< Lucam 20 >

1 Et factum est in una dierum, docente illo populum in templo, et evangelizante, convenerunt principes sacerdotum, et scribæ cum senioribus,
Lyubha limo, a Yeshu pubhaliji bhalijiganya bhandu Nniekalu na lunguya Ngani ja Mmbone, ashikalongolele bha bhakulungwanji bha bhaabhishila na bhaajiganya bha shalia na bhanangulungwa gubhaikengene,
2 et aiunt dicentes ad illum: Dic nobis, in qua potestate hæc facis? aut: Quis est, qui dedit tibi hanc potestatem?
nigubhaabhushiyenje, “Ntubhalanjile! Genega punkutenda kwa mashili gashi na gani ampele?”
3 Respondens autem Iesus, dixit ad illos: Interrogabo vos et ego unum verbum. Respondete mihi:
A Yeshu gubhaabhalanjilenje, “Numbe nne shinimmuyanje,
4 Baptismus Ioannis de cælo erat, an ex hominibus?
mashili ga a Yowana ga bhatisha kugakopweshele kwa a Nnungu eu kubhandu?”
5 At illi cogitabant intra se, dicentes: Quia si dixerimus, de cælo, dicet: Quare ergo non credidistis illi?
Ikabheje bhalabhonji gubhabhalanjilenenje, “Tutendaga kugakoposhele kwa a Nnungu, bhalabho shibhatubhuye, ‘Pakuti mmangaakulupalilanga?’
6 Si autem dixerimus, Ex hominibus, plebs universa lapidabit nos: certi sunt enim, Ioannem prophetam esse.
Na tulugulaga kugakoposhele kubhandu, bhandunji bhowe shibhatukomanje na maganga, pabha bhowe bhanakulupalilanga kuti a Yowana pubhaaliji ankulondola.”
7 Et responderunt se nescire unde esset.
Bhai, gubhajangulenje, “Tukakukumanya kugakoposhele kwei?”
8 Et Iesus ait illis: Neque ego dico vobis in qua potestate hæc facio.
A Yeshu gubhaabhalanjilenje, “Nkali nne ngammalanjilanga ingutenda ino ngutenda kwa mashili gakeni?”
9 Cœpit autem dicere ad plebem parabolam hanc: Homo plantavit vineam, et locavit eam colonis: et ipse peregre fuit multis temporibus.
A Yeshu gubhaatanjilenje bhandunji aluno lutango luno, “Bhandu bhamo bhashinkulima nngunda gwa mishabhibhu, nikwaapolekanga nngunda gula bhaalimanga, kungai gubhajabhwile mwanja kwenda kushilambo sha taliya, gubhalonjeye kweneko.
10 Et in tempore misit ad cultores servum, ut de fructu vineæ darent illi. Qui cæsum dimiserunt eum inanem.
Mobha ga maneng'eno, gubhantumile ntumishi jwabho ajende kubhaalimanga bhala, akatole ndalo ya maneng'eno ga nngunda gwa mishabhibhu. Ikabheje bhaalimanga bhala gubhankomilenje ntumishi jula, gubhamminjilenje gwabhujile gwaayoyo.
11 Et addidit alterum servum mittere. Illi autem hunc quoque cædentes, et afficientes contumelia, dimiserunt inanem.
Bhayene nngunda bhala bhakuntumaga ntumishi juna, ikabheje nneila peila gubhankomilenje na kuntokomaya, gubhamminjilenje gwaayoyo.
12 Et addidit tertium mittere: qui et illum vulnerantes eiecerunt.
Gubhantumile kabhili ntumishi jwatatu, najwalakwe, gubhanng'uleyenje, gubhamminjilenje munngunda mula.”
13 Dixit autem dominus vineæ: Quid faciam? Mittam filium meum dilectum: forsitan, cum hunc viderint, verebuntur.
Bhai bhayene nngunda bhala gubhaganishiye, “Shindende bhuli? ‘Shinintume mwanangu jwa jika jungumpinga peju, pana shibhanng'ishimunji.’
14 Quem cum vidissent coloni, cogitaverunt intra se, dicentes: Hic est heres, occidamus illum, ut nostra fiat hereditas.
Bhaalimanga bhala bhakammonanjepe, gubhabhalanjilenenje, ‘Jweneju ni apinga tola ulishi. Bhai tummulaje, ulishi shigubhe gwetu.’
15 Et eiectum illum extra vineam, occiderunt. Quid ergo faciet illis dominus vineæ?
Bhai, gubhankwakwatilenje palanga nngunda gwa mishabhibhu gula, gubhammulegenje.” A Yeshu gubhabhushiye. “Bhai penepo bhayene nngunda bhala shibhaatendanje nndi bhene bhaalimangabho?
