< Lucam 20 >

1 Et factum est in una dierum, docente illo populum in templo, et evangelizante, convenerunt principes sacerdotum, et scribæ cum senioribus,
Dayenli ke Jesu ka ki bangi bi niba U Tienu diegu nni ki wangi o laabaaliŋamo, bi kopadicianba yudanba leni li balimaama bangikaaba leni bi nikpeliba den cua o kani
2 et aiunt dicentes ad illum: Dic nobis, in qua potestate hæc facis? aut: Quis est, qui dedit tibi hanc potestatem?
ki yedi o: “Waani ti ya bali yaapo ke a tiendi li naa bonla. Hme n puni a li bali?”
3 Respondens autem Iesus, dixit ad illos: Interrogabo vos et ego unum verbum. Respondete mihi:
Jesu den goa ki yedi ba: “N moko baa buali yi bonyenla, yin waani nni.
4 Baptismus Ioannis de cælo erat, an ex hominibus?
Jan n den batisi bi niba yeni, o den baa li bali tanpoli po bi, bi bi nisaaliba kane?”
5 At illi cogitabant intra se, dicentes: Quia si dixerimus, de cælo, dicet: Quare ergo non credidistis illi?
Bi den bungi bi pala nni ki tua: “Ti ya yedi ke o den baa li tanpoli po, o baa yedi: 'Be yaapo ke yii den daani o maama?'
6 Si autem dixerimus, Ex hominibus, plebs universa lapidabit nos: certi sunt enim, Ioannem prophetam esse.
Ti ya yedi: 'Bi nisaaliba ya kane' mo, bi niba kuli baa lugidi ti a tana kelima bi nua ke jan den tie sawalipualo.”
7 Et responderunt se nescire unde esset.
Lanyaapo bi den goa ki yedi Jesu ke baa bani jan bali n ñani naani.
8 Et Iesus ait illis: Neque ego dico vobis in qua potestate hæc facio.
Jesu den yedi ba: N moko kan waani yi ya bali yaapo ke n tiendi laa bonla.”
9 Cœpit autem dicere ad plebem parabolam hanc: Homo plantavit vineam, et locavit eam colonis: et ipse peregre fuit multis temporibus.
Lani yaapuoli Jesu den pua bi niba mi naa kpanjama ki yedi: “O joa den ŋu duven tiidi kuanu, ki guuni o kuanu bi koaguudiba ki fii ki gedi u dogu ki baan waagi lipo.
10 Et in tempore misit ad cultores servum, ut de fructu vineæ darent illi. Qui cæsum dimiserunt eum inanem.
Li yogunu n den pundi, o den soani naacenyendo bi koaguudiba yeni kani, ke ban teni o biinu o kuanu bonbaakaala nni. Ama bi koaguudiba den pua o i gbiami, ki yaadi o nukuomu.
11 Et addidit alterum servum mittere. Illi autem hunc quoque cædentes, et afficientes contumelia, dimiserunt inanem.
O go den soani naacentoa, bi den pua o moko i gbiami, ki fiagi o ki yaadi o nukuomu.
12 Et addidit tertium mittere: qui et illum vulnerantes eiecerunt.
O go den soani o naacentaalo mo. Bi den poagili o, ki deli o.
13 Dixit autem dominus vineæ: Quid faciam? Mittam filium meum dilectum: forsitan, cum hunc viderint, verebuntur.
O koadaano den yedi o yuli: 'N baa tieni lede? To, n baa soani n bijabuadiga, daalinba bi baa fangi wani wani.'
14 Quem cum vidissent coloni, cogitaverunt intra se, dicentes: Hic est heres, occidamus illum, ut nostra fiat hereditas.
Ama bi koaguudiba n den laa o bi den yedi bi yaba: 'One n tie o faajielo, tin kpa o mani li faali n tua ti yaali.'
15 Et eiectum illum extra vineam, occiderunt. Quid ergo faciet illis dominus vineæ?
Bi den luni o u kuanu puoli po ki kpa o. Lanwani o koadaano baa soani ba lede?
16 Veniet, et perdet colonos istos, et dabit vineam aliis. Quo audito, dixerunt illi: Absit.
O baa cua ki bolini laa koaguudiba ki teni o kuanu nitoaba.” Ban den gbadi lani bi den yedi: “U Tienu n da tuo line n tieni.”
