< Iohannem 4 >

1 Ut ergo cognovit Iesus quia audierunt Pharisaei quod Iesus plures discipulos facit, et baptizat, quam Ioannes,
Pakhuva u Yesu avile alomanyile ukhuta Mafalisayo vapulikhe ukhuta u Yesu alena vakongi nukhuvoncha khulikho u Yohana,
2 (quamquam Iesus non baptizaret, sed discipuli eius)
(pakhuva Yesu yumwene salekhwoncha ila avakongi vamwene),
3 reliquit Iudaeam, et abiit iterum in Galilaeam.
akhumile khu Yudea akhaluta khu Galilaya.
4 oportebat autem eum transire per mediam Samariam.
Evo yale lasima okhugendela khu Samalia.
5 Venit ergo in civitatem Samariae, quae dicitur Sichar: iuxta praedium, quod dedit Iacob Ioseph filio suo.
Pu akhafikha khukhelunga ekhwa Samalia, ekhekhikhelangiwa Siakari, uvuvubadaninie ne khelunga akhyapile u Yakobo oswambe u Yusufu.
6 Erat autem ibi fons Iacob. Iesus ergo fatigatus ex itinere, sedebat sic supra fontem. Hora autem erat quasi sexta.
Ne khekholo khwa Yakobo khwalepo apo. U Yesu agatile nukhugenda pwa khatama palukanji pakhekhulu. Khale khasekhe khapa musi.
7 Venit mulier de Samaria haurire aquam. Dicit ei Iesus: Da mihi bibere.
Udala Osamalia ainchile khunega amagasi, nu Yesu akhanchova, “Ime amagasi nenywe.”
8 (Discipuli enim eius abierant in civitatem ut cibos emerent.)
Pakhuva avakongi vamwene vakhalutile khujini khwigula ekhyakhula.
9 Dicit ergo ei mulier illa Samaritana: Quomodo tu Iudaeus cum sis, bibere a me poscis, quae sum mulier Samaritana? non enim coutuntur Iudaei Samaritanis.
Udala ola akhambula, “Ndakhekhi uvenjahudi, akhondoma one nedala ne Samalia, akhenu ekhwa khunywa?” Pakhuva Avayahudi savikhekhanjanwa na Vasamalia.
10 Respondit Iesus, et dixit ei: Si scires donum Dei, et quis est, qui dicit tibi: Da mihi bibere: tu forsitan petisses ab eo, et dedisset tibi aquam vivam.
U Yesu akhanda, “Inave akhemanyile ekhikungelwa ekhwa Nguluve, nu munu avikhukhuvola, 'Ime magasi,' ukhalevukhodova, akhale ikhukhupa amagasi aga wumi.”
11 Dicit ei mulier: Domine, neque in quo haurias habes, et puteus altus est: unde ergo habes aquam vivam?
Udala khanda, “Imbakha ulevovole endovo eyakhunegela, ne khekholo khetali. Vukhugavona ndakhu amagasi aga wumi?
12 Numquid tu maior es patre nostro Iacob, qui dedit nobis puteum, et ipse ex eo bibit, et filii eius, et pecora eius?
Uveve ve mbakha, khuliko ababa veto o Yakobo, avakhatupile ekhekholo ekhe, yu mwene na vana va mwene voni paninie ni senga incha mwene nchikhanywa amagasi pa khekholo ekhe?”
13 Respondit Iesus, et dixit ei: Omnis, qui bibit ex aqua hac, sitiet iterum:
UYesu akhanda, “vevoni uyinywa amagasi aga ipata ekhamu tena,
14 qui autem biberit ex aqua, quam ego dabo ei, non sitiet in aeternum: sed aqua, quam ego dabo ei, fiet in eo fons aquae salientis in vitam aeternam. (aiōn g165, aiōnios g166)
inave uvinywa amagasi aganikhupa one siwesya okhupata ekhemu tena. Pakhuva amagasi aganikhupa giva lumiminukho ulolukhwedekha isikhu nchooni.” (aiōn g165, aiōnios g166)
15 Dicit ad eum mulier: Domine, da mihi hanc aquam, ut non sitiam: neque veniam huc haurire.
Udala ola akhambula, “Imbakha nidove amagasi ago nelekhe okhwumila tena, nelekhe okhotesekha okhwincha apa khwinega amagasi.”
16 Dicit ei Iesus: Vade, voca virum tuum, et veni huc.
U Yesu akhambula, “Luta khamwilango ogosi, pu vuye.”
17 Respondit mulier, et dixit: Non habeo virum. Dicit ei Iesus: Bene dixisti, quia non habeo virum:
Udala akhambula, “Nelevovole ogosi.” UYesu akhanda, “Onchovile vononu, 'Ulevovole ugosi;'
18 quinque enim viros habuisti, et hunc, quem habes, non est tuus vir: hoc vere dixisti.
Pakhuva uvile na vagosi vakhano tena oveulenave leno sio igosi vakho, pakhuva unchovile lweli!”