16 Veniet, et perdet colonos istos, et dabit vineam aliis. Quo audito, dixerunt illi: Absit.
Shibhajiye nikwaabhulaganga bhaalimangabho na nngunda gwa mishabhibhugo shibhaapanganje bhaalimanga bhananji.” Bhandunji bhakapilikananjeje gene malobhego, gubhashitenje. “Nngabha, Inakoposhele nneyo!”
17 Ille autem aspiciens eos ait: Quid est ergo hoc, quod scriptum est: Lapidem, quem reprobaverunt ædificantes, hic factus est in caput anguli?
Ikabheje a Yeshu gubhaalolinje, gubhaalugulilenje, “Bhai, gene Majandiko ga malombolelo gakwe nndi? ‘Liganga libhakanilenje bhaashenganga, Nnaino lishibha liganga likulu lya pa ndumba!’
18 Omnis, qui ceciderit super illum lapidem, conquassabitur: super quem autem ceciderit, comminuet illum.
Mundu jojowe agwilaga pantundu lyene ligangalyo apinga temekanga na linngwilaga mundu jojowe, lipinga kunkandaganya.”
19 Et quærebant principes sacerdotum, et scribæ mittere in illum manus illa hora: et timuerunt populum: cognoverunt enim quod ad ipsos dixerit similitudinem hanc.
Bhaajiganya bha Shalia na ashikalongolele bha bhakulungwanji bha bhaabhishila gwaapinjilenje kwaakamula palapepala, pabha bhamumanyinji kuti lwene lutangolo bhatanjilwenje ni bhobho pebho. Ikabheje bhatendaga kubhajogopanga bhandu.
20 Et observantes miserunt insidiatores, qui se iustos simularent, ut caparent eum in sermone, ut traderent illum principatui, et potestati præsidis.
Bhai, gubhaatumilenje bhandunji bhaitembilenje bhanguja, bhakaabhuyanje a Yeshu ibhuyo ya kwaatanjiya kwa malobhe gabho, nkupinga bhaakamulanje bhaapelekanje kwa ashikalongolele bha ukulungwa.
21 Et interrogaverunt eum, dicentes: Magister, scimus quia recte dicis, et doces: et non accipis personam, sed viam Dei in veritate doces:
Bhai, bhatumilwenje bhala gubhaabhushiyenje a Yeshu, “Mmajiganya, tumumanyi mmwe nnabheleketa na kujiganya indu ya uguja na mwangali luagu, mmwe nnajiganya indu ya a Nnungu ipinjikwa bhandu bhatendanje.
22 licet nobis tributum dare Cæsari, an non?
Bhuli, ni alali uwe kulipa koli kwa a Kaishali eu nngabha?”
23 Considerans autem dolum illorum, dixit ad eos: Quid me tentatis?
Ikabheje a Yeshu gubhang'amwile kuti bhanakwaatejelanga, nigubhaabhalanjilenje,
24 Ostendite mihi denarium: Cuius habet imaginem, et inscriptionem? Respondentes dixerunt ei: Cæsaris.
“Nnangulanje dinali. Bhuli, aji pishaji na gajandikwe pantundu jakwega ni ga keni?” Nigubhaajangwilenje, “Ga a Kaishali.”
25 Et ait illis: Reddite ergo quæ sunt Cæsaris, Cæsari: et quæ sunt Dei, Deo.
A Yeshu nigubhaabhalanjilenje, “Bhai, ili ya a Kaishali mwaapanganje a Kaishali na ya a Nnungu mwaapanganje a Nnungu.”
26 Et non potuerunt verbum eius reprehendere coram plebe: et mirati in responso eius, tacuerunt.
Bhangakombolanga kwaakamula kwa gene gaabhelekete palugwinjili gala. Nigubhakanganigwenje majangulo gabho, gubhatemingenenje ilili.
27 Accesserunt autem quidam Sadducæorum, qui negant esse resurrectionem, et interrogaverunt eum,
Kungai Ashimashadukayo bhalugulanga kuti bhawilenje bhakayukanga, gubhaaishilenje a Yeshu nikwaabhuya,
28 dicentes: Magister, Moyses scripsit nobis: Si frater alicuius mortuus fuerit habens uxorem, et hic sine liberis fuerit, ut accipiat eam frater eius uxorem, et suscitet semen fratri suo:
bhalinkutinji, “Mmajiganya, a Musha bhashinkutujandishila kuti nkulu mundu awaga nikunneka jwankongwe nshitenga gwangali kunkolela bhana, inapinjikwa mpwakwe ajinjile majumba, kupinga ankolele bhana nkulugwe.
29 septem ergo fratres erant: et primus accepit uxorem, et mortuus est sine filiis.
Bhai, gene mobhago bhashinkupagwanga bhangwendo shabha bha nyumba jimo. Jwa lielo jula gwalombile na gwawile gwangali kuleka mwana.
