Lucam 17

1 Et ait ad discipulos suos: Impossibile est ut non veniant scandala: vae autem illi, per quem veniunt.

Jeesus ütles oma jüngritele: „Kiusatused on möödapääsmatud, aga häda neile, kelle läbi need tulevad!

2 Utilius est illi si lapis molaris imponatur circa collum eius, et proiiciatur in mare, quam ut scandalizet unum de pusillis istis.

Sellistel inimestel oleks parem, kui neil oleks veskikivi ümber kaela ja nad heidetaks merre, kui et nad ässitaksid neid väikesi patustama.

3 Attendite vobis: Si peccaverit in te frater tuus, increpa illum: et si poenitentiam egerit, dimitte illi.

Nii et olge hoolsad selles, mida te teete. Kui su vend patustab, siis hoiata teda; ja kui ta kahetseb, andesta talle.

4 Et si septies in die peccaverit in te, et septies in die conversus fuerit ad te, dicens: Poenitet me, dimitte illi.

Isegi kui ta patustab sinu vastu seitse korda päevas ning tuleb seitse korda tagasi ja ütleb sulle: „Anna andeks!“, siis andesta talle.“

5 Et dixerunt Apostoli Domino: Adauge nobis fidem.

Apostlid ütlesid Issandale: „Aita, et meil oleks suurem usk!“

6 Dixit autem Dominus: Si habueritis fidem, sicut granum sinapis, dicetis huic arbori moro: Eradicare, et transplantare in mare, et obediet vobis.

Issand vastas: „Kui teie usk oleks kas või nii pisike kui sinepiseeme, võiksite öelda sellele mooruspuule: „Juuri end välja ja istuta end merre!“ja puu kuuletuks teile.

7 Quis autem vestrum habens servum arantem aut pascentem boves, qui regresso de agro dicat illi: Statim transi, recumbe:

Oletame, et sul on sulane, kes künnab või on karjas. Kui ta tuleb töölt, kas sa ütled talle: „Tule sisse ja istu siia sööma“?

8 et non dicat ei: Para quod coenem, et praecinge te, et ministra mihi donec manducem et bibam, et post haec tu manducabis, et bibes?

Ei. Sa ütled talle: „Valmista mulle toit, pane end riidesse ja teeninda mind, kuni olen söömise lõpetanud. Pärast seda võid ise süüa.“

9 Numquid gratiam habet servo illi, quia fecit quae ei imperaverat?

Ja kas sa tänad sulast selle eest, et ta teeb seda, mida käskisid tal teha? Ei.

10 Non puto. Sic et vos cum feceritis omnia, quae praecepta sunt vobis, dicite: Servi inutiles sumus: quod debuimus facere, fecimus.

Samamoodi on siis, kui olete teinud kõik, mida teil kästi, peaksite lihtsalt ütlema: „Me oleme vääritud sulased. Me täitsime üksnes oma kohust.““

11 Et factum est, dum iret in Ierusalem, transibat per mediam Samariam, et Galilaeam.

Kui Jeesus jätkas teekonda Jeruusalemma, läks ta piki Samaaria ja Galilea piiri.

12 Et cum ingrederetur quoddam castellum, occurrerunt ei decem viri leprosi, qui steterunt a longe:

Kui ta sisenes ühte külla, tulid talle vastu kümme pidalitõbist ja seisid eemal.

13 et levaverunt vocem, dicentes: Iesu praeceptor, miserere nostri.

Nad hüüdsid: „Jeesus, Õpetaja, palun halasta meie peale!“

14 Quos ut vidit, dixit: Ite, ostendite vos sacerdotibus. Et factum est, dum irent, mundati sunt.

Kui Jeesus neid nägi, ütles ta neile: „Minge ja näidake end preestritele.“Teel sinna said nad terveks.

15 Unus autem ex illis, ut vidit quia mundatus est, regressus est, cum magna voce magnificans Deum,

Üks neist nägi, et ta oli terveks saanud, ning ta tuli Jumalat ülistades Jeesuse juurde tagasi.

16 et cecidit in faciem ante pedes eius, gratias agens: et hic erat Samaritanus.

Ta langes Jeesuse jalge ette, et teda tänada. Ta oli samaarlane.

17 Respondens autem Iesus, dixit: Nonne decem mundati sunt? et novem ubi sunt?

„Kas mitte kümme pidalitõbist ei saanud terveks?“küsis Jeesus. „Kus on ülejäänud üheksa?

