< Luke 22 >

1 Matamdu Lanthokpibagi Chakkhangba haina kouba Hamei yaodaba talgi chakkhangba kumheigi matam naksillaklammi.
Or, la fête des pains sans levain, qu'on appelle la Pâque, approchait.
2 Aduga athoiba purohitsing amadi wayel yathanggi ojasingna Jisubu hatnanaba aronba lambi thirammi; maramdi makhoina Jisubu phongna phaba matamda misingna kari tourakkadage haina misingbu kirammi.
Les principaux sacrificateurs et les scribes cherchaient comment ils pourraient le faire mourir, car ils craignaient le peuple.
3 Adudagi tung-inba taranithoigi maraktagi ama oiriba Judas Iscariotta Satan-na changlammi.
Satan entra dans Judas, appelé aussi Iscariote, qui était compté parmi les douze.
4 Maram aduna Judas-na chatkhiduna athoiba purohitsing amadi Mapugi Sanglen ngakliba luchingbasingga karamna mahakna Jisubu makhoida pithokkadage haina hairammi.
Il s'en alla, et s'entretint avec les principaux sacrificateurs et les chefs militaires sur la manière dont il pourrait le leur livrer.
5 Maduda makhoi haraorammi amasung makhoina mangonda sel pibada yanarammi.
Ils furent heureux, et convinrent de lui donner de l'argent.
6 Aduga Judas-na maduda yarammi amasung miyam leitaba matamda Jisubu makhoida pithoknaba khudongchaba yengduna leirammi.
Il y consentit et chercha une occasion de le leur livrer en l'absence de la foule.
7 Adudagi Lanthokpibagi Chakhanggi yao macha adu hatkadaba numit haibadi Hamei yaodaba Talgi chakkhangba numit adu lakle.
Le jour des pains sans levain arriva, où l'on devait sacrifier la Pâque.
8 Maduda Ibungona Peter amadi John-bu mangjounana tharaduna hairak-i, “Nakhoina chattuna eikhoina chananaba Lanthokpibagi chaklen thourang tou.”
Jésus envoya Pierre et Jean, en disant: « Allez nous préparer la Pâque, afin que nous la mangions. »
9 Maduda makhoina Ibungoda hanglak-i, “Eikhoina mapham kadaida chaklen adu thourang touba Ibungona pambibage?”
Ils lui dirent: « Où veux-tu que nous nous préparions? »
10 Ibungona khumlak-i, “Nakhoina sahar aduda hek changbaga ising pun puba nupa ama nakhoina thengnagani. Nakhoina mahakna changba yum adu phaoba matung induna chatlu.
Il leur dit: « Voici, quand vous serez entrés dans la ville, un homme portant une cruche d'eau viendra à votre rencontre. Suivez-le dans la maison où il entrera.
11 Aduga yum adugi yumbu aduda asumna haiyu, ‘Eina eihakki tung-inbasinga loinana Lanthokpibagi chaklen chagadaba ka adu kadaidano?’ haina Oja Ibungona naphamda hanglak-i.
Dites au maître de la maison: « Le maître te dit: Où est la chambre d'amis où je pourrai manger la Pâque avec mes disciples? »
12 Aduga mahakna, sem-saduna thourang pumnamak loiraba, chaoraba mathakki ka ama nakhoida utlakkani. Maphamduda eikhoigidamak chaklen thourang tou.”
Il te montrera une grande chambre haute meublée. Fais-y tes préparatifs. »
13 Adudagi makhoina sahar aduda chatkhirammi aduga Jisuna makhoida haikhibagumna pumnamak adu phangladuna makhoina mapham aduda Lanthokpibagi Chaklen thourang toure.
Ils partirent, trouvèrent les choses comme Jésus le leur avait dit, et ils préparèrent la Pâque.
14 Aduga pungpham aduna laklabada Jisuna pakhonchatpa taranithoi aduga loinana chananaba phamtharammi.
Lorsque l'heure fut venue, il s'assit avec les douze apôtres.
15 Aduga Ibungona makhoida hairak-i, “Eina awa ana khangdringeigi mamangda eina nakhoiga loinana Lanthokpibagi chaklen asi chaminnaba adukki matik pamkhi.
