< Marcum 6 >

1 Et egressus inde, abiit in patriam suam: et sequebantur eum discipuli sui:
Jesu den ñani li kani ki guani odandogu nni ohuadikaaba den yegi leni o.
2 et facto Sabbato cœpit in synagoga docere: et multi audientes admirabantur in doctrina eius, dicentes: Unde huic hæc omnia? et quæ est sapientia, quæ data est illi? et virtutes tales, quæ per manus eius efficiuntur!
Mi fuodima daali, n den pundi o den bangi niba UTienu dieguni, yaa niba nden gbadi obangima kuli li den pakiba, ke bi tua li naabonla ñani le yo? o baa mi naa yanfuoma le yo? o tieni lede yo ki tiendi mi naa banciama leni nii,
3 Nonne hic est faber, filius Mariæ, frater Iacobi, et Ioseph, et Iudæ, et Simonis? nonne et sorores eius hic nobiscum sunt? Et scandalizabantur in illo.
o kpagikpielo kaa? maliyama bi jua kaa? jaka, leni jose, juda leni simono ciamo kaa? o na taanbonpola ka ye ti siiga nne? o den tie bi po tungbali bonla.
4 Et dicebat illis Iesus: Quia non est propheta sine honore nisi in patria sua, et in domo sua, et in cognatione sua.
Ama Jesu den yedi ba bi kan fali sawalipualo kali odandoguni, o niba siiga leni odiegu nni.
5 Et non poterat ibi virtutem ullam facere, nisi paucos infirmos impositis manibus curavit:
wa den tieni likani banciamab ba kuli, ama o den sii ki paagi yiama waamu bebe.
6 et mirabatur propter incredulitatem eorum, et circuibat castella in circuitu docens.
li den paki o leni bi pajaugima po. Jesu den caa ya koajaana n den gaani ki lindi ki tiedi obangima.
7 Et vocavit duodecim: et cœpit eos mittere binos, et dabat illis potestatem spirituum immundorum.
Lani oden yini piiga nhoadikayabalie, ki soaniba ki puniba upaalu ban yaa deli acicibiada,
8 Et præcepit eis ne quid tollerent in via, nisi virgam tantum: non peram, non panem, neque in zona æs,
o den yedi ke ban n da taa li bali kuli li sancenli po liyaa ki tie jianu yaa ka, ki da taa jiema, ki da taa boagili, ki da taa ligi bi huuni nni.
9 sed calceatos sandaliis, et ne induerentur duabus tunicis.
ki da taa cacaadi, ki da taa liadmulie.
10 Et dicebat eis: Quocumque introieritis in domum: illic manete donec exeatis inde:
O den yedi ba: Yi ya kua yaa dieguni yin yaa ye laani hali yin baan ña laa dogu nni yaa daali,
11 et quicumque non receperint vos, nec audierint vos, exeuntes inde, excutite pulverem de pedibus vestris in testimonium illis.
naa n kani ke baa ga yi cangu, yi yaa ña lienni yin yoagi ba yi taa tama lan tua bi po siedi.
12 Et exeuntes prædicabant ut pœnitentiam agerent:
Bi den gedi ki ban wangi mi palebidima maama.
13 et dæmonia multa eiiciebant, et ungebant oleo multos ægros, et sanabant.
Bi den deli acicibiada boncianla, ki suogi ayiama boncianla mi kpama ki paagiba.
14 Et audivit rex Herodes, (manifestum enim factum est nomen eius) et dicebat: Quia Ioannes Baptista resurrexit a mortuis: et propterea virtutes operantur in illo.
Obado elodo den gbadi ke bi maadi Jesu maama ki kpiagidi o, oden yedi jan babitisi nfii bi tinkpiba siiga, lani teni ke otiedi mi bancianma.
15 Alii autem dicebant: Quia Elias est. Alii vero dicebant: Quia propheta est, quasi unus ex prophetis.
Bi tianba mo den yedi elia yo, bi tianba mo den yedi bi sawali puaba siiga yendo.
16 Quo audito Herodes ait: Quem ego decollavi Ioannem, hic a mortuis resurrexit.
Ama elodo n den gbadi ki yedi: Jan min den jia yua yuli yeni wani n fii.
17 Ipse enim Herodes misit, ac tenuit Ioannem, et vinxit eum in carcere propter Herodiadem uxorem Philippi fratris sui, quia duxerat eam.
Kelima wani Elodo, oba den cuo jan ki luoni o li kadieli nni, kelima oden taa owaalo filipi pua alodiasa.
18 Dicebat enim Ioannes Herodi: Non licet tibi habere uxorem fratris tui.
Jan den tua o laa hani, han taa awaalo pua ki tieni apua.
19 Herodias autem insidiabatur illi: et volebat occidere eum, nec poterat.
Elodiasa pali den be jan po ke obua ki kpa o. Ama okan den fidi.
20 Herodes enim metuebat Ioannem, sciens eum virum iustum et sanctum, et custodiebat eum: et audito eo multa faciebat, et libenter eum audiebat.
