< Lucam 18 >

1 Dicebat autem et parabolam ad illos, quoniam oportet semper orare et non deficere,
Bhai a Yeshu gubhatagulile lutango lwa kuti, inaapinjikwa kwaajuga a Nnungu mobha gowe, gwangali kuwa ntima.
2 dicens: Iudex quidam erat in quadam civitate, qui Deum non timebat, et hominem non reverebatur.
Gubhashite, “Nshilambo shimo bhashinkupagwa bhaukumula bhamo bhakaajogopaga a Nnungu na wala kujali bhandu.
3 Vidua autem quædam erat in civitate illa, et veniebat ad eum, dicens: Vindica me de adversario meo.
Na nshilambo shosho, bhashinkupagwa bhakongwe bhamo bhashitenga bhatendaga kwaajendela bhene bhaukumula bhala bhalinkuti, ‘Nng'ukumule mbate aki jangu kuka mmagongo nnjangu.’
4 Et nolebat per multum tempus. Post hæc autem dixit intra se: Etsi Deum non timeo, nec hominem revereor:
Gakupitaga mobha gamagwinji bhaukumula bhala bhalikana, ikabheje, kungai gubhailugulile bhayene. ‘Nkali ngakwaajogopa a Nnungu na wala ngajali bhandu,
5 tamen quia molesta est mihi hæc vidua, vindicabo illam, ne in novissimo veniens sugillet me.
ikabheje pabha abha bhashitengabha bhanangoya ukomu, shinaukumulile bhapate aki jabho, bhanapunde kwiya ndotoya!’”
6 Ait autem Dominus: Audite quid iudex iniquitatis dicit:
Bhai Bhakulungwa a Yeshu gubhashite, “Mpilikananje shibhashite bheleketa bhene bhaukumula bhangali bha mmbone bhala.
7 Deus autem non faciet vindictam electorum suorum clamantium ad se die ac nocte, et patientiam habebit in illis?
Bhuli, a Nnungu bhakaatendelanga aki bhaagulwenje na bhayene, bhakwaagutilanga shilo na mui? Bhuli shibhakabhe kwaajangutilanga?
8 Dico vobis quia cito faciet vindictam illorum. Verumtamen Filius hominis veniens, putas, inveniet fidem in terra?
Ngunakunnugulilanga shibhaajangutilanje shangupe. Ikabheje, bhuli pa shilambolyo shipabhe na ngulupai mobha gashaishe Mwana juka Mundu?”
9 Dixit autem et ad quosdam, qui in se confidebant tamquam iusti, et aspernabantur ceteros, parabolam istam:
A Yeshu gubhaatanjilenje aluno lutango luno, bhene bhaibhonangaga kuti bhakwetenje aki, nikwaanyegayanga bhananji bhowe.
10 Duo homines ascenderunt in templum ut orarent: unus Pharisæus, et alter publicanus.
“Bhandunji bhabhili bhashinkujombokanga kwenda kwaajuga a Nnungu Kuliekalu, jumo paaliji Mpalishayo, na juna nkamula koli.”
11 Pharisæus stans, hæc apud se orabat: Deus gratias ago tibi, quia non sum sicut ceteri hominum: raptores, iniusti, adulteri: velut etiam hic publicanus.
“Mpalishayo jula gwajimi, nikwaajuga a Nnungu shamuntima nnei, ‘Mmwe a Nnungu ngunakuntendela eja pabha nne nngabha malinga bhananji, bhadokanga na bhalambilanga eu bha labhalabha. Ngunakuntendela eja pabha nne nngabha malinga aju nkamula koliju.
12 ieiuno bis in sabbato: decimas do omnium, quæ possideo.
Ngunatabha pabhili kwa juma jimo, ngunashoya mbepei ya lipungu lya kumi lya indu yangu yowe ingupata.’”
13 Et publicanus a longe stans, nolebat nec oculos ad cælum levare: sed percutiebat pectus suum, dicens: Deus propitius esto mihi peccatori.
“Ikabheje nkamula koli jula, ali ajimi kwataliya alijogopa nkali kujinula meyo gakwe kunnungu, ikabhe alikwiikoma pantima kwa kwibhonela shiya, gwashite, ‘Mmwe a Nnungu mmonele shiya nne ngwete yambi.’