Il leur dit: « J'ai vivement désiré manger cette Pâque avec vous avant de souffrir,
16 Maramdi eina nakhoida hairibasini, madudi Tengban Mapugi Leibakta Lanthokpibagi Chakkhangba asigi mapungphaba wahanthok adu thungdriba phaoba eina masi amuk hanna chararoi.”
car, je vous le dis, je n'en mangerai plus jusqu'à ce qu'elle soit accomplie dans le Royaume de Dieu. »
17 Adudagi mahakna tenggot adu louraduna Tengban Mapubu thagatcharaga asumna hairak-i, “Masi louduna nakhoigi narakta lannou.
Il reçut une coupe, et, après avoir rendu grâces, il dit: « Prenez ceci et partagez-le entre vous,
18 Eina nakhoida hairibasini, Tengban Mapugi Ningthou Leibak aduna laktriba phaoba eina anggur mahi asi amuk hanna thaklaroi.”
car, je vous le dis, je ne boirai plus du tout du fruit de la vigne, jusqu'à ce que le Royaume de Dieu soit accompli. »
19 Adudagi Jisuna tal ama louduna Tengban Mapubu thagatcharaga machet machet settuna makhoida piraga hairak-i, “Masi nakhoigidamak pithoklaba eigi hakchangni. Eibu ningsingnabagidak nakhoina masi pangthok-u.”
Il prit du pain, et, après avoir rendu grâces, il le rompit et le leur donna, en disant: « Ceci est mon corps, qui est donné pour vous. Faites ceci en mémoire de moi. »
20 Aduga madu chaba loiraba matungda, maduga chap manana Ibungona tenggot adu louraduna hairak-i, “Tengot asi nakhoigidamak tabikhraba eigi eena chum namlaba Tengban Mapugi anouba warepnabani.
De même, après le repas, il prit la coupe, en disant: « Cette coupe est la nouvelle alliance en mon sang, qui est répandu pour vous.
21 “Adubu, yengu! Eibu pithokkadouriba mahak adu eiga loinana table asida leiminnari.
Mais voici, la main de celui qui me livre est avec moi sur la table.
22 Aduga Migi Machanupa aduna Tengban Mapuna mahakkidamak warepkhraba adugi matung-inna sigani adubu eibu pithokkadouriba mahak adudi awabanida!”
Le Fils de l'homme s'en va, en effet, comme il a été décidé, mais malheur à l'homme par qui il est livré! »
23 Maduda, makhoigi marakta thabak asi tougadouriba mahak adu kana oigadouribano haiduna makhoi masel hangnaba hourammi.
Ils commencèrent à se demander entre eux lequel d'entre eux était celui qui ferait cette chose.
24 Aduga makhoigi marakta kanana khwaidagi henna chaobage haiduna yetnarammi.
Une dispute s'éleva aussi entre eux, pour savoir lequel d'entre eux était considéré comme le plus grand.
25 Maduda Jisuna makhoida hairak-i, “Atoppa phurupsingi ningthousingna makhoigi leibak miyamgi mathakta mapu oina palli, aduga makhoigi mathakta matik leiribasing aduna masana masabu Miyamgidamak khanbasing haina koujei.
Il leur dit: « Les rois des nations les dominent, et ceux qui ont autorité sur eux sont appelés « bienfaiteurs ».
26 Adubu nakhoidi asumna oidasanu. Madugi mahutta nakhoigi marakta khwaidagi chaoba mahak aduna khwaidagi tonba oisanu aduga luchingba mahak aduna thougal touba mi oisanu.
Mais il n'en est pas de même pour vous. Au contraire, que celui qui est le plus grand parmi vous devienne comme le plus jeune, et celui qui gouverne, comme celui qui sert.
27 Maramdi chananabagidamak tableda phamliba mahak aduga thougal touriba mahak aduga kanana henna chaobage? Tableda phamliba mahak adu nattra? Adubu nakhoigi narakta eina thougal touba mi ama oina leiri.
Car qui est le plus grand, celui qui est assis à table, ou celui qui sert? N'est-ce pas celui qui est assis à la table? Mais moi, je suis au milieu de vous comme celui qui sert.
28 “Nakhoidi eibu changyengba khudingmakta eiga loinana lepminnakhrabasingni.
« Mais vous, vous êtes ceux qui ont persévéré avec moi dans mes épreuves.