Kelima elodo den jie jan ki bani ke otie niteginkoa ki go gagidi; o den gu o, o yaa den gbadi jan tundi o yama den yagini, ama baa yeni oden cengi o leni li pamanli.
21 Et cum dies opportunus accidisset, Herodes natalis sui cœnam fecit principibus, et tribunis, et primis Galilææ.
Ama elodo maa daali nden pundi, ke Elodiasa ba usanu ki baa tieni wan bua yaala elodo den tieni mi jaanjiema boncianla, ki yini okoanbala, leni otoatieba yudanba leni Galile nukpiaga kuli.
22 Cumque introisset filia ipsius Herodiadis, et saltasset, et placuisset Herodi, simulque recumbentibus; rex ait puellæ: Pete a me quod vis, et dabo tibi:
Elodiasa bisalo den kua li nitaanli yeni siiga nni ki jeli obado leni onitaanli kuli pala den mani. O bado den yedi o, han mia nni yaala kuli nbaa pa ha.
23 et iuravit illi: Quia quidquid petieris dabo tibi, licet dimidium regni mei.
Oden poli ki yedi han mia yaala kuli nbaa pa ha, baa li yaa tie n dogu boagidima.
24 Quæ cum exisset, dixit matri suæ: Quid petam? At illa dixit: Caput Ioannis Baptistæ.
O jafaano den ñani ki ban buali ona min mia be? Ona den yedi omia jan batisi yuli.
25 Cumque introisset statim cum festinatione ad regem, petivit dicens: Volo ut protinus des mihi in disco caput Ioannis Baptistæ.
Lanyogunu ojafaano den gua ki kua obdo kani ki mia o ki yedi n bua han panni jan batisi yuli ku tadigu nni.
26 Et contristatus est rex: propter iusiurandum, et propter simul discumbentes noluit eam contristare:
Obado pali den biidi bonciala ama wan den poli li nitaanli nni yeni waa go den bua ki yie opo.
27 sed misso spiculatore præcepit afferri caput eius in disco.
Lanyogunu liga oden soani li minteeli ke wan jia jan batisi yuli, ki cuani. Li minteeli yeni den gedi ki ban jia jan yuli likadieli nni ki tieni ku tadigunni ki cuani
28 Et decollavit eum in carcere, et attulit caput eius in disco: et dedit illud puellæ, et puella dedit matri suæ.
ki teni o jafaano, ojafaana mo den teni ona.
29 Quo audito, discipuli eius venerunt, et tulerunt corpus eius: et posuerunt illud in monumento.
Jan hoadikaaba nden gbadi, bi den cua ki ta okpiemo ki ban piini.
30 Et convenientes Apostoli ad Iesum, renunciaverunt ei omnia, quæ egerant, et docuerant.
Jesu tondiba den gua ki taani o kani ki togidi o, ban den tieni yaala leni ban den bangi yaala kuli.
31 Et ait illis: Venite seorsum in desertum locum, et requiescite pusillum. Erant enim qui veniebant et redibant multi: et nec spatium manducandi habebant.
Yaaba nden ca bi kani leni yaaba n gua den yaba hali maama ke baa den pia yogunu ki baaje. Lani Jesu den yedi ba cua mani tin gedi bi niba nki yaba naani yin ba ki fuodi waamu.
32 Et ascendentes in navim, abierunt in desertum locum seorsum.
Bi den kua ku ñinbiaguni ki gedi bi niba nki ye naankani.
33 Et viderunt eos abeuntes, et cognoverunt multi: et pedestres de omnibus civitatibus concurrerunt illuc, et prævenerunt eos.
Bi niba boncianla den ke bi caa ki bandi ba. Bi niba den ñani idogi kuli nni, ki gedi ban caa naankani hali bi daa pundi.
34 Et exiens vidit turbam multam Iesus: et misertus est super eos, quia erant sicut oves non habentes pastorem, et cœpit docere multa.
Jesu den ñani ku ñinbiaguni, oden laa ke bi niba yaba li kani hali boncianla. Mi nihima den cuo o bi po kelima bi den tie nani pe n kaa pia o yankpaalo yeni. Lan yogunu oden bangiba bonla bonciala.
35 Et cum iam hora multa fieret, accesserunt discipuli eius, dicentes: Desertus est locus hic, et iam hora præteriit:
Ki yenga n den ki bua ki kua ohadikaaba den nagini okaniki yedi o, ne tie fuali ki yenga mo kua.
36 dimitte illos, ut euntes in proximas villas, et vicos, emant sibi cibos, quos manducent:
Cabiba ban gedi yaa koajaana leni yaa dobila nkuu ki ban daa bi bonjekaaka.
37 Et respondens ait illis: Date illis vos manducare. Et dixerunt ei: Euntes emamus ducentis denariis panes, et dabimus illis manducare.
Jesu den yedi ba: yinba yiba npaba banje. Bi den yedi o: naani ti baan daa kujapiena kobilie ki fidi ki dini ba?