14 Dico vobis, descendit hic iustificatus in domum suam ab illo, quia omnis, qui se exaltat, humiliabitur: et qui se humiliat, exaltabitur.
Ngunakummalanjilanga, Nkamula koli jula pabhujile kunngwakwe ali abhalanganishiywe aki na a Nnungu kupunda Palishayo jula. Pabha jojowe akwiikweya shaatuluywe, na jojowe akwiituluya shaakweywe.”
15 Afferebant autem ad illum et infantes, ut eos tangeret. Quod cum viderent discipuli, increpabant illos.
Bhandunji gubhaapeleshelenje a Yeshu bhana bhashoko nkupinga bhaabhishilanje makono na bhaajujilanje mboka. Bhaajiganywa bhabho bhakaabhonanjeje, gubhaakalipilenje.
16 Iesus autem convocans illos, dixit: Sinite pueros venire ad me, et nolite vetare eos. talium est enim regnum Dei.
Ikabheje a Yeshu gubhaashemilenje bhalinkuti, “Mwaalekanje bhana bhashoko bhanyiilanje, wala nnaaibhililanje, pabha Upalume gwa a Nnungu ni gwa bhandunji malinga bhanganyabha.
17 Amen dico vobis: Quicumque non acceperit regnum Dei sicut puer, non intrabit in illud.
Kweli ngunakummalanjilanga, mundu jojowe akauposhele Upalume gwa a Nnungu malinga mwana jwanshoko, akajinjila Muupalumemo.”
18 Et interrogavit eum quidam princeps, dicens: Magister bone, quid faciens vitam æternam possidebo? (aiōnios g166)
Akalongolele bhamo bha Shiyaudi bhashinkwabhuya a Yeshu, “Mmajiganya mmambone, ndende bhuli mbate gumi gwa pitipiti?” (aiōnios g166)
19 Dixit autem ei Iesus: Quid me dicis bonum? nemo bonus nisi solus Deus.
A Yeshu gubhaajangwile, “Pakuti nnaanjema najwa mmbone? Jwakwa ali jwa mmbone ikabhe a Nnungu jikape.
20 Mandata nosti: Non occides: Non mœchaberis: Non furtum facies: Non falsum testimonium dices: Honora patrem tuum, et matrem.
Gwimanyi shalia. ‘Unalabhelabhe, unabhulaje, unajibhe, unakong'ondele ya unami na gwaaishimie ainago na akwenu.’”
21 Qui ait: Hæc omnia custodivi a iuventute mea.
Nshanda jula gwabhalugulile, “Gene gowego nigakamwile tandubhila kuuungwendo gwangu.”
22 Quo audito, Iesus ait ei: Adhuc unum tibi deest: omnia quæcumque habes vende, et da pauperibus, et habebis thesaurum in cælo: et veni, sequere me.
A Yeshu bhakapilikaneje genego, gubhammalanjile, “Ushitubhilwa shindu shimo, ukaushe indu yako yowe yuukwete, na mmbiyayo gwaagabhilanje bhalaga, na ugwe shiukole shibhiko shako kunnungu, kungai ujie kuungagule.”
23 His ille auditis, contristatus est: quia dives erat valde.
Ikabheje mundu jula akapilikaneje genego, gwainginishe kwa kaje, pabha ashinkukola mali gamagwinji.
24 Videns autem Iesus illum tristem factum, dixit: Quam difficile, qui pecunias habent, in regnum Dei intrabunt.
A Yeshu gubhannolile gubhashite, “Shiibhe ukomu kuka tajili kujinjila Muupalume gwa a Nnungu!
25 Facilius est enim camelum per foramen acus transire, quam divitem intrare in regnum Dei.
Kweli, shiikomboleshe ngamia kupeleta palilanga lya ingano, kupunda tajili kujinjila Muupalume gwa a Nnungu.”
26 Et dixerunt qui audiebant: Et quis potest salvus fieri?
Bhandunji bhala bhakapilikananjeje genego, gubhaabhushiyenje, “Bhai igala gani shakombole tapulwa?”
27 Ait illis: Quæ impossibilia sunt apud homines, possibilia sunt apud Deum.
A Yeshu gubhajangwile, “Gakaakomboleka na bhandunji, kwa a Nnungu ganakomboleka.”
