< Proverbiorum 27 >

1 Ne glorieris in crastinum, ignorans quid superventura pariat dies.
‌ʻOua naʻa ke polepole ki he ʻapongipongi; he ʻoku ʻikai siʻi te ke faʻa ʻilo ʻae meʻa ʻe hoko ʻi ha ʻaho.
2 Laudet te alienus, et non os tuum: extraneus, et non labia tua.
Tuku ke fakamālō kiate koe ʻe ha tangata kehe, ka ʻe ʻikai ʻi ho ngutu ʻoʻou pe; ko e taha kehe, ka ʻe ʻikai ʻi ho loungutu ʻoʻou.
3 Grave est saxum, et onerosa arena: sed ira stulti utroque gravior.
‌ʻOku mamafa ʻae maka, pea ko e meʻa mamafa mo e ʻoneʻone, ka ko e ʻita ʻae vale ʻoku mamafa hake ia ʻi ai.
4 Ira non habet misericordiam, nec erumpens furor: et impetum concitati spiritus ferre quis poterit?
‌ʻOku fakamālohi ʻae houhau, pea ko e meʻa fakalili ʻae ʻita; ka ko hai ʻoku faʻa kātakiʻi ʻae fuaʻa?
5 Melior est manifesta correptio, quam amor absconditus.
‌ʻOku lelei hake ʻae valoki ʻoku fai fakahā, ʻi he ʻofa ʻoku fakalilolilo.
6 Meliora sunt vulnera diligentis, quam fraudulenta oscula odientis
Ko e lavea mei he kāinga ko e angatonu ia; ka ko e ngaahi ʻuma mei ha fili ko e kākā ia.
7 Anima saturata calcabit favum: et anima esuriens etiam amarum pro dulci sumet.
‌ʻOku fehiʻa ʻaia ʻoku mākona ki he ngeʻesi ʻoe honi; ka ʻoku huʻamelie ʻae meʻa konā kotoa pē kiate ia ʻoku fiekaia.
8 Sicut avis transmigrans de nido suo, sic vir qui derelinquit locum suum.
‌ʻOku tatau mo e manupuna kuo hē mei hono pununga, ʻae tangata ko ia kuo hē mei hono nofoʻanga.
9 Unguento et variis odoribus delectatur cor: et bonis amici consiliis anima dulcoratur.
‌ʻOku fakafiefiaʻi ʻae loto ʻaki ʻae lolo tākai mo e meʻa namu kakala: ʻoku pehē ʻae lelei ʻoe kāinga ki ha tangata, ko e meʻa ʻi he akonakiʻi ʻoku fai mei he loto.
10 Amicum tuum, et amicum patris tui ne dimiseris: et domum fratris tui ne ingrediaris in die afflictionis tuae. Melior est vicinus iuxta, quam frater procul.
‌ʻOua naʻa ke siʻaki ho kāinga ʻoʻou, pe ko e kāinga ʻo hoʻo tamai; pea ʻoua naʻa ke ʻalu ki he fale ʻo ho tokoua ʻi he ʻaho ʻo hoʻo mamahi: he ʻoku lelei hake ho kaungāʻapi pe ʻoku ofi, ʻi ho tokoua ka ʻoku ne mamaʻo.
11 Stude sapientiae fili mi, et laetifica cor meum, ut possim exprobranti respondere sermonem.
‌ʻE hoku foha, ke ke poto koe, pea ke fakafiefiaʻi hoku loto, koeʻuhi ke u faʻa tali ia ʻaia ʻoku manuki kiate au.
12 Astutus videns malum, absconditus est: parvuli transeuntes sustinuerunt dispendia.
‌ʻOku sio mamaʻo atu ʻae tangata fakapotopoto ki he kovi, ʻo ne fufū ia mei ai: ka ʻoku mole atu pe ʻae vale, pea tautea ia.
13 Tolle vestimentum eius, qui spopondit pro extraneo: et pro alienis, aufer ei pignus.
Ke toʻo pe ʻae kofu ʻoʻona ʻoku tongia ha taha ʻoku ʻikai ʻiloʻi, pea ke maʻu mei ai ʻae tuku paʻanga ko e langomakiʻi ʻoe fefine muli.