19 Dicit ei mulier: Domine, video quia Propheta es tu.
Udala akhambula, “Imbakha nivona ukhuta oveve ve nyamalago.
20 Patres nostri in monte hoc adoraverunt, et vos dicitis, quia Ierosolymis est locus, ubi adorare oportet.
Ava baba veto vaisayile mukhe wamba ekhe. Pakhuva omwe mwinchova mwita Yelusalemu lyo lieneo alwa vanu lwa khwesayela.”
21 Dicit ei Iesus: Mulier crede mihi, quia venit hora, quando neque in monte hoc, neque in Ierosolymis adorabitis Patrem.
U Yesu akhanda, “Ovedala, inyedekhe, akhasekhe khikhwincha sokhesaye khwa Baba pa khewa mba ekhe au Yerusalemu.
22 Vos adoratis quod nescitis: nos adoramus quod scimus, quia salus ex Iudaeis est.
Mwe vanu mukhesaya ekhesa mukhevona, pakhuva twikhesaya ekhetukhevona, pakhuva ovolokhole vukhuma khu Vayahudi.”
23 Sed venit hora, et nunc est, quando veri adoratores adorabunt Patrem in spiritu et veritate. Nam et Pater tales quaerit, qui adorent eum.
Inave evo, osekhe gukhwincha, leno ogo apa, osekhe ogu vovikhesaya elweli yuvikhesaya khwa Baba khu mepo nelweli, pakhuva u Baba ikhovalonda avanu ndava ukhuta vanu vamwene avavi khesaya.
24 Spiritus est Deus: et eos qui adorant eum, in spiritu et veritate oportet adorare.
U Nguluve ve Mepo, na avavikhesaya yenogelanile okhwesaya khu mepo ne lweli.”
25 Dicit ei mulier: Scio quia Messias venit, (qui dicitur Christus.) cum ergo venerit ille, nobis annunciabit omnia.
Udala akhambula, “Nelumanyile ukhuta u Yesu ikhwincha, (Ovikhelangiwa Klisiti). Oywa voikhwincha ikhotuvula gooni.” U Yesu akhavavola,
26 Dicit ei Iesus: Ego sum, qui loquor tecum.
“One vevunchova nene.”
27 Et continuo venerunt discipuli eius: et mirabantur quia cum muliere loquebatur. Nemo tamen dixit: Quid quaeris, aut quid loqueris cum ea?
Osekhe gugugwa avakongi vamwene vakhakilivokha. Navope vakhaswiga khekhi inchoova nudala, pakhu akhasipali avakhavonchinche, “Vunogwa ekhekhi?” au khekhi vunchovanave oyo?”
28 Reliquit ergo hydriam suam mulier, et abiit in civitatem, et dicit illis hominibus:
Pu dala akhalelekha elitenchi akhalula khujini khuvavola avanu,
29 Venite, et videte hominem, qui dixit mihi omnia quaecumque feci: numquid ipse est Christus?
“Mwinche mulole umunu ovyanchovile imbombo nchooni inchinevombile, te yiwesekhana ukhuta ve Klisiti?”
30 Exierunt ergo de civitate, et veniebant ad eum.
Vakhakhuma khumuji vakhincha khu mwene.
31 Interea rogabant eum discipuli, dicentes: Rabbi, manduca.
Akhasekhe khapamusi avakongi va mwene vakhanchova, “Rabi lwiya ekhwakhula.”
32 Ille autem dicit eis: Ego cibum habeo manducare, quem vos nescitis.
Pakhuva omwene akhanchova, “One nelenakhwo ekhyakholwa ekhesamukhemanyile omwe.”
33 Dicebant ergo discipuli ad invicem: Numquid aliquis attulit ei manducare?
Avakongi vakhavolana, asipali uva ndetile ekhenu khyokhyoni, “Je vakhaletite?”
34 Dicit eis Iesus: Meus cibus est ut faciam voluntatem eius, qui misit me, ut perficiam opus eius.
U Yesu akhavavula, “Ekhyakholwa khyango khuvomba uvonogelanile vwa mwene avyasukhile nu khuvomba indagelo incha mwene.
35 Nonne vos dicitis, quod adhuc quattuor menses sunt, et messis venit? Ecce dico vobis: Levate oculos vestros, et videte regiones, quia albae sunt iam ad messem.
Te, samunchova, 'Pakhuva akhasekhe khadebe uvubeni vyango vuva tayali?' Nikhuvavula lolaga ifyalo vofilitayali khu vubeni!
36 Et qui metit, mercedem accipit, et congregat fructum in vitam aeternam: ut, et qui seminat, simul gaudeat, et qui metit. (aiōnios g166)
Omwene ovibena ikhupelela emisahala nukhuvundanwa isekhe incha wumi wa sikhu nchoni, pakhuva uyivilwa nu vibena va lakhekhelaga pupaninie. (aiōnios g166)
37 In hoc enim est verbum verum: quia alius est qui seminat, et alius est qui metit.
Pakhuva ovonchovi ovu wayelweli, 'Oyunge iviala oyunge ibena.'