28 Ait autem Petrus: Ecce nos dimisimus omnia et secuti sumus te.
A Petili gubhashite “Nnole uwe tushileka indu yetu yowe itukwete nikunkagula!”
29 Qui dixit eis: Amen dico vobis, nemo est, qui reliquit domum, aut parentes, aut fratres, aut uxorem, aut filios propter regnum Dei,
A Yeshu gubhaalugulilenje, “Kweli ngunakummalanjilanga, mundu jojowe aleshile nyumba eu akagwe eu akulugwe eu bhankwetenje eu bhana kwa ligongo lya Upalume gwa a Nnungu,
30 et non recipiat multo plura in hoc tempore, et in sæculo venturo vitam æternam. (aiōn g165, aiōnios g166)
Shaposhele yaigwinji kwa kaje agano mobha gano, na gumi gwa pitipiti mobha gakwiyago.” (aiōn g165, aiōnios g166)
31 Assumpsit autem Iesus duodecim, et ait illis: Ecce ascendimus Ierosolymam, et consummabuntur omnia, quæ scripta sunt per prophetas de Filio hominis.
A Yeshu gubhaatolilenje likumi limo na bhabhili bhala kunyenje, nigubhaabhalanjilenje, “Mpilikananje! Tunajomboka kuloya ku Yelushalemu, kweneko gowe gajandikwe na ashinkulondola gaka Mwana juka Mundu shigatimilile.
32 tradetur enim Gentibus, et illudetur, et flagellabitur, et conspuetur:
Pabha shakamuywe kubhandu bha ilambo ina, na bhene bhanganyabho shibhampetekuyanje, shibhantukananje na kunng'unila mata.
33 et postquam flagellaverint, occident eum, et tertia die resurget.
Shibhankomanje na mishapilo nikummulaga, ikabheje lyubha lya tatu shayushe.”
34 Et ipsi nihil horum intellexerunt, et erat verbum istud absconditum ab eis, et non intelligebant quæ dicebantur.
Ikabheje bhaajiganywa bhabho bhangagamanyanga gene malobhego, pabha bhashinkuiywanga malombolelo gakwe, kwa nneyo bhangagamanyanga gubhabheleketaga.
35 Factum est autem, cum appropinquaret Iericho, cæcus quidam sedebat secus viam, mendicans.
A Yeshu bhakabhandishileje ku Yeliko, mundu jumo nangalole nkujuga ashinkupagwa nnyenje mpanda alijuga.
36 Et cum audiret turbam prætereuntem, interrogabat quid hoc esset.
Akapilikaneje lugwinjili lwa bhandu lulipita gwabhushiye, “Shipali nndi?”
37 Dixerunt autem ei, quod Iesus Nazarenus transiret.
Gubhammalanjilenje, “A Yeshu Bhanashaleti bhanapita.”
38 Et clamavit, dicens: Iesu fili David miserere mei.
Jwalakwe gwakweshiye lilobhe alinkuti, “A Yeshu, bhanabhabho a Daudi, mmonele shiya!”
39 Et qui præibant, increpabant eum ut taceret. Ipse vero multo magis clamabat: Fili David miserere mei.
Bhandunji bhalongolelenje bhala gubhankalipilenje nkupinga apumule, ikabheje jwalakwe gwapundile kweya lilobhe, “A Yeshu bhanabhabho a Daudi mmonele shiya!”
40 Stans autem Iesus iussit illum adduci ad se. Et cum appropinquasset, interrogavit illum,
A Yeshu gubhajimi, gubhatumile bhannjiyenabhonji pubhaliji pala. Nangalole jula akabhandishileje, a Yeshu gubhammushiye,
41 dicens: Quid tibi vis faciam? At ille dixit: Domine ut videam.
“Upinga nikutendele nndi?” Gwashite, “Mmakulungwa, ngunapinga nole.”
42 Et Iesus dixit illi: Respice, fides tua te salvum fecit.
A Yeshu gubhannugulile, “Bhai lola! Ngulupai jako jikulamiye.”
43 Et confestim vidit, et sequebatur illum magnificans Deum. Et omnis plebs ut vidit, dedit laudem Deo.
Na shangupe nangalole jula gwakombwele kulola, gwabhakagwile a Yeshu alipita kwaakuya a Nnungu. Bhandunji bhowe bhakagabhonanjeje genego gubhainiyenje a Nnungu.

< Lucam 18 >