< Leviticus 24 >

1 Et locutus est Dominus ad Moysen, dicens:
Pea naʻe folofola ʻa Sihova kia Mōsese, ʻo pehē,
2 Praecipe filiis Israel, ut afferant tibi oleum de olivis purissimum, ac lucidum, ad concinnandas lucernas iugiter,
Fekau ki he fānau ʻa ʻIsileli, koeʻuhi kenau ʻomi kiate koe ʻae lolo ʻolive lelei kuo tuki ki he maama, koeʻuhi ke ulo lelei maʻuaipē ʻae maama.
3 extra velum testimonii in tabernaculo foederis. Ponetque eas Aaron a vespere usque ad mane coram Domino, cultu rituque perpetuo in generationibus vestris.
‌ʻE teuteu ia ʻe ʻElone ʻituʻa ʻi he puipui ʻoe fuakava ʻi he fale fehikitaki ʻoe kakai, mei he efiafi ki he pongipongi ʻe fai maʻuaipē ia ʻi he ʻao ʻo Sihova; ko e fekau fai maʻu pe ia ʻi homou toʻutangata kotoa pē.
4 Super candelabrum mundissimum ponentur semper in conspectu Domini.
Ke te u maʻuaipē ʻe ia ʻae ngaahi foʻi maama ki he tuʻunga maama tapu ʻi he ʻao ʻo Sihova.
5 Accipies quoque similam, et coques ex ea duodecim panes, qui singuli habebunt duas decimas:
Pea ke toʻo ʻae mahoaʻa lelei, ʻo ngaohi ʻaki ʻae foʻi mā ʻe hongofulu ma ua: ʻe ʻai ʻae oma ʻe ua ʻi he foʻi mā pe taha.
6 quorum senos altrinsecus super mensam purissimam coram Domino statues:
Pea te ke fokotuʻu ia ʻi he ʻotu ʻe ua, ke taki ono ʻi he ʻotu pe taha, ki he palepale māʻoniʻoni ʻi he ʻao ʻo Sihova.
7 et pones super eos thus lucidissimum, ut sit panis in monimentum oblationis Domini.
Pea te ke ʻai ki he ʻotu fakatouʻosi pe ʻae laipeno moʻonia, koeʻuhi ke ʻi he mā ia ko e meʻa fakamanatu, ʻio, ko e feilaulau kuo ngaohi ʻaki ʻae afi kia Sihova.
8 Per singula sabbata mutabuntur coram Domino suscepti a filiis Israel foedere sempiterno:
‌ʻE ʻai ia ʻo teuteu ʻi he ʻao ʻo Sihova ʻo fai maʻu pe ʻi he Sāpate kotoa pē, kuo toʻo ia mei he fānau ʻa ʻIsileli ʻi he fuakava ʻoku taʻengata.
9 eruntque Aaron et filiorum eius, ut comedant eos in loco sancto: quia Sanctum sanctorum est de sacrificiis Domini iure perpetuo.
Pea ʻe ʻia ʻElone ia mo hono ngaahi foha; pea kenau kai ia ʻi he potu māʻoniʻoni: he ko e meʻa māʻoniʻoni lahi kiate ia ʻi he ngaahi feilaulau kia Sihova kuo ngaohi ʻaki ʻae afi ʻi he fekau tuʻumaʻu.
10 Ecce autem egressus filius mulieris Israelitidis, quem pepererat de viro Aegyptio inter filios Israel, iurgatus est in castris cum viro Israelita.
Pea naʻe ʻalu kituaʻā mo e fānau ʻa ʻIsileli ʻae tama ʻae fefine ʻIsileli, ka ko ʻene tamai ko e tangata ʻIsipite; pea ko e tama ʻae fefine ʻIsileli, mo e tangata ʻIsileli, naʻa na fekuki fakataha ʻi he ʻapitanga:
11 Cumque blasphemasset nomen, et maledixisset ei, adductus est ad Moysen. (Vocabatur autem mater eius Salumith, filia Dabri de tribu Dan.)
