< Thessalonicenses I 2 >

1 Nam et ipsi scitis, fratres, introitum nostrum ad vos, quia non inanis fuit:
Ulwakhuva umwe yumwe mloumanyile, valolukolo ukhuta ukwincha kwito khulu umwe satwinchile vavule.
2 sed ante passi multa, et contumeliis affecti (sicut scitis) in Philippis, fiduciam habuimus in Deo nostro loqui ad vos Evangelium Dei in multa solicitudine.
Mloumanyile ukhuta pavutengulielo twako nvilwe khange vatuvambile inchasoni. Mlaumanyile ukhuta pavutenguleilo twakuveilwe khaange vakhatuvombela inchasoni ukhu khuvu Filipu, nduvu muloamanyile, twaale nuvukitu mwa nguluve ukhulinchoova ileivangeli lya Nguluve nabupala uvulipapingi.
3 Exhortatio enim nostra non de errore, neque de immunditia, neque in dolo,
Pakhuva indeekho njeito sanji ehumila nuvuvivi mbuliiyu ni ngofyo.
4 sed sicut probati sumus a Deo ut crederetur nobis Evangelium: ita loquimur non quasi hominibus placentes, sed Deo, qui probat corda nostra.
Nduvutwidekwiwe nu Nguluve nukwideekwi wa elivaangeli vutwita evwo. Twinchova khista khuvahovosya avaanu putukhung'ovoosya u Nguluve umwene veikhonchiwola inumbula achieto.
5 Neque enim aliquando fuimus in sermone adulationis, sicut scitis: neque in occasione avaritiae: Deus testis est:
Pakhuva satwanchoovele amamenyu gakhihele hele usikhigyooni nduvu muloumanyile, hata ukhunchovela amamenyu ndagavudeesi mumbunogwe, u Nguluve intangeili veitu.
6 nec quaerentes ab hominibus gloriam, neque a vobis, neque ab aliis.
Khaange satwaloonile uvutonchivwa khuvaan hata ukhuhuma khuhuma khulyumwe hata khuvange. Satwale lumele ukhuluti viela ndavasuhwa avanya Kristi.
7 Cum possemus vobis oneri esse ut Christi Apostoli: sed facti sumus parvuli in medio vestrum, tamquam si nutrix foveat filios suos.
Patukhava vade khedeekhe khulyuumwe nduva uiyuuva ikhuva ndesya avana vamweene. Khunchiila eiyee twale vadekhedeekhe khulyume.
8 Ita desiderantes vos, cupide volebamus tradere vobis non solum Evangelium Dei, sed etiam animas nostras: quoniam charissimi nobis facti estis.
Ulakhuva mviile vagaane veito. Twalevadekhe uvamponinie sayale khulivangiile ilya Nguluve iyeene puyale na mumitamile gyieto yufwe pamiho ngeinyo pakhuva mviile vagaane veitu.
9 Memores enim estis fratres laboris nostri, et fatigationis: nocte ac die operantes, ne quem vestrum gravaremus, praedicavimus in vobis Evangelium Dei.
Pakhuva valoukolo mkumbukha imbomba nuvupala weito. Pakilo na pamusitulikhuvoomba imbombo ukhuta tulekhe ukhupa unchigo umunu uvi aveenchage. usikhi guyugwa, tulivakhuvahumbi leila elivangeili lya nguluve.
10 Vos testes estis, et Deus, quam sancte, et iuste, et sine querela, vobis, qui credidistis, affuimus:
Umwe uloumanyile na yu Nguluve voope, vugoloo ju uvulindakheekhi, yelweli, khisitakhuvi peiliwa umutugendele laga yufwe pamiho ngiinyo mwimukwideekha. vuvuuwa mloumanyile tukhale ndakheekhi khu umo umo ndyumwe mwemukwideekha.
11 sicut scitis, qualiter unumquemque vestrum (sicut pater filios suos)
Vulevule yeighale ndakhikhi khulyumwe umo umo ndudaada umwaveelile khuvaana va mwene. nukhuva kasia inumbula tulikhuvaavula.
12 deprecantes vos, et consolantes, testificati sumus, ut ambularetis digne Deo, qui vocavit vos in suum regnum, et gloriam.
Ukhuta mukhanugile ukhugeenda nduvui nyielango yeinayo umuyeiveelile khwa Nguluve, uviavilangile khuludeeva nuvuvaacha vwamweene.
13 Ideo et nos gratias agimus Deo sine intermissione: quoniam cum accepissetis a nobis verbum auditus Dei, accepistis illud, non ut verbum hominum, sed (sicut est vere) verbum Dei, qui operatur in vobis, qui credidistis.
Puleino tukhomwalesya unguluuve khange imiseikhe gyooni. Ulwakhuva mwaupile ndeilimenyueleitava lya vaanu. Umwe, mwaupile nduvueilweeli umuyiiveelile, ilimenyu lya Nguluve. Lyulimenyu lya Nguluve eili ieluli voomba embombo mundyuumwe mweimukwideekha.
14 vos enim imitatores facti estis fratres Ecclesiarum Dei, quae sunt in Iudaea in Christo Iesu: quia eadem passi estis et vos a contribulibus vestris, sicut et ipsi a Iudaeis:
Puleino, valokolo, muve vaanu vakwiga imepeleela gya Nguluva gigyoo geili khuvayuuta mwa Yiisu Kristi. Pakhuva umwe leino mwakuvilwe mu mbombo nchilanchila ukhuhuma mbanu veinyo, nduvuyielevyo ukhuhuma khuvayuuta.
15 qui et Dominum occiderunt Iesum, et Prophetas, et nos persecuti sunt, et Deo non placent, et omnibus hominibus adversantur,
Vaale Vayuuta eena vabuudile Utwa u Yeesu paninie na vanyamalago. Vuvayuta vaavo vatusweimile tuhume khuunji. Savikhung'ovosya Unguluve khaange vaalugu khuvaanu vooni.
16 prohibentes nos Gentibus loqui ut salvae fiant, ut impleant peccata sua semper: pervenit enim ira Dei super illos usque in finem.
Valeikhutusiga tulekhe ukhunchoova navampanchi ukhuta vakave uvupokhi puyiekhavoonekha ukhuta vipitama ni mbivi nchaavo khuvumalilo puuluviipo iwinchile mbeene.
17 Nos autem fratres desolati a vobis ad tempus horae, aspectu, non corde, abundantius festinavimus faciem vestram videre cum multo desiderio:
Ufwe, valokolo, putwalekhehine numwe khuseikhe usupi, khimbili, sayale khinumbula. Twavoombile khumakha geito hange twale nuvunoogwe ukhulutileila ukhunchivoona isuula ncheinyo.
18 quoniam voluimus venire ad vos: ego quidem Paulus, et semel, et iterum, sed impedivit nos satanas.
Pakhuva twanogilwe ukhwinchi khulyumwe uneene ni pavuli, ukhaseikhe ndakhaleikhu na khaseikhe akhaange, puleino usetano atusigile.
19 Quae est enim nostra spes, aut gaudium, aut corona gloriae? Nonne vos ante Dominum nostrum Iesum Christum estis in adventu eius?
Puleino ukwivoona khwito kyukhiinukhikhi pongeela, nu luhekhelo, nulundinguleilo lwa iwakhwigineihincha pamiho gatwa veito u Yeesu useikhe gwa khwincha kwamwene? Puumwe samuloutilila nduvuvalevyo avange?
20 vos enim estis gloria nostra et gaudium.
Pakhuva umwe lwingi nehincho auluhekhelo lwito.

< Thessalonicenses I 2 >