< Iacobi 1 >

1 Iacobus Dei, et Domini nostri Iesu Christi servus, duodecim tribubus, quae sunt in dispersione, salutem.
IET nai Iakopuj ladu en Kot o Kaun Ieiuj Krijtnj on kainok eijok riau, me pakajar pajaner; komail perenda!
2 Omne gaudium existimate fratres mei, cum in tentationes varias incideritis:
Ri ai ko, komail perenki ma komail lel on kajonejon.
3 scientes quod probatio fidei vestrae patientiam operatur.
O aja, ma omail pojon me pun, a pan kareda kanonama.
4 Patientia autem opus perfectum habet: ut sitis perfecti et integri in nullo deficientes.
A kanonama pan duedueta lao lel imwi, pwe komail en anla o unjok, o jolar anane meakot.
5 Si quis autem vestrum indiget sapientia, postulet a Deo, qui dat omnibus affluenter, et non improperat: et dabitur ei.
A ma amen re omail jota a lolekon, i en poeki ren Kot, me kin kotiki on amen amen ni jo kidaue, ari, a pan ale.
6 Postulet autem in fide nihil haesitans: qui enim haesitat, similis est fluctui maris, qui a vento movetur et circumfertur.
A i en poeki ni pojon, der peikajal, pwe me kin peikajal, me raj on iluk en madau, me an kin ipir wei pukepuk.
7 non ergo aestimet homo ille quod accipiat aliquid a Domino.
Pwe i aramaj ender lamelame, me a pan tunole meakot jan ren Kaun o.
8 Vir duplex animo inconstans est in omnibus viis suis.
A ol amen me peikajal, kin koweikodo ni a dodok karoj.
9 Glorietur autem frater humilis in exaltatione sua:
A ri atail amen, me jamama, en juaiki a kapwapwa.
10 dives autem in humilitate sua, quoniam sicut flos foeni transibit:
A me kapwapwa en juaiki a jamama, pwe duen majal en ra a pan monedi.
11 exortus est enim sol cum ardore, et arefecit foenum, et flos eius decidit, et decor vultus eius deperiit: ita et dives in itineribus suis marcescet.
Pwe katipin dakada, ap karakar, ap kamonedi ra kan o majal en ra pupedier, o mom a kajelel olar, iduen me kapwapwa o pan jora jan ni a wiawia kan.
12 Beatus vir, qui suffert tentationem: quoniam cum probatus fuerit, accipiet coronam vitae, quam repromisit Deus diligentibus se.
Meid pai ol o, me wonweita ni jonapa, pwe murin a poedi, a pan ale nin in maur, me Kot kotin inauki on me pok on i.
13 Nemo cum tentatur, dicat quoniam a Deo tentatur: Deus enim intentator malorum est: ipse autem neminem tentat.
Ma amen pan jonejon, a depa inda, me a jonejon ren Kot. Pwe Kot jota kak mi pan jonejon en mejued, o a pil jota kin kajonejon amen.
14 Unusquisque vero tentatur a concupiscentia sua abstractus, et illectus.
A amen amen kin jonejon ni a inon jued.
15 Deinde concupiscentia cum conceperit, parit peccatum: peccatum vero cum consummatum fuerit, generat mortem.
A inon jued lao wiauier, ap naitikadar dip; a dip, ni a unjokelar, kin naitikada mela.
16 Nolite itaque errare fratres mei dilectissimi.
Ri ai kompok kan, komail der ponepon kida.
17 Omne datum optimum, et omne donum perfectum desursum est, descendens a Patre luminum, apud quem non est transmutatio, nec vicissitudinis obumbratio.
Kijakij mau karoj o a japan kodido jan poa, jan ren Jam en marain akan, me akan, me jota man jon toror o jota man wukila.
18 Voluntarie enim genuit nos verbo veritatis, ut simus initium aliquod creaturae eius.
A kotin kanaitik kida kitail majan melel, pwe kitail en wiala mejeni en japwilim a kan.
19 Scitis fratres mei dilectissimi. Sit autem omnis homo velox ad audiendum: tardus autem ad loquendum, et tardus ad iram.
Ri ai kompok kan, komail aja, aramaj karoj en madan ron, a pwand en lokaia, o pwand en makar.
20 Ira enim viri, iustitiam Dei non operatur.
Pwe makar en ol o jota kin kapwareda pun en Kot.
21 Propter quod abiicientes omnem immunditiam, et abundantiam malitiae, in mansuetudine suscipite insitum verbum, quod potest salvare animas vestras.
I me komail en kajela pwel karoj o me jued karoj, ap ale on komail majan o, me padedier lol omail nin tiak en karakarak, i me kak on kamaureda nen omail.
22 Estote autem factores verbi, et non auditores tantum: fallentes vosmetipsos.
A komail en kapwaiada majan o kaidin ron eta, a ma iduen, komail kin kotaue pein komail.
23 Quia si quis auditor est verbi, et non factor: hic comparabitur viro consideranti vultum nativitatis suae in speculo:
Pwe ma meamen kin ron majan o, ap jota kapwaiada, nan a raj on ol amen, me kin kilekilan maj en pali war a nan klaj,
24 consideravit enim se, et abiit, et statim oblitus est qualis fuerit.
Pwe murin a kilekilaner duen pein i, a koie la o pitipit monokela duen a janjal.
25 Qui autem perspexerit in lege perfectae libertatis, et permanserit in ea, non auditor obliviosus factus, sed factor operis: hic beatus in facto suo erit.
A me kin kilekilan melel nan kapun unjok o kajaledok, o kapwaiada, o ma a jota pan monokela, me a roner, a kapwaiada, nan i pan pai kida a wiawia kan.
26 Si quis autem putat se religiosum esse, non refrenans linguam suam, sed seducens cor suum, huius vana est religio.
Ma amen lamelame, me a kin papa Kot, ap jota kaineneda lol a, o ma a piti pein monion i, nan a dodok on Kot me mal kot.
27 Religio munda, et immaculata apud Deum et Patrem, haec est: Visitare pupillos, et viduas in tribulatione eorum, et immaculatum se custodire ab hoc saeculo.
A dodok min o pun mon Kot o Jam me wet: En apapwali jopoupou o li odi kan ni ar apwal akan, o pera ki pein i jan jappa.

< Iacobi 1 >