29 Aduga Eigi Ipana eingonda leingaknaba matik pibiba adugumna einasu nakhoida chap manaba matik adumak pibigani.
Je vous confère un royaume, comme mon Père me l'a conféré,
30 Nakhoina eigi Leibak aduda eigi tableda chagani amasung thakkani, aduga Israel-gi salai taranithoigi mathakta pannanaba phambanda phamgani.
afin que vous mangiez et buviez à ma table dans mon Royaume. Vous serez assis sur des trônes, et vous jugerez les douze tribus d'Israël. »
31 “Simon, Simon! Yengngu! Satan-na nakhoibu gehudagi maham humdokpagumna humnaba, nakhoi pumnamakpu changyengnaba ayaba phangkhre.
Le Seigneur dit: « Simon, Simon, voici que Satan a demandé à vous avoir tous, afin de vous cribler comme le blé,
32 Adubu Simon, nahakki thajaba adu mangdanaba eina nahakkidamak haijare. Aduga nahakna eingonda amuk halakpa matamda nahakna nahakki nachin-nanaosingbu pangal kankhathallak-u.”
mais j'ai prié pour toi, afin que ta foi ne défaille pas. Toi, quand tu te seras retourné, affermis tes frères. »
33 Maduda Peter-na khumlak-i, “Ibungo, Eihakna nahakka loinana keisumsangdabu oirabasu nattraga siba tarabasu chatnanaba sem sajare.”
Il lui dit: « Seigneur, je suis prêt à aller avec toi en prison et à la mort! ».
34 Adubu Jisuna hairak-i, “Peter, eina nangonda hairi, ngasi nahakna eibu masak khangde haina ahumlak haidriba phaoba yenbarabana khongloi.”
Il dit: « Je te le dis, Pierre, le coq ne chantera pas aujourd'hui avant que tu n'aies renié trois fois que tu me connais. »
35 Adudagi Jisuna tung-inbasing aduda hairak-i, “Eina nakhoibu sengao, khao, aduga sandal yaodana thaba matamda nakhoigi karigumba awatpa leikhibra?” Maduda makhoina haikhi, “Kari amata leikhide.”
Il leur dit: « Quand je vous ai envoyés sans bourse, sans sac et sans sandales, avez-vous manqué de quelque chose? ». Ils ont dit: « Rien. »
36 Jisuna makhoida hairak-i, “Adubu houjikti sengao amadi khao leiba mahak aduna madu pusanu; aduga thangsang leitaba mahak aduna maphi yonduna thangsang leisanu.
Puis il leur dit: « Maintenant, si quelqu'un a une bourse, qu'il la prenne, ainsi qu'un sac. Si quelqu'un n'en a pas, qu'il vende son manteau et achète une épée.
37 Maramdi eina nakhoida hairi madudi Mapugi Puyada, ‘Aduga mahak ayon-aran toubasinggi marakta masing challe’ haina phongdokpiramaba adu eingonda thunglaba tare. Maramdi eigi maramda irambasing adu thunglare.”
Car, je vous le dis, il faut encore que s'accomplisse en moi ce qui est écrit: « Il a été compté parmi les transgresseurs ». Car ce qui me concerne s'accomplit. »
38 Maduda tung-inbasingduna hairak-i, “Yengbiyu Ibungo, Mapham asida thangsang ani leire.” Aduga Ibungona makhoida hairak-i, “Maduna okle.”
Ils dirent: « Seigneur, voici deux épées. » Il leur a dit: « Ça suffit. »
39 Adudagi Jisuna sahar adu thadoktuna mahousagumna Chorphon Chingda chatlammi amasung mahakki tung-inbasingsu mahakki matung illammi.
Il sortit et alla, selon sa coutume, sur la montagne des Oliviers. Ses disciples le suivirent aussi.
40 Ibungona mapham adu yourabada mahakna makhoida hairak-i, “Nakhoina athembada tadanaba haijou.”
Lorsqu'il fut arrivé à ce lieu, il leur dit: « Priez pour ne pas entrer en tentation. »
41 Adudagi mahakna makhoidagi nungna hunbamuk lappa maphamda chatthoklaga khuru-khudak kunduna haijare,
Il se retira d'eux à environ un jet de pierre, et, s'étant mis à genoux, il pria,
42 “Ipa, nahakna yabirabadi, awa-anagi tenggot asi eingondagi louthokpiyu. Adumakpu eihakki aningba oidaduna nahakki aningba adumak toubiyu.”
en disant: « Père, si tu le veux, éloigne de moi cette coupe. Cependant, que ce ne soit pas ma volonté qui se fasse, mais la tienne. »
43 Adudagi swargadagi dut ama thoraktuna Ibungobu kanhathanbirammi.
Un ange du ciel lui apparut, et le fortifia.