38 Ego misi vos metere quod vos non laborastis: alii laboraverunt, et vos in labores eorum introistis.
Navasukhile khwibene ekhe tava samukhavombele, avange vavombile embombo omwe mwingile ndo khekhelo olwa mbombo eyavene.”
39 Ex civitate autem illa multi crediderunt in eum Samaritanorum, propter verbum mulieris testimonium perhibentis: Quia dixit mihi omnia quaecumque feci.
Avasamalia vingi vakhamwedekha pakhuva khululagelo ulwa dala ole avale khunchova ne mivele, “Ovekhambulile imbombo nchooni inchine khavombile.”
40 Cum venissent ergo ad illum Samaritani, rogaverunt eum ut ibi maneret. Et mansit ibi duos dies.
Pakhuva Avasamalia vavile vinchile vakhadova okhutama navo pupaninie navene puakhatama khuvene isikhu ivele.
41 Et multo plures crediderunt in eum propter sermonem eius.
Vuvingi vakhamwedekha pakhuva khumamenyu gavene.
42 Et mulieri dicebant: Quia iam non propter tuam loquelam credimus: ipsi enim audivimus, et scimus quia hic est vere Salvator mundi.
Vakhambula udala ola, “Tukhwekha sio khumamenyu gakho, pakhuva yufwe tupulikhe, leno putulumanyile ukhuta umwene ve mbakha va khelunga.”
43 Post duos autem dies exiit inde: et abiit in Galilaeam.
Osekhe ogwa vigono vivele, akhakhega nukhuluta khu Galilaya.
44 Ipse enim Iesus testimonium perhibuit quia Propheta in sua patria honorem non habet.
Pakhuva yumwene akhanchovile ukhuta venyamalago alevovole ulwedekho khukhelunga khya mwene.
45 Cum ergo venisset in Galilaeam, exceperunt eum Galilaei, cum omnia vidissent quae fecerat Ierosolymis in die festo: et ipsi enim venerant ad diem festum.
Vuinchile okhukhuma khu Galilaya, ava Galilaya vakhamwupelela, vakhanchiwene imbombo nchooni inchakhavombile khu Yerusalemu mu shelekhe, pakhuva navope vule muvale mushelekhe.
46 Venit ergo iterum in Cana Galilaeae, ubi fecit aquam vinum. Et erat quidam regulus, cuius filius infirmabatur Capharnaum.
Akhincha tena khu Kana eya Galilaya ukhwa ukhwagewisye amagasi ukhuva inkisa. Palepo nu mbakha oswambe ale intamu khu Kapernaumu.
47 Hic cum audisset quia Iesus adveniret a Iudaea in Galilaeam, abiit ad eum, et rogabat eum ut descenderet, et sanaret filium eius: incipiebat enim mori.
Vuapulikhe ukhuta u Yesu akhumile khu Yudea nu khuluta khu Galilaya, akhaluta khwa Yesu nu khudova amwokhole omuialeve, avale kholonda okhufwa.
48 Dixit ergo Iesus ad eum: Nisi signa, et prodigia videritis, non creditis.
Pu Yesu akhambula, “Umwe mungalekhe okholola ishara ne vidego samukhawesye ukhwedekha.
49 Dicit ad eum regulus: Domine, descende prius quam moriatur filius meus.
Ondongonchi akhanchova, “Imbakha ekha pasi khetave omwalevango safwile.”
50 Dicit ei Iesus: Vade, filius tuus vivit. Credidit homo sermoni, quem dixit ei Iesus, et ibat.
U Yesu akhambula lutaga omwalevo inkafu, “Umunu ola akhedekha elimenyu alelekhanchoviwe nu Yesu akhekhegela.
51 Iam autem eo descendente, servi occurrerunt ei, et nunciaverunt dicentes, quia filius eius viveret.
Pu avile avavombi vamwene vakhamwopela nukhumbula umwaleve ale inkafu.
52 Interrogabat ergo horam ab eis, in qua melius habuerit. Et dixerunt ei: Quia heri hora septima reliquit eum febris.
Pu akhavavuncha osekhe gule khu akhale khuba. Vakhanda, “Pamikhe akhasekhe akha saa saba ovotamu vokhandekha.”
53 Cognovit ergo pater, quia illa hora erat, in qua dixit ei Iesus: Filius tuus vivit: et credidit ipse, et domus eius tota.
Pu babaye akhagundula okhuta akhasekhe khala khala akhanchovile uYesu, “Omwalevo inkafu.” Pu mwene na valokololwe vakhamwedekha.
54 Hoc iterum secundum signum fecit Iesus, cum venisset a Iudaea in Galilaeam.
Eye yale ishala ya vele eya vombile u Yesu voakhumile khu Yudea ukhuluta khu Galilaya.

< Iohannem 4 >