak achumba chatpa mini.”
Le centurion, témoin de ces événements, donna gloire à Dieu, disant: «Assurément cet homme était juste; »
48 Amasung thoudok adu yengnanabagidamak tilliba miyam aduna thokkhiba adu urabada thabak yeiraduna hannakhirammi.
et les foules que ce spectacle avait attirées, voyant ce qui s'était passé, s'en retournaient toutes en se frappant la poitrine.
49 Adubu Ibungoga khangnaba makhoising haibadi Galilee-dagi mahakki tung illakpi nupising adu yaona makhoi pumnamakna thaptakna lepladuna yenglammi.
Mais tous ceux qui connaissaient Jésus, et les femmes qui l'avaient suivi de Galilée, se tenaient là, à l'écart, regardant ce qui se passait.
50 Aduga maming Joseph kouba aphaba amasung achumba chatpa mi ama leirammi. Mahak sanhedringi mioisinggi maraktagi ama oirammi,
Il y avait un sénateur, nommé Joseph, homme droit et juste,
51 adubu mahakna makhoigi warep amadi thabak adu yaninglamde. Mahak Judea-gi Arimathea lamdagini aduga mahakna Tengban Mapugi leibak aduna lakpa khourangna ngaijarammi.
qui ne s'était associé ni au dessein, ni aux actes des autres sénateurs; il était originaire d'Arimathée. ville des Juifs, et il attendait le royaume de Dieu.
52 Mahakna Pilate-ki manakta chattuna Jisugi hakchang adubu nijarammi.
Il se rendit auprès de Pilate et lui demanda le corps de Jésus.
53 Adudagi mahakna hachang adubu loutharaduna linengi phina yomsillaga nungjaoda haktuna thamba mi kana amata thamnadriba mongpham amada thamkhi.
Il le descendit de la croix, l'enveloppa d'un linceul, et le déposa dans un sépulcre taillé dans le roc, où personne n'avait encore été mis.
54 Numit adu thourang langba numit oirammi amasung Potthaba Numit hougadourammi.
C'était le jour de la préparation, et le sabbat allait commencer.
55 Aduga Galilee-dagi Jisugi tung illakpising aduna Joseph-ki tung illaktuna mongphamda Jisugi hakchang adu karamna thambage haibadu yenglammi.
Les femmes qui étaient venues de la Galilée avec Jésus, ayant accompagné Joseph, virent le sépulcre et la manière dont le corps de Jésus y fut placé,
56 Adudagi makhoina halaktuna hakchang adugidamak manam nungsiba machal amadi teinanaba thao thourang toujare. Adubu potthaba numit adudi wayel yathang matung-inna makhoina pottharammi.
puis, s'en étant retournées, elles préparèrent des aromates et des parfums.

< Luke 23 >