< Psalmi 139 >

1 Dāvida dziesma, dziedātāju vadonim. Kungs, Tu mani pārmani un pazīsti.
Ki he Takimuʻa, ko e Saame ʻa Tevita. ‌ʻE Sihova, naʻa ke ʻahiʻahiʻi au, pea kuo ke ʻiloʻi au.
2 Tu zini manu sēdēšanu un celšanos, Tu noproti manas domas no tālienes.
‌ʻOku ke ʻiloʻi ʻeku nofo hifo mo ʻeku tuʻu hake, ʻoku ke ʻiloʻi ʻeku ngaahi mahalo ʻoku kei mamaʻo.
3 Lai eju, lai guļu, Tu esi ap mani, un Tev zināmi visi mani ceļi.
‌ʻOku ke ʻāʻi hoku hala mo hoku tokotoʻanga, pea ʻoku ke ʻiloʻi hoku hala kotoa pē.
4 Jo nav ne vārda uz manas mēles; redzi, Kungs, to visu Tu zini.
He ʻoku ʻikai ha lea ʻi hoku ʻelelo, ka ko koe, ʻE Sihova, ʻoku ke ʻiloʻi kotoa pē.
5 Tu meties ap mani pakaļā un priekšā un turi Savu roku pār mani.
Naʻa ke kāpui au ʻi hoku tuʻa mo hoku ʻao, ʻo ke hilifaki ho nima kiate au.
6 Šī atzīšana man ir visai brīnišķa un augsta, es to nevaru izprast.
Ko e ʻilo pehē ʻoku fakaofo lahi kiate au; ʻoku māʻolunga ia, ʻoku ʻikai te u faʻa lavaʻi ia.
7 Kur man būs aiziet no Tava Gara, un kur man būs bēgt no Tava vaiga?
Te u ʻalu ki fē mei ho Laumālie? Pe te u hola ki fē mei ho ʻao?
8 Ja es kāptu debesīs, tad Tu tur esi; ja es nogultos ellē, redzi, Tu tur arīdzan esi. (Sheol h7585)
Kapau te u ʻalu hake ki he loto langi, ʻoku ke ʻi ai: kapau te u ngaohi hoku mohenga ʻi heli, vakai, ʻoku ke ʻi ai. (Sheol h7585)
9 Ja es ņemtu ausekļa spārnus un paliktu jūras galā.
Kapau te u toʻo mai ʻae ngaahi kapakau ʻoe pongipongi, pea nofo ʻi he ngaahi ngataʻanga ʻoe tahi;
10 Tad arī tur Tava roka mani vadīs, un Tava labā roka mani turēs.
‌ʻE tataki foki au ʻe ho nima ʻi ai, pea ko ho nima toʻomataʻu te ne puke au.
11 Ja es sacītu: Lai tumsība mani apklāj un par nakti lai paliek gaisma ap mani:
Kapau te u pehē, Ko e moʻoni ʻe ʻufiʻufi au ʻe he poʻuli; ʻe hoko ʻae pō foki ko e maama ʻo takatakai ʻiate au.
12 Tad ir tumsība Tavā priekšā nebūtu tumša, un nakts spīdētu kā diena, tumsība būtu kā gaisma.
‌ʻIo, ʻoku ʻikai fakafufū meiate koe ʻe he poʻuli, ka ʻoku malama ʻae pō ʻo hangē ko e ʻaho: ko e poʻuli mo e maama ʻoku na tatau pe kiate koe.
13 Jo Tu esi radījis manas īkstis, Tu mani esi apsedzis manas mātes miesās.
He kuo ke maʻu hoku kongaloto: naʻa ke ʻufiʻufi au ʻi he manāva ʻo ʻeku faʻē.
14 Es Tev pateicos, ka es ļoti brīnišķi esmu darīts, brīnišķi ir Tavi darbi, un mana dvēsele to it labi zin.
Te u fakamālō kiate koe; he ʻoku fakamanavahē mo fakaofo hoku ngaohi: ʻoku fakaofo hoʻo ngaahi ngāue; pea ʻoku ʻilo pau ki ai ʻe hoku laumālie.
15 Mani kauli Tev nebija apslēpti, kad es slepenībā tapu darīts, kad es tapu iztaisīts zemes dziļumos.
Naʻe ʻikai fufū ʻa hoku sino meiate koe, ʻi he ngaohi au ʻi he lilo, mo teuteu lelei au ʻi he ngaahi potu māʻulalo ʻoe fonua.
16 Tavas acis redzēja mani, vēl neiztaisītu pīti(miesas iedīgli), un visas nākamās dienas bija rakstītas Tavā grāmatā, kad vēl nebija nevienas.
Naʻe ʻafio ho fofonga ki hoku sino ʻoku teʻeki ai fakaʻosi; pea naʻe tohi ʻi hoʻo tohi hoku ngaahi kupuʻi sino kotoa pē, ʻaia naʻe fakatupu fakaholo, ʻi he teʻeki ai ha kupu ʻe taha.
17 Cik dārgas man ir Tavas domas, ak Dievs! Cik liels ir viņu skaits!
‌ʻE ʻOtua, hono ʻikai mahuʻinga ʻa hoʻo ngaahi fakakaukau kiate au! ʻOku fēfē nai hono lahi ʻo ia!
18 Kad tās jāskaita, tad viņu vairāk nekā smiltis. Es uzmostos un vēl esmu pie Tevis.
Kapau te u lau ia, ʻoku lahi hake hono lau ʻi he ʻoneʻone: ʻo kau ka ʻā hake ʻoku ou kei ʻiate koe.
19 Ak Dievs, kaut Tu bezdievīgo nokautu, un kaut asinsvainīgie no manis atstātos.
‌ʻE ʻOtua, ko e moʻoni te ke tāmateʻi ʻae angahala: ko ia mou ʻalu ʻiate au, ʻakimoutolu ʻae kau tangata pani toto.
20 Tie par Tevi runā ar negantību un Tavi ienaidnieki lepojās ar viltu.
He ʻoku nau lea kovi ʻi he angatuʻu kiate koe, pea ko ho ngaahi fili ʻoku nau takuanoa [ho huafa].
21 Vai man nebūs ienīdēt, kas Tevi, Kungs, ienīst, un ieriebt, kas pret Tevi ceļas?
‌ʻE Sihova, ʻikai ʻoku ou fehiʻa kiate kinautolu ʻoku nau fehiʻa kiate koe? Pea ʻikai ʻoku ou mamahi ʻiate kinautolu ʻoku nau tuʻu hake ʻo angatuʻu kiate koe?
22 Ienīdēt es tos ienīstu, tie man ir ienaidnieki.
‌ʻOku ou fehiʻa kiate kinautolu ʻaki ʻae fehiʻa ʻaupito: ʻoku ou lau ʻakinautolu ko hoku ngaahi fili.
23 Pārbaudi mani, ak Dievs, un atzīsti manu sirdi, izmeklē mani un atzīsti manas domas,
‌ʻE ʻOtua, ʻafioʻi au, pea ke ʻiloʻi hoku loto: ʻahiʻahiʻi au, mo ke ʻiloʻi ʻeku ngaahi mahalo:
24 Un redzi, vai es esmu negantā ceļā, un vadi mani uz mūžīgu ceļu.
Pea ke vakai pe ʻoku ai ha hala kovi ʻiate au, pea ke tataki au ʻi he hala taʻengata.

< Psalmi 139 >