< Actuum Apostolorum 11 >

1 Audierunt autem Apostoli, et fratres, qui erant in Iudaea: quoniam et Gentes receperunt verbum Dei.
Pea fanongo ʻae kau ʻaposetolo mo e kāinga naʻe ʻi Siutea, kuo maʻu ʻe he kakai Senitaile foki ʻae folofola ʻae ʻOtua.
2 Cum autem ascendisset Petrus Ierosolymam, disceptabant adversus illum, qui erant ex circumcisione,
Pea kuo hoko ʻa Pita ki Selūsalema, pea kikihi mo ia ʻakinautolu naʻe ʻi he kamu,
3 dicentes: Quare introisti ad viros praeputium habentes, et manducasti cum illis?
“ʻo nau pehē, naʻa ke ʻalu ki he kau tangata taʻekamu, ʻo keinanga mo kinautolu.”
4 Incipiens autem Petrus exponebat illis ordinem, dicens:
Pea fakahā ʻe Pita mei hono tupuʻanga, ʻo fakamatala hokohoko kiate kinautolu, ʻo pehē,
5 Ego eram in civitate Ioppe orans, et vidi in excessu mentis meae visionem, descendens vas quoddam velut linteum magnum quattuor initiis summitti de caelo, et venit usque ad me.
“Naʻaku ʻi he kolo ko Sopa, ʻo fai ʻeku lotu; pea ʻi he ʻāvea hoku loto ne u mamata ʻi he meʻa naʻe hā mai, Ko e meʻa ʻo hangē ha fuʻu tupenu, naʻe tukutuku hifo mei he langi, kuo fakakaveʻi hono kapa ʻe fā; pea aʻu hifo ia kiate au:
6 In quod intuens considerabam, et vidi quadrupedia terrae, et bestias, et reptilia, et volatilia caeli.
Pea kuo u fakamamaʻu hoku mata ki ai, ʻo tokanga, peau mamata ki he manu veʻe fā ʻoe fonua, mo e manu fekai, mo e manu totolo, mo e manupuna ʻoe ʻatā.
7 Audivi autem et vocem dicentem mihi: Surge Petre, occide, et manduca.
Pea ne u fanongo ki he leʻo, ʻoku pehē mai kiate au, ‘Tuʻu, Pita; ʻo tāmateʻi ʻo kai.’
8 Dixi autem: Nequaquam Domine: quia commune aut immundum numquam introivit in os meum.
Pea ne u pehē, ‘ʻEiki, ʻe ʻikai ʻaupito: he ʻoku teʻeki ai ke kai ʻe hoku ngutu ha meʻa ʻoku ʻikai ngofua pe taʻemaʻa.’
9 Respondit autem vox secundo de caelo: Quae Deus mundavit, tu ne commune dixeris.
Ka naʻe pehē mai ʻe he leʻo mei he langi kiate au ko hono tuʻo ua, ‘Ko ia kuo fakamaʻa ʻe he ʻOtua, ʻoua naʻa ke pehē ʻoku ʻikai ngofua.’
10 Hoc autem factum est per ter: et recepta sunt omnia rursum in caelum.
Pea naʻe fai ʻae meʻa ni ʻo tuʻo tolu: pea toe fusi hake kotoa pē ki he langi.
11 Et ecce viri tres confestim astiterunt in domo, in qua eram, missi a Caesarea ad me.
Pea vakai, kuo haʻu fakafokifā ʻae kau tangata ʻe toko tolu ki he fale ʻoku ou ʻi ai, kuo fekau mai kiate au mei Sesalia.
12 Dixit autem Spiritus mihi ut irem cum illis, nihil haesitans. Venerunt autem mecum et sex fratres isti, et ingressi sumus in domum viri.
Pea naʻe fekau ʻe he Laumālie ke u ʻalu mo kinautolu, pea ʻoua naʻaku manavahē. Pea naʻa mau ō mo au ʻae kāinga ʻe toko ono ni, pea mau hū ki he fale ʻoe tangata:
13 Narravit autem nobis, quomodo vidisset Angelum in domo sua, stantem et dicentem sibi: Mitte in Ioppen, et accersi Simonem, qui cognominatur Petrus,
‘Pea ne fakahā ʻe ia kiate kimautolu kuo ne mamata ia ki ha ʻāngelo ʻi hono fale, naʻe tuʻu, ʻo pehē kiate ia, Ke ke fekau ki Sopa ha kau tangata ke ʻomi ʻa Saimone, ko hono hingoa ʻe taha ko Pita;
14 qui loquetur tibi verba, in quibus salvus eris tu, et universa domus tua.
Pea ʻe fakahā ʻe ia kiate koe ʻae ngaahi lea ʻe moʻui ai koe mo ho fale kotoa pē.
15 Cum autem coepissem loqui, cecidit Spiritus sanctus super eos, sicut et in nos in initio.
Pea ʻi heʻeku kamata lea, naʻe tō hifo kiate kinautolu ʻae Laumālie Māʻoniʻoni, ʻo hangē kiate kitautolu ʻi he kamataʻanga.
16 Recordatus sum autem verbi Domini, sicut dicebat: Ioannes quidem baptizavit aqua, vos autem baptizabimini Spiritu sancto.
Peau toki manatu ki he folofola ʻae ʻEiki, ʻi heʻene pehē, ‘Ko e moʻoni naʻe papitaiso ʻe Sione ʻaki ʻae vai; kae papitaiso ʻaki ʻakimoutolu ʻae Laumālie Māʻoniʻoni.’