44 Aduga pukning wakhal wamankhibana, Ibungona henna pukning hakchang yaona haijarammi; amasung mahakki humang adu ee marikna leimaida tabagumna tarammi.
Étant à l'agonie, il priait avec plus d'ardeur. Sa sueur devint comme de grosses gouttes de sang qui tombaient sur le sol.
45 Adudagi Ibungona haijarambadagi hougattuna tunginbasinggi manakta halakpada, tung-inbasing adu pukning wamanbana tumduna leiramba thengnare.
S'étant levé après avoir prié, il vint vers les disciples et les trouva endormis à cause de la tristesse,
46 Maduda Ibungona makhoida hairak-i, “Nakhoi tumduna leiriba karigino? Hougatlu aduga nakhoina athembada tadanaba haijou.”
et il leur dit: « Pourquoi dormez-vous? Levez-vous et priez afin de ne pas entrer en tentation. »
47 Amasung Jisuna wa nganglingeida, Yengu, tung-inba taranithoigi manungda ama oiriba Judasna chingduna miyam ama tunglare. Aduga Judasna Ibungobu chupnanaba manakta changsillammi.
Comme il parlait encore, une foule apparut. Celui qu'on appelait Judas, l'un des douze, était à leur tête. Il s'approcha de Jésus pour le baiser.
48 Maduda Jisuna hairak-i, “Judas, nahakna Migi Machanupa adubu chuptuna pithoklibra?”
Mais Jésus lui dit: « Judas, est-ce par un baiser que tu trahis le Fils de l'homme? »
49 Jisuga loinariba tung-inbasingduna thokkadouriba adu ubada hairak-i, “Ibungo, eikhoina eikhoigi thangsang asi sijinnarasira?”
Ceux qui étaient autour de lui, voyant ce qui allait se passer, lui dirent: « Seigneur, devons-nous frapper par l'épée? »
50 Aduga makhoigi maraktagi amana Purohitlengi minai adubu thangna yanduna yetthangba mana adu kakthatle.
Un certain nombre d'entre eux frappèrent le serviteur du grand prêtre, et lui coupèrent l'oreille droite.
51 Adubu Jisuna makhoida hairak-i, “Masina yare, okle.” Adudagi Ibungona nupa adugi mana adu sokladuna phahanbire.
Mais Jésus répondit: « Laissez-moi au moins faire ceci. » Il toucha son oreille et le guérit.
52 Adudagi Jisuna mahakpu phaba lakliba athoiba purohitsing, Mapugi Sanglen ngakpa loisanggi phamnaibasing, aduga ahal-lamansing aduda Jisuna hairak-i, “Nakhoina eihakpu leibakki wayel pathap thugaiba tamthiba mi ama phagadoubagumna thangsang amadi cheitup paiduna laklibra?
Jésus dit aux principaux sacrificateurs, aux chefs du temple et aux anciens, qui étaient venus contre lui: « Vous êtes sortis comme contre un brigand, avec des épées et des bâtons?
53 Eina nakhoiga loinana Mapugi Sanglenda numit khudinggi leiminnarammi aduga nakhoina eibu phakhide. Adubu amambagi panggalna panba pungpham asi nakhoigi pungphamni.”
Lorsque j'étais chaque jour avec vous dans le temple, vous ne portiez pas la main sur moi. Mais voici votre heure, et la puissance des ténèbres. »
54 Adudagi makhoina Ibungobu pharaduna puthoraklaga Purohitlengi yumda purakle aduga Peter-na laptakna makhoigi tung illaklammi.
Ils se saisirent de lui, l'emmenèrent, et le conduisirent dans la maison du grand prêtre. Mais Pierre suivait à distance.
55 Sumang adugi mayaida makhoina mei hougatladuna madugi akoibada phamlammi. Aduga makhoising adugi marakta Peter-su yaosillammi.
Lorsqu'ils eurent allumé un feu au milieu de la cour et se furent assis ensemble, Pierre s'assit au milieu d'eux.
56 Peter-na mapham aduda phamba adu kanagumbi minai leisabi amana uraduna mangonda munna yengladuna hairak-i, “Nupa asisu Jisuga loinarambani.”
