< Actuum Apostolorum 12 >

1 Eodem autem tempore misit Herodes rex manus, ut affligeret quosdam de Ecclesia.
Ce tloek awh kut thlak aham a ngaih dawngawh, Herod sangpahrang ing thlangboel khuiawh kaw thlang pynoet ce tuhy.
2 Occidit autem Iacobum fratrem Ioannis gladio.
Anih ing Johan a na Jokop ce cimca ing him hy.
3 Videns autem quia placeret Iudaeis, apposuit ut apprehenderet et Petrum. Erant autem dies Azymorum.
Cemyihna a sai ak caming Judakhqi zeel sak hy tice a huh awh, Piter awm tu aham cai hy. Ce a tym taw hen amak boei phaihpi poei na awm hy.
4 Quem cum apprehendisset, misit in carcerem, tradens quattuor quaternionibus militum ad custodiendum, volens post Pascha producere eum populo.
Piter ce am tu coengawh thawngim na thla nawh, qalkap bu pupthli, qalkap pupthli pupthli ce qeh sak khqi hy.
5 Et Petrus quidem servabatur in carcere. Oratio autem fiebant sine intermissione ab Ecclesia ad Deum pro eo.
Cedawngawh Piter ce thawngim na tahy, cehlai thlangboel ing Khawsa venawh ak dung soeih na cykcah pe uhy.
6 Cum autem producturus eum esset Herodes, in ipsa nocte erat Petrus dormiens inter duos milites, vinctus catenis duabus: et custodes ante ostium custodiebant carcerem.
Herod ing awideng aham ang cainaak a nyn a pha tawm a khawthan awh, Piter ce qalkap pakkhih anglak law awh ip hy; thiqui pakkhih ing khit uhy; cekcoengawh chawmkeng awh awm qaltoek ce dyi bai hy.
7 Et ecce Angelus Domini astitit: et lumen refulsit in habitaculo: percussoque latere Petri, excitavit eum, dicens: Surge velociter. Et ceciderunt catenae de manibus eius.
Kawlhkalh awh khan ceityih ce a venawh dyih pe nawh thawngim khui ce vangnaak ing coei pheng hy. Piter ce ak pep awh beei nawh thawh hy. “Ang tawnna tho,” tina saw ak kut awhkaw thiqui tla pahoei hy.
8 Dixit autem Angelus ad eum: Praecingere, et calcea te caligas tuas. Et fecit sic. Et dixit illi: Circumda tibi vestimentum tuum, et sequere me.
Cawh khan ceityih ing, “Na hi bai nawhtaw na khawmyk ce myk lah,” tina hy. Ak kqawn peek amyihna Piter ing sai hy. “Na hi ce bai nawhtaw ka hu awh law lah,” tinawh khan ceityih ing tina hy.
9 Et exiens sequebatur eum, et nesciebat quia verum est, quod fiebat per angelum: existimabat enim se visum videre.
Piter taw cawn nawh a huawh cet hy; khan ceityih a bibi ve a takna am ngai nawh, ang myimang na ngai hy.
10 Transeuntes autem primam et secundam custodiam, venerunt ad portam ferream, quae ducit ad civitatem: quae ultro aperta est eis. Et exeuntes processerunt vicum unum: et continuo discessit Angelus ab eo.
Qaltoek pynoetnaak ingkaw pakkhihnaak ce haih poeng nih nawh khawk khuina cehnaak thi chawmkeng ce pha hy nih. Chawmkeng ce amah poek awh cekqawi aham awng qu nawh cet poe hy nih. Lam pynoet ce ani ceh phat coengawh, khan ceityih ing cehta hy.
11 Et Petrus ad se reversus, dixit: Nunc scio vere quia misit Dominus Angelum suum, et eripuit me de manu Herodis, et de omni expectatione plebis Iudaeorum.
Piter ing, “Herod a kut khui ingkaw Judakhqi ing kak khan awh ik-oeih soepkep ami sainaak ak khuiawh kawng hul a ham Bawipa ing ak khan ceityih tyi law hy, tice tuh taw ak caih na sim hawh nyng,” tihy.
12 Consideransque venit ad domum Mariae matris Ioannis, qui cognominatus est Marcus, ubi erant multi congregati, et orantes.
Khaw a dai awhtaw, Marka tinawh amik khy, Johan a nu Meri a im na ce cet hy, Cawh ce thlang khawzah a nang cun unawh a nak cykcah uhy.
