< Iohannem 20 >

1 Una autem sabbati, Maria Magdalene venit mane, cum adhuc tenebrae essent, ad monumentum: et vidit lapidem sublatum a monumento.
Sabbath poeng kah a khohnin lamhma mincang khohmuep pueng ah Magadala nu Mary te hlan la a pawk uh hatah hlan lamkah lungto vik a thoeih te a hmuh.
2 Cucurrit ergo, et venit ad Simonem Petrum, et ad alium discipulum, quem amabat Iesus, et dicit illis: Tulerunt Dominum de monumento, et nescimus ubi posuerunt eum.
Te dongah yong tih Simon Peter neh Jesuh loh a lungnah a tloe hnukbang taengah te cet. Te phoeiah amih taengah, “Boeipa te hlan lamkah vik a loh uh tih mela a khueh uh khaw ka ming uh pawh,” a ti nah.
3 Exiit ergo Petrus, et ille alius discipulus, et venerunt ad monumentum.
Te dongah Peter neh a tloe hnukbang te cet rhoi tih phuel la pawk uh.
4 Currebant autem duo simul, et ille alius discipulus praecucurrit citius Petro, et venit primus ad monumentum.
Te vaengah panit la hmaih yong rhoi dae a tloe hnukbang loh Peter te a loe la a khal tih hlan te lamhma la a pha.
5 Et cum se inclinasset, vidit posita linteamina, non tamen introivit.
A sawt thuk vaengah himbai sut a om te a hmuh dae a khuila kun pawh.
6 Venit ergo Simon Petrus sequens eum, et introivit in monumentum, et vidit linteamina posita,
Te vaengah anih hnuk aka vai Simon Peter khaw ha pawk tih hlan khuila a kun hatah himbai kak a yalh te khaw,
7 et sudarium, quod fuerat super caput eius, non cum linteaminibus positum, sed separatim involutum in unum locum.
A lu soah aka om himbaica te khaw himbai aka yalh taengah om pawt tih hmuen pakhat ah khaw hloep a tlim pawt te khaw a hmuh.
8 Tunc ergo introivit et ille discipulus, qui venerat primus ad monumentum: et vidit, et credidit:
Te phoeiah hlan ah lamhma aka pha a tloe hnukbang te khaw kun tih a hmuh daengah a tangnah.
9 nondum enim sciebant Scripturam, quia oportebat eum a mortuis resurgere.
Amah te duek lamkah a thoh ham a kuek ni tila cacim aka om te ming uh hlan.
10 Abierunt ergo iterum discipuli ad semetipsos.
Te phoeiah hnukbang rhoek te amamih im la koep mael uh.
11 Maria autem stabat ad monumentum foris, plorans: Dum ergo fleret, inclinavit se, et prospexit in monumentum:
Tedae Mary tah hlan kaeng ah pai tih rhap. Te tlam te a rhah doela hlan te a sawt thuk.
12 et vidit duos angelos in albis, sedentes, unum ad caput, et unum ad pedes, ubi positum fuerat corpus Iesu.
Te vaengah puencawn rhoi tah phaeng a bok la Jesuh rhok a yalh nah a lu ah pakhat, a kho ah pakhat a ngol rhoi te a hmuh.
13 Dicunt ei illi: Mulier, quid ploras? Dicit eis: Quia tulerunt Dominum meum: et nescio ubi posuerunt eum.
Amih rhoi loh Mary te, “Huta balae na rhah,” a ti nah. Amih rhoi taengah, “Ka Boeipa te vik a khuen uh tih anih te mela a khueh uh khaw ka ming pawt,” a ti nah.
14 Haec cum dixisset, conversa est retrorsum, et vidit Iesum stantem: et non sciebat quia Iesus est.
Hekah he a thui tih a hnuk la a mael vaengah Jesuh a pai te a hmuh dae Jesuh ni tila ming pawh.
15 Dicit ei Iesus: Mulier, quid ploras? quem quaeris? Illa existimans quia hortulanus esset, dicit ei: Domine, si tu sustulisti eum, dicito mihi ubi posuisti eum: et ego eum tollam.
Jesuh loh Mary te, “Huta, balae na rhah, ulae na toem?,” a ti nah. Mary loh dumtawt coi ni tila a poek dongah, “Boeipa anih te na loh atah mela na khueh khaw kai taengah han thui lamtah, ka khuen pawneh,” a ti nah.
16 Dicit ei Iesus: Maria. Conversa illa, dicit ei: Rabboni (quod dicitur Magister.)
Jesuh loh, “Mary,” a ti nah daengah amah te mael tih Hebrew ol la, “Rhabboni,” a ti nah. Te tah saya ni a thuingaih.
17 Dicit ei Iesus: Noli me tangere, nondum enim ascendi ad Patrem meum: vade autem ad fratres meos, et dic eis: Ascendo ad Patrem meum, et Patrem vestrum, Deum meum, et Deum vestrum.