17 Ille autem aspiciens eos ait: Quid est ergo hoc, quod scriptum est: Lapidem, quem reprobaverunt ædificantes, hic factus est in caput anguli?
Jesu den diidi ba ki yedi: “lanwani yaala n diani na bundi be? Bi tanmaaba n den yie ya tanli lini n tua li tanpuuli tanjigi.”
18 Omnis, qui ceciderit super illum lapidem, conquassabitur: super quem autem ceciderit, comminuet illum.
Jesu den juodi ki yedi: “Yua n baa laa tanli po kuli baa kuakua, lin baa yua ya po mo baa tua wagima.”
19 Et quærebant principes sacerdotum, et scribæ mittere in illum manus illa hora: et timuerunt populum: cognoverunt enim quod ad ipsos dixerit similitudinem hanc.
Lanyogunu liga bi kopadicianba yudanba leni li balimaama bangikaaba den moandi ki baa cuo Jesu, kelima bi den bandi ke o pua mi kpanjama yeni ki bagi bane, de bi den jie bi niba.
20 Et observantes miserunt insidiatores, qui se iustos simularent, ut caparent eum in sermone, ut traderent illum principatui, et potestati præsidis.
Bi den kpaagi Jesu, ki soani ya niba n kpali ke bi tiegi ki buali o moamoani, ke ban dia o ku madiagu ki cuo o leni maama ba ki teni bi bujiaba leni gufeneeli nuunni wan bu ki cuo o.
21 Et interrogaverunt eum, dicentes: Magister, scimus quia recte dicis, et doces: et non accipis personam, sed viam Dei in veritate doces:
Laa niba den buali o ki yedi: “Canbaa, ti bani ke ŋan maadi ki bangi yaala tiegi, ŋaa gagidi oba bi niba siiga, a bangi bi niba U Tienu sanŋoadima leni i moamoani.
22 licet nobis tributum dare Cæsari, an non?
Naani li pia u sanu tin pa Loma badiciamo Sesa li lubili bi, bi laa pia?”
23 Considerans autem dolum illorum, dixit ad eos: Quid me tentatis?
Jesu den bandi bi fanu ki yedi: “Min le li kujapienli.
24 Ostendite mihi denarium: Cuius habet imaginem, et inscriptionem? Respondentes dixerunt ei: Cæsaris.
Hme ya nannanli leni ŋme ya diani n ma lipo na?” Bi den goa ki yedi o: “Sesa yaali yo.”
25 Et ait illis: Reddite ergo quæ sunt Cæsaris, Cæsari: et quæ sunt Dei, Deo.
O den yedi ba: “Lanwani pa mani Sesa, yaala n tie Sesa yaala, ki pa U Tienu mo, yaala n tie U Tienu yaala.”
26 Et non potuerunt verbum eius reprehendere coram plebe: et mirati in responso eius, tacuerunt.
Baa den fidi ki cuo o o maama nni bi niba nintuali. O maguankaama yeni den paki ba ke bi ŋmini suo.
27 Accesserunt autem quidam Sadducæorum, qui negant esse resurrectionem, et interrogaverunt eum,
Sadusieninba yaaba n tua ke bi tinkpiba fiima ki ye, bi tianba den cua Jesu kani ki buali o ki yedi:
28 dicentes: Magister, Moyses scripsit nobis: Si frater alicuius mortuus fuerit habens uxorem, et hic sine liberis fuerit, ut accipiat eam frater eius uxorem, et suscitet semen fratri suo:
“Canbaa, Musa den diani ki bili tipo li balimaama nni ki yedi: 'O nilo ciamo ya kpe, ki pia pua kaa pia biga, wan taa o kpelo yeni pua ki baa o kpelo po u buolu.'
29 septem ergo fratres erant: et primus accepit uxorem, et mortuus est sine filiis.
To, jaba lele den ye ki taa baa. O bonkpialo den taa o pua ki kpe kaa pia biga.
30 Et sequens accepit illam, et ipse mortuus est sine filio.
O bonlielo den taa o kpepuoli ki kpe. O bontaalo mo den taa o.
31 Et tertius accepit illam. Similiter et omnes septem, et non reliquerunt semen, et mortui sunt.
Li den tua yeni, ke ban bonba lele yeni kuli den kpekpe kaa pia biga.