Une servante le vit comme il était assis dans la lumière, et, le regardant attentivement, elle dit: « Cet homme aussi était avec lui. »
57 Adubu Peterna maduda yaramde amasung mahakna hairak-i, “Nupi, eina mahakpu masakphaoba khangde.”
Il a renié Jésus, disant: « Femme, je ne le connais pas. »
58 Ngaihak leiraba matungda nupa amanasu mahakpu amuk uraduna hairak-i, “Nahaksu makhoigi marakta amani.” Adubu Peterna khumlak-i, “Natte Nupa, ei natte.”
Un peu plus tard, quelqu'un d'autre le vit et dit: « Toi aussi, tu es l'un d'entre eux! » Mais Pierre répondit: « Homme, je ne le suis pas! »
59 Pung amamuk leiraba matungda atoppa nupa amanasu yamna kanna takladuna hairak-i, “Tasengnamak nupa asi Jisuga loinarambani, maramdi mahaksu Galilee-gi mini.”
Après qu'une heure environ se soit écoulée, un autre affirma avec assurance: « En vérité, cet homme aussi était avec lui, car il est Galiléen! »
60 Adubu Peter-na khumlak-i, “Nupa, nahakna hairibadu karino ei khangde.” Khudak aduda Peterna wa nganglingei maktada yenbarabana khonglaklammi.
Mais Pierre dit: « Mon gars, je ne sais pas de quoi tu parles! » Aussitôt, alors qu'il parlait encore, un coq chanta.
61 Matam adumaktada Ibungona leithoraktuna Peterda yenglaklammi, aduga Peterna Ibungona mangonda haikhiba “Ngasi nahakna eibu masak khangde haina ahumlak yadriba phaoba yenbarabana khongloi” haibadu ningsinglaklammi.
Le Seigneur se retourna et regarda Pierre. Pierre se souvint alors de la parole du Seigneur, qui lui avait dit: « Avant que le coq chante, tu me renieras trois fois. »
62 Adudagi Peterna mapanda thokkhraga thamoi sokna kapkhi.
Il sortit, et pleura amèrement.
63 Adudagi Jisubu sennariba mising aduna mahakpu noknarammi amasung phubirammi.
Les hommes qui tenaient Jésus se moquaient de lui et le battaient.
64 Makhoina Ibungobu mamit punsinduna mamaida phuraduna, “Nahakpu kanana phubano? Phongdok-u” haiduna hanglammi.
Lui ayant bandé les yeux, ils le frappèrent au visage et lui demandèrent: « Prophétise! Qui est celui qui t'a frappé? »
65 Aduga makhoina atoppa athiba wa kaya amasu nganglammi.
Ils dirent encore beaucoup d'autres choses contre lui, en l'insultant.
66 Nong hek nganbaga athoiba purohitsing amadi Wayel-Yathanggi ojasing yaona leibakki ahal-laman punna tinnare. Aduga Jisubu makhoigi Sanhedrin-gi mangda puthokladuna,
Dès que le jour fut venu, l'assemblée des anciens du peuple se rassembla, les principaux sacrificateurs et les scribes, et ils l'emmenèrent dans leur conseil, en disant:
67 Makhoina hairak-i, “Nahak Christta adura? Eikhoida haiyu.” Maduda Jisuna makhoida khumlak-i, “Eina nakhoida hairabasu nakhoina eibu thajaroi.
« Si tu es le Christ, dis-le nous. » Mais il leur dit: « Si je vous le dis, vous ne croirez pas,
68 Aduga eina nakhoida wahang ama hanglabasu nakhoina paokhum pirakloi.
et si je vous interroge, vous ne me répondrez pas et ne me laisserez pas partir.
69 Adubu houjiktagi houduna Migi Machanupa aduna matik leiba Tengban Mapugi yet thangbada phamgani.”
Désormais, le Fils de l'homme sera assis à la droite de la puissance de Dieu. »
70 Maduda makhoi pumnamakna hanglak-i, “Adu oirabadi nahak Tengban Mapugi Machanupa adura?” Ibungona makhoida khumlak-i, “Eini haibadu nakhoina haire.”
Ils dirent tous: « Es-tu donc le Fils de Dieu? » Il leur a dit: « Vous le dites, parce que je le suis. »
71 Adudagi makhoina hairak-i, “Eikhoina atei sakhi ama amuk karigi mathou taribage! Maramdi eikhoi isamakna madu mahakki machinmaktagi tare.”
Ils dirent: « Pourquoi aurions-nous besoin d'un autre témoignage? Car nous avons nous-mêmes entendu de sa propre bouche! »

< Luke 22 >