Jesuh loh, “Kai n'taek boeh, Pa taengla ka caeh hlan dongah. Ka manuca rhoek taengah cet lamtah amih te, ' A pa neh na pa la aka om tih Kai kah Pathen neh nangmih kah Pathen taengah ka cet ni, ' tila thui pa dae,” a ti nah.
18 Venit Maria Magdalene annuncians discipulis: Quia vidi Dominum, et haec dixit mihi.
Magadala nu Mary tah cet tih hnukbang rhoek taengah, “Boeipa te ka hmuh coeng, “tila puen. Anih taengkah a thui te khaw a thui.
19 Cum ergo sero esset die illo, una sabbatorum, et fores essent clausae, ubi erant discipuli congregati propter metum Iudaeorum: venit Iesus, et stetit in medio, et dixit eis: Pax vobis.
Te dongah Sabbath poeng kah lamhmacuek khohnin hlaem a pha. Te vaengah hnukbang rhoek tah Judah rhoek a rhihnah kongah a om nah thohka te a khaih uh. Jesuh tah ha pawk tih amih lakli ah pai pah. Te phoeiah amih te, “Nangmih taengah ngaimongnah om saeh,” a ti nah.
20 Et cum hoc dixisset, ostendit eis manus, et latus. Gavisi sunt ergo discipuli, viso Domino.
Hekah he a thui phoeiah a kut neh a vae te amih a tueng. Hnukbang rhoek loh boeipa te a hmuh uh dongah omngaih uh.
21 Dixit ergo eis iterum: Pax vobis. Sicut misit me Pater, et ego mitto vos.
Te dongah Jesuh loh, “Ngaimongnah nangmih taengah om saeh, a pa loh kai n'tueih bangla kai loh nangmih kan tueih,” koep a ti nah.
22 Haec cum dixisset, insufflavit: et dixit eis: Accipite Spiritum sanctum:
Te a thui phoeiah a hmuh tih amih te, “Mueihla Cim te doe uh.
23 quorum remiseritis peccata, remittuntur eis: et quorum retinueritis, retenta sunt.
Khat khat kah tholhnah te na hlah uh atah amih te a hlah coeng. Khat khat kah te na pin uh atah a pin uh coeng,” a ti nah.
24 Thomas autem unus ex duodecim, qui dicitur Didymus, non erat cum eis quando venit Iesus.
Tedae hlainit khuikah pakhat Didymus la a khue Thomas tah Jesuh ha pawk vaengah amih taengah om pawh.
25 Dixerunt ergo ei alii discipuli: Vidimus Dominum. Ille autem dixit eis: Nisi videro in manibus eius fixuram clavorum, et mittam digitum meum in locum clavorum, et mittam manum meam in latus eius, non credam.
Te dongah hnukbang a tloe rhoek loh amah taengah, “Boeipa ka hmuh uh coeng,” a ti nauh. Tedae amih taengah, “A kut kah thicung ngo te ka hmuh tih thicung ngo ah ka kutdawn ka puei phoeiah a vae te ka kut neh yam pawt atah ka tangnah mahpawh,” a ti.
26 Et post dies octo, iterum erant discipuli eius intus: et Thomas cum eis. Venit Iesus ianuis clausis, et stetit in medio, et dixit eis: Pax vobis.
Hnin rhet phoeiah a hnukbang rhoek tah a khuiah koep om uh tih Thomas khaw amih taengah om. Thohka te a khaih uh dae ta Jesuh te ha pawk tih amih lakliah pai. Te phoeiah, “Ngaimongnah nangmih taengah om saeh,” a ti nah.
27 Deinde dixit Thomae: Infer digitum tuum huc, et vide manus meas, et affer manum tuam, et mitte in latus meum: et noli esse incredulus, sed fidelis.
Te phoeiah Thomas te, “Na kutdawn te hela hang khuen lamtah ka kut so lah. Na kut te khaw yueng lamtah ka vae te puei lah. Tedae aka tangnahmueh boel lamtah uepom la om lah,” a ti nah.
28 Respondit Thomas, et dixit ei: Dominus meus, et Deus meus.
Thomas loh amah te a doo tih, “Ka Boeipa neh ka Pathen,” a ti nah.
29 Dixit ei Iesus: Quia vidisti me Thoma, credidisti: beati qui non viderunt, et crediderunt.
Anih te Jesuh loh, “Kai nan hmuh dongah nan tangnah. Hmuh mueh la aka tangnah rhoek tah a yoethen uh,” a ti nah.
30 Multa quidem, et alia signa fecit Iesus in conspectu discipulorum suorum, quae non sunt scripta in libro hoc.
Te dongah a hnukbang rhoek hmaiah Jesuh loh miknoek a tloe muep a saii. Te tah hekah cabu ah daek la a om moenih.
31 Haec autem scripta sunt ut credatis, quia Iesus est Christus Filius Dei: et ut credentes, vitam habeatis in nomine eius.
Tedae Jesuh te Pathen capa Khrih ni tila na tangnah uh ham neh aka tangnah rhoek loh amah ming neh hingnah na dang uh ham ni hekah he a daek.

< Iohannem 20 >