< Lucam 17 >

1 Et ait ad discipulos suos: Impossibile est ut non veniant scandala: væ autem illi per quem veniunt.
Jesu ing a hubatkhqi venawh: “Thlang ak thawlh sak ik-oeih taw awm hly ngai ngai hy, cehlai thawlhnaak aham ce a ik-oeih ak awm sakkungkhqi ce khaw na map uhy.
2 Utilius est illi si lapis molaris imponatur circa collum ejus, et projiciatur in mare quam ut scandalizet unum de pusillis istis.
Vawhkaw naasenkhqi thawlh sak anglakawhtaw cawhkaw thlang ce a hawng awh cang neetnaak lung awi sak nawh tuilik khuina nik khawng man anih aham leek hly bet hy.
3 Attendite vobis: Si peccaverit in te frater tuus, increpa illum: et si pœnitentiam egerit, dimitte illi.
Cedawngawh ak leek na qalqing uh. Na koeinaa a thawlh awhtaw, anih ce toel lah, ang zut awhtaw, ak khan awh qeenkhaw ngai law.
4 Et si septies in die peccaverit in te, et septies in die conversus fuerit ad te, dicens: Pœnitet me, dimitte illi.
Nak khan awh khaw hypoet awh ak khqih dy awh thawlh nawh, ak khqih dy bai lawt na venawh, ‘Zut nyng’ a ti awhtaw qeenkhaw ngai law pe,” tinak khqi hy.
5 Et dixerunt apostoli Domino: Adauge nobis fidem.
Ceityihkhqi ing Bawipa venawh, “Kaimih ak cangnaak ve taai law sak lah! tina uhy.
6 Dixit autem Dominus: Si habueritis fidem sicut granum sinapis, dicetis huic arbori moro: Eradicare, et transplantare in mare, et obediet vobis.
A mingmih a venawh, “Antlam ak ui teh mah cangnaak nami taak mantaw, vawhkaw thaithing a venawh, ‘Nak kqa mah na phu qu nawhtaw tuicunli na khawng qu lah,’ nami tinaak awh ce, nami tinaak amyihna namik awi ce ngai law kaw.
7 Quis autem vestrum habens servum arantem aut pascentem, qui regresso de agro dicat illi: Statim transi, recumbe:
Nangmih ak khuiawh kaw thlang pynoet ing, laikawk ak nawk, am awhtaw tuu ak khai tyihzawih pynoet ta mai lah seh. Cawhkaw tyihzawih ce laikawk nakaw a pha law kqoeng awh,
8 et non dicat ei: Para quod cœnem, et præcinge te, et ministra mihi donec manducem, et bibam, et post hæc tu manducabis, et bibes?
Buh lo hlah, leng qu nawhtaw buh ka ai boeih hlan dy ni qeh; cekcoengawh aw a ai bit kawp ti,’ am namik tinaak hly nu?
9 Numquid gratiam habet servo illi, quia fecit quæ ei imperaverat?
A sai hly kawi ik-oeih ce a sai dawngawh a tyihzawih ak khan awh zeelnaak awi ak kqawn hly re aw?
10 non puto. Sic et vos cum feceritis omnia quæ præcepta sunt vobis, dicite: Servi inutiles sumus: quod debuimus facere, fecimus.
Cemyih lawtna nangmih awm nami sai hly kawi ik-oeih boeih nami sai coengawh, ‘Amak kawihka tyihzawih na ni ka mi awm hy; ka sai hly kawi qoe ni ka mi sai hy,’ ti uh,” tinak khqi hy.
11 Et factum est, dum iret in Jerusalem, transibat per mediam Samariam et Galilæam.
Jerusalem khaw benna, Samari ingkaw Kalili khawqi benna kawng cet hy.
12 Et cum ingrederetur quoddam castellum, occurrerunt ei decem viri leprosi, qui steterunt a longe:
Vangca pynoet ak khuiawh, a kun awh, mynqaai ak neh thlang thlanghqa ing pan law uhy. Ak hla nakawng dyi unawh,
13 et levaverunt vocem, dicentes: Jesu præceptor, miserere nostri.
khawteh na, Bawipa Jesu, kaimih ve nim qeen khqi lah! tinawh qeennaak thoeh uhy.
14 Quos ut vidit, dixit: Ite, ostendite vos sacerdotibus. Et factum est, dum irent, mundati sunt.
Cekkhqi ce a huh awh, “Cet unawh taw, khawsoeih a venawh nami pum ce huh uh,” tinak khqi hy. A ming voei awh ce a mingmih ce qoei boeih uhy.
15 Unus autem ex illis, ut vidit quia mundatus est, regressus est, cum magna voce magnificans Deum,
A mingmih ak khuiawh kaw thlang pynoet ing, mynqaai a qoei ce a huh awh, hlat law tlaih nawh, khawteh na khy nawh Khawsa ce kyihcah hy.
16 et cecidit in faciem ante pedes ejus, gratias agens: et hic erat Samaritanus.
Jesu a khawkung awh ce ang tluk doena zeelnaak awi kqawn hy; anih taw Samari thlang na awm hy.
17 Respondens autem Jesus, dixit: Nonne decem mundati sunt? et novem ubi sunt?
Jesu ing, Thlanghqa na qoei boeih uhyk ti my? Thlang kow tloek taw hana nu ami awm?
18 Non est inventus qui rediret, et daret gloriam Deo, nisi hic alienigena.
Vawhkaw khaw lawk thlang ti kaa taw ak chang tloek ak khuiawh Khawsa kyihcah aham ak voei law pynoet ca awm am awm nawh nu? tinawh doet law pynoet ca awm am awm nawh nu? tinawh doet khqi hy.