13 Pulsante autem eo ostium ianuae, processit puella ad videndum, nomine Rhode.
Piter ing a leng nakawng chawh ce khoek hy, cawh Rodi ak mingnaak tyihzawih nuca pynoet ce chawmkeng na va cet hy.
14 Et ut cognovit vocem Petri, prae gaudio non aperuit ianuam, sed intro currens nunciavit stare Petrum ante ianuam.
Piter ak awi ce hat nawh, a zeel aih awh a huna dawng lat nawh, “Piter chawmkeng awh dyi hy!” tinawh khy hy.
15 At illi dixerunt ad eam: Insanis. Illa autem affirmabat sic se habere. Illi autem dicebant: Angelus eius est.
Cekkhqi ing, “Am cyi hyk ti,” tina uhy. Cehlai anih ing a mantang na a tinaak khqi awh, “Ak khan ceityih vani hy voei,” tina uhy.
16 Petrus autem perseverabat pulsans. Cum autem aperuissent ostium, viderunt eum, et obstupuerunt.
Cehlai Piter ing chawh ce khoek khing hy, chawh ce a mim awng peek awhtaw, anih ce hu unawh a mingngaih kyi hy.
17 Annuens autem eis manu ut tacerent, narravit quomodo Dominus eduxisset eum de carcere, dixitque: Nunciate Iacobo, et fratribus haec. Et egressus abiit in alium locum.
Piter ing a kut ing cekkhqi ce ami awm dymnaak aham hatnaak a peek khqi coengawh, Bawipa ing ikawmyihna thawngim khuiawh kawng a loet sak tice kqawn pek khqi hy. Cekkhqi venawh, “Jakob ingkaw koeinaakhqi venawh kqawn law pe uh,” tinak khqi hy, cekcoengawh ak chang na cet poe hy.
18 Facta autem die, erat non parva turbatio inter milites, quidnam factum esset de Petro.
Mymcang awh, Piter a loet a dawngawh thawngim amik qeh qalkapkhqi ce awi pung uhy.
19 Herodes autem cum requisisset eum, et non invenisset, inquisitione facta de custodibus, iussit eos duci: descendensque a Iudaea in Caesaream, ibi commoratus est.
Herod ing anih ce ak leek cana sui sak nawh ama huh voel awhtaw, thawngim ak qeh qalkapkhqi ce awideng nawh thih sak aham awi pehy. Cekcoengawh Herod ce Judah awhkawng Kaiserea na cet nawh cawh ce awm hy.
20 Erat autem iratus Tyriis, et Sidoniis. At illi unanimes venerunt ad eum, et persuaso Blasto, qui erat super cubiculum regis, postulabant pacem, eo quod alerentur regiones eorum ab illo.
Tura ingkaw Sidon khaw awhkaw thlangkhqi mi anih ce anang hqo qu khing hawh uhy; cekkhqi ce kutoet na bawng qu unawh thlang kqeng mi za qu uhy. Sangpahrang a ypawm tyihzawih Blasta ang dyihpyinaak ce lo unawh, cekkhqi ing sangpahrang a qam ce buh a an lawhnaak aham a ming hangnaak na a awm a dawngawh, qoepnaak sai aham thoeh uhy.
21 Statuto autem die Herodes vestitus veste regia, sedit pro tribunali, et concionabatur ad eos.
Khawnghi ami taaknaak a nyn a pha awhtaw, Herod ing a boei suisak ing thoei ang cam qu nawh, boei ngawihdoelh awh ang ngawih coengawh a venawh awi kqawn hy.
22 Populus autem acclamabat: Dei voces, et non hominis.
Cawhkaw thlangkhqi ing, “Vawhkaw awi ve Khawsak awi ni, thlanghqing awi amni,” tinawh khy uhy.
23 Confestim autem percussit eum Angelus Domini, eo quod non dedisset honorem Deo: et consumptus a vermibus, expiravit.
Herod ing thang leek kyihcahnaak ce Khawsa venawh ama peek a dawngawh, Bawipa ak khan ceityih ing anih ce vyk pahoei hy, cheng ing ai nawh thi hy.
24 Verbum autem Domini crescebat, et multiplicabatur.
Cehlai Khawsak awi ce pung a tai khqoet khqoet hy.
25 Barnabas autem et Saulus reversi sunt ab Ierosolymis expleto ministerio, assumpto Ioanne, qui cognominatus est Marcus.
Saul ingkaw Barnaba ing bibi ce ani boeih coengawh taw, Marka tinawh awm amik khy, Johan ce ceh pyi nih nawh, Jerusalem awhkawng hlat hy nih.

< Actuum Apostolorum 12 >