Iohannem 16

1 Haec locutus sum vobis, ut non scandalizemini.

Olen seda teile rääkinud, et teie usk minusse ei kaoks.

2 Absque synagogis facient vos: sed venit hora, ut omnis, qui interficit vos, arbitretur obsequium se praestare Deo.

Nad heidavad teid sünagoogidest välja; õigupoolest tuleb aeg, mil need, kes teid tapavad, arvavad, et teevad Jumalale teene.

3 et haec facient vobis, quia non noverunt Patrem, neque me.

Nad teevad seda, sest nad ei ole kunagi tundnud Isa ega mind. Olen teile seda rääkinud, et kui see toimub, tuleks teile meelde, mida ma teile rääkisin.

4 Sed haec locutus sum vobis: ut cum venerit hora reminiscamini, quia ego dixi vobis.

Mul ei olnud vaja seda teile kohe alguses rääkida, sest siis jäin ma teie juurde.

5 Haec autem vobis ab initio non dixi, quia vobiscum eram: Et nunc vado ad eum, qui misit me; et nemo ex vobis interrogat me, Quo vadis?

Aga nüüd lähen ma tema juurde, kes mu läkitas, ja ometi ei küsi teist keegi: „Kuhu sa lähed?“

6 Sed quia haec locutus sum vobis, tristitia implevit cor vestrum.

Muidugi olete praegu, mil ma teile rääkisin, südamevaluga täidetud.

7 Sed ego veritatem dico vobis: expedit vobis ut ego vadam: si enim non abiero, Paraclitus non veniet ad vos: si autem abiero, mittam eum ad vos.

Aga ma räägin teile tõtt: teile on parem, et ma lähen ära, sest kui ma ei läheks, ei tuleks teie juurde Lohutaja. Kui ma ära lähen, saadan ma tema teie juurde.

8 Et cum venerit ille, arguet mundum de peccato, et de iustitia, et de iudicio.

Kui ta tuleb, veenab ta neid, kes on maailmas, et nad on valesti aru saanud patust, õigusest ja kohtust:

9 de peccato quidem: quia non crediderunt in me.

patust, et nad ei uskunud minusse;

10 de iustitia vero: quia ad Patrem vado: et iam non videbitis me:

õigusest, et ma lähen Isa juurde ja te ei näe mind enam;

11 De iudicio autem: quia princeps huius mundi iam iudicatus est.

kohtust, et selle maailma valitseja on juba surma mõistetud.

12 Adhuc multa habeo vobis dicere: sed non potestis portare modo.

On veel palju, mida ma tahan teile selgitada, kuid te ei suuda seda praegu taluda.

13 Cum autem venerit ille Spiritus veritatis, docebit vos omnem veritatem. non enim loquetur a semetipso: sed quaecumque audiet loquetur, et quae ventura sunt annunciabit vobis.

Aga kui tõe Vaim tuleb, õpetab ta teile kogu tõde. Ta ei räägi iseenesest, vaid ta kõneleb ainult seda, mida kuuleb, ning räägib teile, mis hakkab toimuma.

14 Ille me clarificabit: quia de meo accipiet, et annunciabit vobis.

Ta toob au mulle, sest ta õpetab teile seda, mida minult saab.

15 Omnia quaecumque habet Pater, mea sunt. Propterea dixi: quia de meo accipiet, et annunciabit vobis.

Kõik, mis kuulub Isale, on minu oma. Sellepärast ma ütlesin, et Vaim õpetab teile seda, mida minult saab.

16 Modicum, et iam non videbitis me: et iterum modicum, et videbitis me: quia vado ad Patrem.

Veidi aja pärast ei näe te mind enam, aga siis veidi aja pärast te näete mind.“

17 Dixerunt ergo ex discipulis eius ad invicem: Quid est hoc, quod dicit nobis: Modicum, et non videbitis me: et iterum modicum, et videbitis me, et quia vado ad Patrem?

Mõned tema jüngritest ütlesid üksteisele: „Mida ta mõtleb sellega: „Veidi aja pärast ei näe te mind enam, aga siis veidi aja pärast te näete mind“ja „Sest ma lähen Isa juurde“?“

18 Dicebant ergo: Quid est hoc, quod dicit, Modicum? nescimus quid loquitur.

Nad küsisid: „Mida ta mõtleb selle „veidi aja pärast“all? Me ei tea, millest ta räägib.“

19 Cognovit autem Iesus, quia volebant eum interrogare, et dixit eis: De hoc quaeritis inter vos quia dixi, Modicum, et non videbitis me: et iterum modicum, et videbitis me.