38 Et dicit eis: Quot panes habetis? Ite, et videte. Et cum cognovissent, dicunt: Quinque, et duos pisces.
Jesu den yedi ba: Yi pia dupe bonbiha yo? Gedimani ki ban le. Bi den diidi ki sua ki dupe bonbimu leni jamilie.
39 Et præcepit illis ut accumbere facerent omnes secundum contubernia super viride fœnum.
O den yedi ba teni mani ban kali caga caga ti muadi po
40 Et discubuerunt in partes per centenos, et quinquagenos.
bi den kali ki caligi caligi kobiga kobiga leni piimu mu.
41 Et acceptis quinque panibus et duobus pisces, intuens in cælum, benedixit, et fregit panes, et dedit discipulis suis, ut ponerent ante eos: et duos pisces divisit omnibus.
Jesu den taa bi dupenmuudiba leni ijanliedi ki yaadi ki nuali tanpoli ki jaandi UTienu ki cabidicabidi dupen ki teni ohoadikaaba ban boagidi ku niligu. ogo den boagidi ijanliedi mo ke bikuli baa.
42 Et manducaverunt omnes, et saturati sunt.
Bi kuli den dini ki guo.
43 Et sustulerunt reliquias, fragmentorum duodecim cophinos plenos, et de piscibus.
Bi den wodi ban den dini ki sieni ya dupencaba leni ajanjena ki gbieni piiga nbaabuodilie.
44 Erant autem qui manducaverunt quinque millia virorum.
Yaaba nden ŋmani du pen yeni den tiejaba tudamuu.
45 Et statim coegit discipulos suos ascendere navim, ut præcederent eum trans fretum ad Bethsaidam, dum ipse dimitteret populum.
Lanyogunu Jesu den fiini ohoadikaaba ke bi kua ku ñinbiagu nni ki gaa o liiga, ki baa duodi kigedi ne po yaa boanjaali betisayida dogu po, hali wan baa cabi ku niligu.
46 Et cum dimisisset eos, abiit in montem orare.
Wan den cabi ba, oden doni li juali po kibaa jaandi.
47 Et cum sero esset, erat navis in medio mari, et ipse solus in terra.
Ku ñiagu nden bii, bi hoadikaaba den ye ku ñinbiagu nni mi ñincianma nni siiga, ke Jesu ye li jaali po obebe.
48 Et videns eos laborantes in remigando, (erat enim ventus contrarius eis) et circa quartam vigiliam noctis venit ad eos ambulans supra mare: et volebat præterire eos.
Oden laa ke bi pegidi ku ñinbiagu leni fala kelima ufaalu den togidiba. Lan den bua ki pundi kootonmua-yuamo, oden cuoni u ñingbanu po ki kpendi bikani ki balini ki baa pendi ba.
49 At illi ut viderunt eum ambulantem supra mare, putaverunt phantasma esse, et exclamaverunt.
Ban laa ke ocuoni uñingbanu po yeni, bi den tama ke li tie jiigo ke bi kuudi.
50 Omnes enim viderunt eum, et conturbati sunt. Et statim locutus est cum eis, et dixit eis: Confidite, ego sum, nolite timere.
Kelima bikuli den nua o ke ti jawaandi cuoba. Jesu den jaligi ki yedi ba: Duani mamani yi yama. Mine. Yin da jie mani.
51 Et ascendit ad illos in navim, et cessavit ventus. Et plus magis intra se stupebant:
Oden kua bikani ku ñinbiagu nni ke ku faaligu sedi. Li den paki ba hali boncianla
52 non enim intellexerunt de panibus: erat enim cor eorum obcæcatum.
kelima baa den tiadi ki kpaagi Jesu n den tieni yaa banciama leni bi dupenmuudiba, kelima bi pala den juagi.
53 Et cum transfretassent, venerunt in terram Genesareth, et applicuerunt.
Ban den doni mi ñincianma, ki kua jelasa tinga nni bi den sieni ku ñinbiagu.
54 Cumque egressi essent de navi, continuo cognoverunt eum:
Ban den ñani ku ñinbiagu nni ya yogunu, bi niba den laa Jesu ki jaligi ki bandi o,
55 et percurrentes universam regionem illam, cœperunt in grabatis eos, qui se male habebant, circumferre, ubi audiebant eum esse.
ki yadi mi diema nni ki taani ayiama leni bi kaadi ki kpendini ban gbadi ke oye naankani kuli.
56 Et quocumque introibat, in vicos, vel in villas, aut civitates, in plateis ponebant infirmos, et deprecabantur eum, ut vel fimbriam vestimenti eius tangerent, et quotquot tangebant eum, salvi fiebant.
Wan den pundi naankani kuli adobila leni i dociami nni, baa ti koadiedi nni, bi den taana ayiama ki kpendinni ki duandi ba mu daamu nni, ki miadi ke wan pa ba ban sii baa o liadi cuadi bebe. Yaaba nden baa ki sii ti kuli den paagi cain.

< Marcum 6 >