30 Et sequens accepit illam, et ipse mortuus est sine filio.
Jwabhili jula gwajinjile majumba, na jwalakwe gwawile gwangali kukola mwana,
31 Et tertius accepit illam. Similiter et omnes septem, et non reliquerunt semen, et mortui sunt.
na jwatatu ni nneila peila. Nkubho gula nibha gula mpaka bhowe shabha bhala gubhawilenje gwangali kukolela bhana.
32 Novissime omnium mortua est et mulier.
Kungai na jwankongwe jula gwawile.
33 In resurrectione ergo, cuius eorum erit uxor? Siquidem septem habuerunt eam uxorem.
Bhuli, pushibhayukanje, jwankongwejo shabhe nkagwe gani? Pabha ashinkulombwa na bhowe shabha bhala.”
34 Et ait illis Iesus: Filii huius sæculi nubunt, et traduntur ad nuptias: (aiōn g165)
A Yeshu gubhaabhalanjilenje, “Bhandunji bha gegano mobha gano bhanalombanga na lombwa, (aiōn g165)
35 illi vero qui digni habebuntur sæculo illo, et resurrectione ex mortuis, neque nubent, neque ducent uxores: (aiōn g165)
Ikabheje bhene shibhayukanje nibhalanganishiwa nndamo ja gene mobhago, bhakalombanga wala bhakalombwanga. (aiōn g165)
36 neque enim ultra mori potuerunt: æquales enim Angelis sunt, et filii sunt Dei: cum sint filii resurrectionis.
Na shibhabhanganje mbuti ashimalaika bha a Nnungu na bhana bha a Nnungu bhakawanganga kabhili, pabha bhashiyuywanga.
37 Quia vero resurgant mortui, et Moyses ostendit secus rubum, sicut dicit Dominum, Deum Abraham, et Deum Isaac, et Deum Iacob.
Ikabheje, ga yuywa bhawilenje, nkali a Musha nneila peila bhakong'ondele Mmajandiko. Ga shitekete shakolelaga moto shila, bhanakwaashema Bhakulungwa kuti a Nnungu bha a Bhulaimu na bha a Ishaka na bha a Yakobho.
38 Deus autem non est mortuorum, sed vivorum: omnes enim vivunt ei.
Bhai, bhenebho nngabha a Nnungu bha bhawilenje, ikabhe a Nnungu bha bhakotonji, pabha kwa bhenebho bhowe bhakotonji.”
39 Respondentes autem quidam scribarum, dixerunt ei: Magister, bene dixisti.
Bhaajiganya bhananji bha Shalia gubhashitenje, “Mmajiganya nshijangula ukoto kaje.”
40 Et amplius non audebant eum quidquam interrogare.
Na bhandunji bhala bhangalinganga kwaabhuya kabhili.
41 Dixit autem ad illos: Quomodo dicunt Christum, filium esse David?
A Yeshu gubhaabhalanjilenje, “Ni kwa bhuli bhanabheleketanga kuti a Kilishitu ni bha shipinga sha a Daudi?
42 Et ipse David dicit in libro Psalmorum: Dixit Dominus Domino meo, sede a dextris meis,
Pabha bhayene a Daudi bhanabheleketa nshitabhu sha Mbeembela, ‘BHAKULUNGWA bhashinkwaalugulila Bhakulungwa bhangu, Ntame kunkono gwangu gwa nnilo
43 donec ponam inimicos tuos, scabellum pedum tuorum?
Mpaka pushinaabhikanje ashaamagongo ajenunji palibhatila makongono genu.’”
44 David ergo Dominum illum vocat: et quomodo filius eius est?
Ibhaga a Daudi bhakwaashema bhenebho, Bhakulungwa bhai, shibhabhe bhuli bhana bhabho?
45 Audiente autem omni populo, dixit discipulis suis:
Akuno bhandu bhowe bhalikwapilikanishiyanga a Yeshu gubhaalugulilenje bhaajiganywa bhabho.
46 Attendite a scribis, qui volunt ambulare in stolis, et amant salutationes in foro, et primas cathedras in synagogis, et primos discubitus in conviviis:
“Mwiiteiganje na bhaajiganya bha Shalia inakwaanonyelanga pita jimajima akuno bhali bhawalilenje majoo. Inakwaanonyelanga kukomaywa mummbala ya ushiya indu na tama mwiitengu ya mmujo mmashinagogi.
47 qui devorant domos viduarum, simulantes longam orationem. Hi accipient damnationem maiorem.
Kwa ugulumba, bhanakwaatolelanga bhanabhakongwe bha shitenga indu yabhonji, bhalikwiitembanganga kuti bhanguja, bhalikwaajuganga a Nnungu kwa leupya. Bhene bhanganyabho shibhaukumulwanje kupunda bhananji.”

< Lucam 20 >