17 Si ergo eandem gratiam dedit illis Deus, sicut et nobis, qui credidimus in Dominum Iesum Christum: ego quis eram, qui possem prohibere Deum?
Pea koeʻuhi kuo foaki ʻe he ʻOtua kiate kinautolu ʻae foaki, ʻo hangē ko kitautolu, naʻe tui ki he ʻEiki ko Sisu Kalaisi; pea ko hai au, ke u faʻa taʻofia ʻae ʻOtua?”
18 His auditis, tacuerunt: et glorificaverunt Deum, dicentes: Ergo et Gentibus poenitentiam dedit Deus ad vitam.
Pea kuo nau fanongo ki he ngaahi meʻa ni, naʻa nau fakalongo pe, ʻo fakamālō ki he ʻOtua, ʻonau pehē, “Ta kuo tuku foki ʻe he ʻOtua ki he ngaahi Senitaile ʻae fakatomala ki he moʻui.”
19 Et illi quidem, qui dispersi fuerant a tribulatione, quae facta fuerat sub Stephano, perambulaverunt usque Phoenicen, et Cyprum, et Antiochiam, nemini loquentes verbum, nisi solis Iudaeis.
Pea ko kinautolu naʻe fakamovetevete ʻi he fakatanga naʻe tupu ia Setiveni, naʻa nau fononga atu ʻo aʻu ki Finesi, mo Saipalo, mo ʻAniteoke, ʻo malangaʻaki ʻae folofola ka ki he kakai Siu pe.
20 Erant autem quidam ex eis viri Cyprii, et Cyrenaei, qui cum introissent Antiochiam, loquebantur et ad Graecos, annunciantes Dominum Iesum.
Pea ko honau niʻihi ko e kau tangata mei Saipalo mo Sailine, pea ʻi heʻenau hoko ki ʻAniteoke, naʻa nau lea ki he kau ʻElinisitō, ʻo malangaʻaki ʻae ʻEiki ko Sisu.
21 Et erat manus Domini cum eis: multusque numerus credentium conversus est ad Dominum.
Pea naʻe ʻiate kinautolu ʻae nima ʻoe ʻEiki: pea naʻe tui ʻae tokolahi, mo tafoki ki he ʻEiki.
22 Pervenit autem sermo ad aures ecclesiae, quae erat Ierosolymis super istis: et miserunt Barnabam usque ad Antiochiam.
Pea kuo ongo mai ʻae meʻa ni ki he siasi ʻi Selūsalema: pea naʻa nau fekau atu ʻa Pānepasa, ke ʻalu ia ʻo aʻu ki ʻAniteoke.
23 Qui cum pervenisset, et vidisset gratiam Dei, gavisus est: et hortabatur omnes in proposito cordis permanere in Domino:
Pea kuo hoko atu ia, ʻo mamata ki he ʻaloʻofa ʻae ʻOtua, naʻe fiefia ia, mo ne ako kiate kinautolu kotoa pē, ke nau pikitai ki he ʻEiki ʻi he loto maʻu.
24 quia erat vir bonus, et plenus Spiritu sancto, et fide. Et apposita est multa turba Domino.
He ko e tangata lelei ia, pea fonu ʻi he Laumālie Māʻoniʻoni mo e tui: pea naʻe ului ki he ʻEiki ʻae kakai tokolahi.
25 Profectus est autem Barnabas Tarsum, ut quaereret Saulum: quem cum invenisset, perduxit Antiochiam.
Pea toki ʻalu ʻa Pānepasa ki Tasusi, ʻo kumi kia Saula:
26 Et annum totum conversati sunt ibi in Ecclesia: et docuerunt turbam multam, ita ut cognominarentur primum Antiochiae discipuli, Christiani.
Pea kuo ne ʻilo ia, naʻa ne ʻomi ia ki ʻAniteoke. Pea naʻa na faʻa fakataha mo e siasi ʻi he taʻu kotoa, ʻo ako ki he kakai tokolahi. Pea naʻe tomuʻa ui ʻi ʻAniteoke ʻae kau ākonga ko e Kalisitiane.
27 In his autem diebus supervenerunt ab Ierosolymis prophetae Antiochiam:
Pea ʻi he ngaahi ʻaho ko ia, naʻe haʻu ʻae kau palōfita, mei Selūsalema, ki ʻAniteoke.
28 et surgens unus ex eis nomine Agabus, significabat per spiritum famem magnam futuram in universo orbe terrarum, quae facta est sub Claudio.
Pea naʻe tuʻu hake honau tokotaha ko ʻAkapusi hono hingoa, ʻo ne kikite ʻi he Laumālie, ʻe tō ha honge lahi ki māmani kotoa pē: ʻaia naʻe fakamoʻoni ʻi he ngaahi ʻaho ʻo Kalotiusi Sisa.
29 Discipuli autem, prout quis habebat, proposuerunt singuli in ministerium mittere habitantibus in Iudaea fratribus:
Pea loto ʻae kau ākonga ke taki taha foaki, ʻo fakatatau mo ʻene maʻumeʻa, ke ʻatu ko e tokoni ki he kāinga ʻoku nofo ʻi Siutea:
30 quod et fecerunt, mittentes ad seniores per manus Barnabae, et Sauli.
Pea naʻa nau fai ia, pea ʻave ia ki he mātuʻa ʻi he nima ʻo Pānepasa mo Saula.

< Actuum Apostolorum 11 >