32 Novissime omnium mortua est et mulier.
Li ya puoli o puoli o pua mo den ti kpe.
33 In resurrectione ergo, cuius eorum erit uxor? Siquidem septem habuerunt eam uxorem.
Lanwani bi tinkpiba fiima yogunu, o pua yeni baa tua ŋme ya yua yo? Kelima bani bonba lele yeni kuli yendo yendo taa o ke o tua o pua.”
34 Et ait illis Iesus: Filii huius sæculi nubunt, et traduntur ad nuptias: (aiōn g165)
Jesu den yedi ba: “Handuna na jaba taani bi puoba, bi puoba mo kuni bi jaba. (aiōn g165)
35 illi vero qui digni habebuntur sæculo illo, et resurrectione ex mortuis, neque nubent, neque ducent uxores: (aiōn g165)
Ama yaaba n dagidi ki fii bi tinkpiba siiga ki kua ya yogunu n kpendi ya yema nni, bi jaba kan go taa puoba, bi puoba mo kan go kuni jaba. (aiōn g165)
36 neque enim ultra mori potuerunt: æquales enim Angelis sunt, et filii sunt Dei: cum sint filii resurrectionis.
Kelima bi baa tie nani malekinba yene, ki kan go kpe. Bi tie U Tienu bila, wan fiini yaaba bi tinkpiba siiga.
37 Quia vero resurgant mortui, et Moyses ostendit secus rubum, sicut dicit Dominum, Deum Abraham, et Deum Isaac, et Deum Iacob.
Yaala n tie bi tinkpiba fiima maama fuuli, Musa den maadi li maama wan togidi ya fatuugu n den co mi fantama ya yogunu, wan den yini o Diedo ya yeli n na: Abalahama Tienu, Isaaka Tienu leni Jakobo Tienu.
38 Deus autem non est mortuorum, sed vivorum: omnes enim vivunt ei.
To, U Tienu naa tie kpiema Tienu, o tie yaaba n fo ya Tienu yo. Kelima o yaapo wani, bi kuli fo.”
39 Respondentes autem quidam scribarum, dixerunt ei: Magister, bene dixisti.
Li balimaama bangikaaba siiga bi tianba den yedi: “Canbaa, a maadi bonŋanla.”
40 Et amplius non audebant eum quidquam interrogare.
Baa go den pia papaali ki go buali o bualiba kuli.
41 Dixit autem ad illos: Quomodo dicunt Christum, filium esse David?
Jesu go den yedi ba: “Li ga lede ke bi niba tua U Tienu n gandi yua tie Dafidi bijua?
42 Et ipse David dicit in libro Psalmorum: Dixit Dominus Domino meo, sede a dextris meis,
Dafidi wani oba maadi Pisoma tili nni ki yedi: 'O Diedo den yedi n Diedo kali n jienu po,
43 donec ponam inimicos tuos, scabellum pedum tuorum?
ŋali min baa teni a yibalinba n tua a taaŋmaakaanu.'
44 David ergo Dominum illum vocat: et quomodo filius eius est?
Dafidi oba yini o o Diedo, li nan go ga lede ke o tie wani Dafidi bijua?”
45 Audiente autem omni populo, dixit discipulis suis:
Ku niligu kuli n den cengi, Jesu den yedi o ŋoadikaaba:
46 Attendite a scribis, qui volunt ambulare in stolis, et amant salutationes in foro, et primas cathedras in synagogis, et primos discubitus in conviviis:
“Fangi mani yi yula leni li balimaama bangikaaba bani yaaba n bua ki ya laa a liadiciama, ki go bua ban ya fuondi ki kpiagidiba mu daamu nni, ki go bua ki ya ka i niciankali-kaani li balimaama bangima diena nni, ki go bua ya kaani n gagidi mi jecianma kani.
47 qui devorant domos viduarum, simulantes longam orationem. Hi accipient damnationem maiorem.
Bi go janbidi a kpepuona ki fenli bi diena, ki go jaandi i jaandi foagi ki kpali ke bi tie jajaandimoana. Ti buudi ya yogunu bi ya cuonu baa gagidi ki ya bia ki cie.”

< Lucam 20 >