Jeesus sai aru, et nad tahtsid temalt selle kohta küsida. Niisiis küsis ta neilt: „Kas te ei saa aru minu ütlusest: „Veidi aja pärast ei näe te mind enam, aga siis veidi aja pärast te näete mind“?

20 Amen, amen dico vobis: quia plorabitis, et flebitis vos, mundus autem gaudebit: vos autem contristabimini, sed tristitia vestra vertetur in gaudium.

Ma räägin teile tõtt: te nutate ja leinate, aga maailm rõõmustab. Te kurvastate, aga teie kurvastus muutub rõõmuks.

21 Mulier cum parit, tristitiam habet, quia venit hora eius: cum autem pepererit puerum, iam non meminit pressurae propter gaudium: quia natus est homo in mundum.

Sünnitav naine kannatab valu, sest tema aeg on tulnud, aga kui laps on sündinud, unustab ta valu rõõmu tõttu, et laps on maailma sündinud.

22 Et vos igitur nunc quidem tristitiam habetis, iterum autem videbo vos, et gaudebit cor vestrum: et gaudium vestrum nemo tollet a vobis.

Jah, praegu te kurvastate, aga ma näen teid jälle; siis te rõõmustate ja keegi ei võta teie rõõmu ära.

23 Et in illo die me non rogabitis quidquam. Amen, amen dico vobis: siquid petieritis Patrem in nomine meo, dabit vobis.

Kui see aeg kätte jõuab, ei ole teil vaja minult midagi küsida. Ma räägin teile tõtt: Isa annab teile, mida iganes te minu nimel palute.

24 Usque modo non petistis quidquam in nomine meo: Petite, et accipietis, ut gaudium vestrum sit plenum.

Seni ei ole te midagi minu nimel palunud, nii et paluge, ja te saate, ja teie õnn on täielik.

25 Haec in proverbiis locutus sum vobis. Venit hora cum iam non in proverbiis loquar vobis, sed palam de Patre annunciabo vobis.

Olen rääkinud teile piltlikku keelt kasutades. Aga varsti ei kasuta ma enam teiega rääkides sellist piltlikku keelt. Selle asemel selgitan teile Isa väga lihtsalt.

26 in illo die in nomine meo petetis: et non dico vobis quia ego rogabo Patrem de vobis:

Siis te palute minu nimel. Ma ei ütle, et ma palun Isa juures teie eest,

27 Ipse enim Pater amat vos, quia vos me amastis, et credidistis, quia ego a Deo exivi.

sest Isa ise armastab teid, sest te armastate mind ja usute, et ma tulin Jumala juurest.

28 Exivi a Patre, et veni in mundum: iterum relinquo mundum, et vado ad Patrem.

Ma lahkusin Isa juurest ja tulin maailma; nüüd lahkun ma maailmast ja lähen tagasi oma Isa juurde.“

29 Dicunt ei discipuli eius: Ecce nunc palam loqueris, et proverbium nullum dicis.

Siis ütlesid jüngrid: „Nüüd räägid sa väga lihtsalt ega kasuta piltlikku keelt.

30 nunc scimus quia scis omnia, et non opus est tibi ut quis te interroget: in hoc credimus quia a Deo existi.

Nüüd oleme kindlad, et sina tead kõike, ja et sa ei pea inimestelt küsima, et teada saada, millele nad mõtlevad. See veenab meid, et sa tulid Jumala juurest.“

31 Respondit eis Iesus: Modo creditis?

„Kas te olete nüüd tõesti veendunud?“küsis Jeesus.

32 Ecce venit hora, et iam venit, ut dispergamini unusquisque in propria, et me solum relinquatis: et non sum solus, quia Pater mecum est.

„Tuleb aeg − õigupoolest on see kohe käes −, kui teid pillutatakse laiali, igaüks oma koju, ja te kõik jätate mu üksi. Aga ma ei ole tegelikult üksinda, sest Isa on minuga.

33 Haec locutus sum vobis, ut in me pacem habeatis. In mundo pressuram habebitis: sed confidite, ego vici mundum.

Olen rääkinud teile kõike seda, et teil võiks olla rahu, sest te olete üks minuga. Selles maailmas on teil kannatusi, aga olge julged − mina olen maailma võitnud!“