18 Non est inventus qui rediret, et daret gloriam Deo, nisi hic alienigena.

Kas keegi teine peale selle võõramaalase ei tulnud tagasi Jumalat ülistama?“

19 Et ait illi: Surge, vade: quia fides tua te salvum fecit.

Jeesus ütles mehele: „Tõuse püsti ja mine oma teed. Su usk on su terveks teinud.“

20 Interrogatus autem a Pharisaeis: Quando venit regnum Dei? respondens eis, dixit: Non veniet regnum Dei cum observatione:

Kord kui variserid tulid ja küsisid, millal tuleb Jumala riik, vastas Jeesus: „Jumala riik ei tule nähtavate märkidega, et saaksite seda jälgida.

21 neque dicent: Ecce hic, aut ecce illic. Ecce enim regnum Dei intra vos est.

Ei saa öelda: „Vaata, see on siin!“või „Vaata, see on seal!“, sest Jumala riik on teie seas.“

22 Et ait ad discipulos suos: Venient dies quando desideretis videre unum diem Filii hominis, et non videbitis.

Siis Jeesus rääkis jüngritele: „Tuleb aeg, mil igatsete näha päeva, mil inimese Poeg tuleb, kuid te ei näe seda.

23 Et dicent vobis: Ecce hic, et ecce illic. Nolite ire, neque sectemini:

Teile öeldakse: „Vaata, ta on seal!“või „Vaata, ta on siin!“, aga ärge jookske nende järel.

24 nam, sicut fulgur coruscans de sub caelo in ea, quae sub caelo sunt, fulget: ita erit Filius hominis in die sua.

Päev, mil inimese Poeg tuleb, on justkui välk, mis sähvatab ja lööb taeva valgeks ühest äärest teiseni.

25 Primum autem oportet illum multa pati, et reprobari a generatione hac.

Aga kõigepealt peab ta palju kannatama ning see põlvkond hülgab ta.

26 Et sicut factum est in diebus Noe, ita erit et in diebus Filii hominis.

Inimese Poja tulemise aeg on samasugune, nagu oli Noa aeg.

27 Edebant, et bibebant: uxores ducebant, et dabantur ad nuptias, usque in diem, qua intravit Noe in arcam: et venit diluvium, et perdidit omnes.

Inimesed muudkui sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele kuni selle päevani, mil Noa läks laeva. Siis tuli uputus ja hävitas nad kõik.

28 Similiter sicut factum est in diebus Lot: Edebant, et bibebant: emebant, et vendebant: plantabant, et aedificabant:

See on samamoodi, nagu oli Loti ajal. Inimesed muudkui sõid ja jõid, ostsid ja müüsid, istutasid ja ehitasid.

29 qua die autem exiit Lot a Sodomis, pluit ignem, et sulphur de caelo, et omnes perdidit:

Aga sel päeval, kui Lott Soodomast lahkus, sadas taevast alla tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.

30 secundum haec erit qua die Filius hominis revelabitur.

Päeval, mil inimese Poeg ilmub, on olukord just selline.

31 In illa hora qui fuerit in tecto, et vasa eius in domo, ne descendat tollere illa: et qui in agro, similiter non redeat retro.

Kui olete sel päeval katusel, ärge minge alla oma asju võtma; ja kui olete põllul, ärge samuti koju tagasi minge.

32 Memores estote uxoris Lot.

Ärge unustage Loti naist!

33 Quicumque quaesierit animam suam salvam facere, perdet illam: et quicumque perdiderit illam, vivificabit eam.

Kui üritate oma elust kinni hoida, siis kaotate selle; aga kui kaotate elu, siis päästate selle.

34 Dico vobis: in illa nocte erunt duo in lecto uno: unus assumetur, et alter relinquetur:

Ma ütlen teile, sel ajal on kaks öösel voodis – üks võetakse ja teine jäetakse.

35 duae erunt molentes in unum: una assumetur, et altera relinquetur: duo in agro: unus assumetur, et alter relinquetur.

Kaks naist jahvatavad vilja − üks võetakse ja teine jäetakse.“

36 Respondentes dicunt illi: Ubi Domine?

37 Qui dixit illis: Ubicumque fuerit corpus, illuc congregabuntur et aquilae.

„Kus, Issand?“küsisid nad. „Kus on korjus, sinna kogunevad raisakotkad, “vastas Jeesus.