Pea naʻe kape ʻae tama ʻae fefine ʻIsileli ki he huafa ʻo Sihova ʻo lea kovi. Pea naʻa nau ʻomi ia kia Mōsese, (pea ko e hingoa ʻo ʻene faʻē, ko Selomiti, ko e ʻofefine ʻo Tipili ʻi he faʻahinga ʻo Tani: )
12 Miseruntque eum in carcerem, donec nossent quid iuberet Dominus.
Pea naʻa nau tuku haʻisia ia, ke ʻoua ke nau ʻilo ʻae finangalo ʻo Sihova ki ai.
13 Qui locutus est ad Moysen,
Pea naʻe folofola ʻa Sihova kia Mōsese, ʻo pehē,
14 dicens: Educ blasphemum extra castra, et ponant omnes qui audierunt, manus suas super caput eius, et lapidet eum populus universus.
“Ko ia kuo kape, ʻomi ia kituaʻā mei he ʻapitanga; pea ko kinautolu kotoa pē naʻe fanongo ki ai ke hilifaki honau nima ki hono ʻulu, pea ke tolongaki ia ʻe he fakataha kotoa pē ʻaki ʻae maka.
15 Et ad filios Israel loqueris: Homo, qui maledixerit Deo suo, portabit peccatum suum:
Pea ke lea koe ki he fānau ʻa ʻIsileli, ʻo pehē, Ko ia ʻoku kapeʻi hono ʻOtua ʻe fua ʻe ia ʻene angahala.
16 et qui blasphemaverit nomen Domini, morte moriatur: lapidibus opprimet eum omnis multitudo populi, sive ille civis, sive peregrinus fuerit. Qui blasphemaverit nomen Domini, morte moriatur.
Pea ko ia ʻoku ne kapeʻi ʻae huafa ʻo Sihova, ko e moʻoni ʻe tāmateʻi ia, ʻe tolongaki ia ʻaki ʻae maka ʻe he kakai kotoa pē: ko e muli ia pe ko ia kuo tupu ʻi he fonua, ʻoka kapeʻi ʻe ia ʻae huafa ʻo Sihova ʻe tāmateʻi ia.
17 Qui percusserit, et occiderit hominem, morte moriatur.
“Pea ko ia ʻoku ne tāmateʻi ha tangata ʻe tāmateʻi moʻoni ia.
18 Qui percusserit animal, reddet vicarium, id est animam pro anima.
Pea ko ia ʻoku ne tāmateʻi ha manu ʻe totongi ke tatau ia; ko e manu ki he manu.
19 Qui irrogaverit maculam cuilibet civium suorum: sicut fecit, sic fiet ei:
“Pea kapau ʻe fakameleʻi ʻe ha tangata hono kaungāʻapi ʻe fai kiate ia ʻo hangē ko ia kuo ne fai
20 fracturam pro fractura, oculum pro oculo, dentem pro dente restituet. qualem inflixerit maculam, talem sustinere cogetur.
Ko e lavea ki he lavea, ko e mata ki he mata, ko e nifo ki he nifo: ʻo hangē ko ʻene fakameleʻi ha tangata, ʻe pehē pe hono fai kiate ia.
21 Qui percusserit iumentum, reddet aliud. Qui percusserit hominem, punietur.
Pea ko ia ʻoku ne tāmateʻi ha manu, ʻe ʻatu ke tatau ia: pea ko ia ʻoku ne tāmateʻi ha tangata, ʻe tāmateʻi ia.
22 Aequum iudicium sit inter vos, sive peregrinus, sive civis peccaverit: quia ego sum Dominus Deus vester.
Ke mou maʻu ʻae fono pe taha, ki he muli, mo ia ʻoku ʻi homou fonua: he ko au ko Sihova ko homou ʻOtua.”
23 Locutusque est Moyses ad filios Israel: et eduxerunt eum, qui blasphemaverat, extra castra, ac lapidibus oppresserunt. Feceruntque filii Israel sicut praeceperat Dominus Moysi.
Pea naʻe lea ʻa Mōsese ki he fānau ʻa ʻIsileli, koeʻuhi kenau ʻomi ʻaia naʻe kape kituaʻā mei he ʻapitanga, ʻo tolongaki ʻaki ia ʻae maka. Pea naʻe fai ʻe he fānau ʻa ʻIsileli ʻo hangē ko e fekau ʻa Sihova kia Mōsese.

< Leviticus 24 >