14 Qui benedicit proximo suo voce grandi, de nocte consurgens maledicenti similis erit.
Ko ia ʻoku fakamālō leʻo lahi ki hono kāinga ʻi heʻene tuʻu hake kei hengihengi, ʻe lau ia ko e fakamalaʻia kiate ia.
15 Tecta perstillantia in die frigoris, et litigiosa mulier comparantur:
Ko e tō maʻu pe ʻae ʻuha ʻi he ʻaho ʻoe ʻuha lahi, ʻoku na tatau mo e fefine ʻoku faʻa kē.
16 qui retinet eam, quasi qui ventum teneat, et oleum dexterae suae evacuabit.
Ko ia ʻoku ne fakafufū ia ʻoku tatau mo ʻene fakafufū ʻae matangi, pē ko e meʻa nanamu ʻi hono nima toʻomataʻu ʻaia ʻoku fakahā ia.
17 Ferrum ferro exacuitur, et homo exacuit faciem amici sui.
‌ʻOku fakamāsila ʻe he ukamea ʻae ukamea; ʻoku pehē ʻae fakalelei ʻe he tangata ʻae mata ʻo hono kāinga.
18 Qui servat ficum, comedet fructus eius: et qui custos est domini sui, glorificabitur.
Ko ia ʻoku faʻa tauhi ki he ʻakau ko e fiki te ne kai ʻe ia hono fua: pea pehē foki, ko ia ʻoku tauhi ki heʻene ʻeiki ʻe hakeakiʻi ia.
19 Quomodo in aquis resplendent vultus prospicientium, sic corda hominum manifesta sunt prudentibus.
Hangē ko e sioʻata ʻae mata ki he mata ʻi he vai, ʻoku pehē ʻae loto ʻoe tangata ki he tangata.
20 Infernus et perditio numquam implentur: similiter et oculi hominum insatiabiles: (Sheol h7585)
‌ʻOku ʻikai ke pito ʻa hētesi mo e fakaʻauha; pea pehē, ʻoku ʻikai ʻaupito ke fiemālie ʻae mata ʻoe tangata. (Sheol h7585)
21 Quomodo probatur in conflatorio argentum, et in fornace aurum: sic probatur homo ore laudantis. Cor iniqui inquirit mala, cor autem rectum inquirit scientiam.
Hangē ko e kulo fakamaʻa ki he siliva mo e afi kakaha ki he koula; ʻoku pehē, ʻoku ʻiloʻi ʻae tangata mei hono ongoongo.
22 Si contuderis stultum in pila quasi ptisanas feriente desuper pilo, non auferetur ab eo stultitia eius.
Naʻa mo hoʻo fakavolu ha vale ʻi he momosiʻanga fakataha mo e uite ʻaki ʻae meʻa momosi, ʻe ʻikai mahuʻi ʻene vale meiate ia.
23 Diligenter agnosce vultum pecoris tui, tuosque greges considera:
Ke ke tokanga lahi ke ʻiloʻi pe ʻoku fēfē hoʻo fanga sipi, pea vakai lahi ki hoʻo fanga manu kehekehe.
24 Non enim habebis iugiter potestatem: sed corona tribuetur in generatione et generationem.
He ʻoku ʻikai tolonga maʻuaipē ʻae koloa: pea ʻoku tolonga koā ʻae tatā[fakatuʻi ]ki he toʻutangata kotoa pē?
25 Aperta sunt prata, et apparuerunt herbae virentes, et collecta sunt foena de montibus.
‌ʻOku hā mai ʻae mohuku mōmoa, mo e musie toki tupu ʻoku hā mai ia, pea ʻoku tānaki ʻae ʻakau iiki ʻoe ngaahi moʻunga.
26 Agni ad vestimentum tuum: et hoedi, agri pretium.
‌ʻOku ai ʻae fanga lami koeʻuhi ke ke maʻu ho kofu, pea mo e fanga kosi ko e totongi ia ʻo hoʻo ngoue.
27 Sufficiat tibi lac caprarum in cibos tuos, et in necessaria domus tuae: et ad victum ancillis tuis.
Pea ʻe lahi ʻae huʻa kosi ki hoʻo kai, mo e kai ʻa hoʻo kau nofoʻanga, pea ke moʻui ai ʻa hoʻo kau kaunanga.

< Proverbiorum 27 >