19 Et ait illi: Surge, vade: quia fides tua te salvum fecit.
Ce ak thlang a venawh, “Tho nawhtaw cet hlah, nak cangnaak ing ni qoei sak hawh hy,” tina hy.
20 Interrogatus autem a pharisæis: Quando venit regnum Dei? respondens eis, dixit: Non venit regnum Dei cum observatione:
Hypoet taw, Khawsa qam a lawnaak hly akawng ce Farasikhqi ing doet uhy. Jesu ing, “Khawsa qam taw nangmih a mikhuh awh am law hy,
21 neque dicent: Ecce hic, aut ecce illic. Ecce enim regnum Dei intra vos est.
'Vawh ni a awm,’ am awhtaw, ‘Cawh ni a awm,’ tinawh u ing awm ap kqawn thai hy. Khawsa ram taw nangmih ak khuiawh ni a awm,” tinak khqi hy.
22 Et ait ad discipulos suos: Venient dies quando desideretis videre unum diem Filii hominis, et non videbitis.
Cekcoengawh a hubatkhqi venawh, “Thlanghqing Capa a khawnghi hypoet ca awm huh aham nami ngaihnaak a khawnghi ce law kaw, cehlai am hu kawm uk ti.
23 Et dicent vobis: Ecce hic, et ecce illic. Nolite ire, neque sectemini:
thlangkhqi ing, ‘cawh ni a awm hy ce!’ am awhtaw, ‘Vawh ni a awm hy ve!’ ni tinak khqi kaw. Cekkhqi hu awh koeh cet uh.
24 nam, sicut fulgur coruscans de sub cælo in ea quæ sub cælo sunt, fulget: ita erit Filius hominis in die sua.
Thlanghqing Capa a khawnghi taw khaw phla balh balh nawh khan ak kqannaak awhkawng a dytnaak dyna ak coei amyihna awm kaw.
25 Primum autem oportet illum multa pati, et reprobari a generatione hac.
Cehlai anih ing khuikhanaak ce hu ma kaw, ve a khuk awhkaw thlangkhqi ing hoet kawm uh.
26 Et sicut factum est in diebus Noë, ita erit et in diebus Filii hominis:
Novah khuk awhkaw myihna, Thlanghqing Capa a khawnghi ce awm lawt kaw.
27 edebant et bibebant: uxores ducebant et dabantur ad nuptias, usque in diem, qua intravit Noë in arcam: et venit diluvium, et perdidit omnes.
Novah ing lawng khuina a kun dy, thlangkhqi ing ai uhy, aw uhy, zu lo unawh vaa ta uhy. Cehlai tuiliu ce law nawh a mingmih ce liu khqi boeih hy.
28 Similiter sicut factum est in diebus Lot: edebant et bibebant, emebant et vendebant, plantabant et ædificabant:
Lot a khuk awh awm cemyihna ce awm hy. Cawhkaw thlangkhqi ing ai uhy, aw uhy, ik-oeih zawi uhy, thlai uhy, ik-oeih ling uhy, imkhqi sa uhy.
29 qua die autem exiit Lot a Sodomis, pluit ignem et sulphur de cælo, et omnes perdidit:
Cehlai Lot ing Sodom khaw a cehtaaknaak a khawnghi awhtaw, khan nakawng kat mai tla law nawh a mingmih boeih ce ui hy.
30 secundum hæc erit qua die Filius hominis revelabitur.
Thlanghqing Capa a lawnaak khawnghi ce cemyihna awm lawt kaw.
31 In illa hora, qui fuerit in tecto, et vasa ejus in domo, ne descendat tollere illa: et qui in agro, similiter non redeat retro.
Ce a khawnghi a pha awh u awm iptih na ak awm ing, ipkhui nakaw ik-oeih ak lo na koeh nuk kqum voel seh. Lo na ak awm ing ik-oeih ak lo na im na koeh hlat tlaih voel seh.
32 Memores estote uxoris Lot.
Lot a zu ce poek uh!
33 Quicumque quæsierit animam suam salvam facere, perdet illam: et quicumque perdiderit illam, vivificabit eam.
U awm a hqingnaak thawng aham ak ngaih ing a hqingnaak ce hlawng kawmsaw, u awm a hqingnaak ak hlawng ingtaw hu lat kaw.
34 Dico vobis: In illa nocte erunt duo in lecto uno: unus assumetur, et alter relinquetur:
Ce am than awh, ihkhun awh thlang pakkhih ip kaw; pynoet ce lo kawnsaw, pynoet ce cehta kaw.
35 duæ erunt molentes in unum: una assumetur, et altera relinquetur: duo in agro: unus assumetur, et alter relinquetur.
Nu pakkhih ing sum su kaw; pynoet ce lo kawmsaw, pynoet ce cehta kaw,” tinak khqi hy.
36 Respondentes dicunt illi: Ubi Domine?
Cekcoengawh, “Lo awh thlang pakkhih awm kaw; pynoet ce lawh na awm kawmsaw pynoet cetaw cehtaak na awm kaw,” tinak khqi hy.
37 Qui dixit illis: Ubicumque fuerit corpus, illuc congregabuntur et aquilæ.
A mingmih ing, Bawipa, ce han awh a awm kaw? tinawh doet uhy. Anih ing, “Meh qawk a awmnaak awh, langtahkhqi awm kawm uh,” tinak khqi hy.

< Lucam 17 >