< Lucam 19 >

1 Et ingressus perambulabat Iericho.
Jesus el utyak nu Jericho, ac fahsr sasla we.
2 Et ecce vir nomine Zachæus: et hic princeps erat publicanorum, et ipse dives:
Oasr sie mwet kol lun mwet eisani tax in acn sac, inel pa Zacchaeus, su sie mwet na kasrup.
3 et quærebat videre Iesum, quis esset: et non poterat præ turba, quia statura pusillus erat.
El srike elan wi liye lah su Jesus, tusruk ke sripen el mwet na fototo se, oru el kofla liyalak Jesus mweyen mwet uh arulana pus.
4 Et præcurrens ascendit in arborem sycomorum ut videret eum: quia inde erat transiturus.
Na el kasrusr nu meet ac fanyak nu ulun sak sycamore soko elan ku in liyal Jesus ke el fahsryak in acn sac.
5 Et cum venisset ad locum, suspiciens Iesus vidit illum, et dixit ad eum: Zachæe festinans descende: quia hodie in domo tua oportet me manere.
Ke Jesus el sun acn sac, el ngetak ac fahk nu sel Zacchaeus, “Zacchaeus, sulaklak fani, mweyen misenge nga ac muta in lohm sum.”
6 Et festinans descendit, et excepit illum gaudens.
Zacchaeus el sulaklak fani, ac el engan ma lulap in eisal Jesus nu in lohm sel.
7 Et cum viderent omnes, murmurabant, dicentes quod ad hominem peccatorem divertisset.
Mwet nukewa su liye ma inge elos mutawauk in torkaskas ac fahk, “Mwet se inge utyak ac muta in lohm sin sie mwet koluk!”
8 Stans autem Zachæus, dixit ad Dominum: Ecce dimidium bonorum meorum, Domine, do pauperibus: et si quid aliquem defraudavi, reddo quadruplum.
Zacchaeus el tuyak ac fahk nu sin Leum, “Leum, nga ke fahk nu sum lah nga ac sang tafu mwe kasrup luk nu sin mwet sukasrup, ac nga fin tuh kiapwela kutena mwet ke ma lalos, nga ac fah akfalye nu sel pacl akosr yohk liki ma nga eisla.”
9 Ait Iesus ad eum: Quia hodie salus domui huic facta est: eo quod et ipse filius sit Abrahæ.
Jesus el fahk nu sel, “Mwet nukewa lohm uh langoeyukla misenge, tuh mwet se inge el oayapa ma in fwilin tulik natul Abraham.
10 Venit enim Filius hominis quærere, et salvum facere quod perierat.
Wen nutin Mwet el tuku in suk ac in molela mwet su tuhlac.”
11 Hæc illis audientibus adiiciens, dixit parabolam, eo quod esset prope Ierusalem: et quia existimarent quod confestim regnum Dei manifestaretur.
Ke mwet uh srakna lohng ma inge, Jesus el sifilpa fahkak nu selos sie pupulyuk. In pacl se inge el apkuran in sun acn Jerusalem, ac elos nunku mu Tokosrai lun God akuranna sikyak.
12 Dixit ergo: Homo quidam nobilis abiit in regionem longinquam accipere sibi regnum, et reverti.
Ouinge el fahk, “Oasr sie mwet leum su ako in som nu in sie acn loessula in tuh touyak el nu ke tokosra. Ac el akoo mu el ac sifil foloko nu yen sel tukun el walak uh.
13 Vocatis autem decem servis suis, dedit eis decem mnas, et ait ad illos: Negotiamini dum venio.
Meet liki el som, el pangonma mwet kulansap singoul lal, ac sang nu sin kais sie selos ipin mani gold se, ac fahk nu selos, ‘Liye lah mea kowos ac ku in konauk in laesla ma inge ke nga ac som uh.’
14 Cives autem eius oderant eum: et miserunt legationem post illum, dicentes: Nolumus hunc regnare super nos.
A mwet in facl sel arulana kwasel, na elos supwala kutu mwet utuk kas in som tokol ac fahk, ‘Kut tia lungse mwet se inge in tokosra lasr.’
15 Et factum est ut rediret accepto regno: et iussit vocari servos, quibus dedit pecuniam, ut sciret quantum quisque negotiatus esset.
“Mwet sac tokosrala, na el foloko. Na el sap mwet kulansap lal uh in tuku elan liye lah lupa su elos akyokyelik ke ipin mani el tuh sang nu selos ah.
16 Venit autem primus dicens: Domine, mna tua decem mnas acquisivit.
Mwet se oemeet ah tuku ac fahk, ‘Leum luk, nga laesla ipin mani gold se ma kom tuh ase nu sik ah ke ipin gold singoul.’
17 Et ait illi: Euge bone serve, quia in modico fuisti fidelis, eris potestatem habens super decem civitates.
Tokosra sac fahk, ‘Wo orekma lom. Kom sie mwet kulansap oaru! Ke sripen kom oaru ke ma srik, nga ac fah sot kom in leum fin siti singoul.’
18 Et alter venit, dicens: Domine, mna tua fecit quinque mnas.
Mwet se akluo ah tuku ac fahk, ‘Leum luk, nga laesla mani se kom tuh ase nu sik ah ke ipin gold limekosr.’
19 Et huic ait: Et tu esto super quinque civitates.
Na tokosra sac fahk nu sin mwet sac, ‘Kom ac fah leum fin siti limekosr.’
20 Et alter venit, dicens: Domine, ecce mna tua, quam habui repositam in sudario:
Sie pac mwet kulansap uh tuku ac fahk, ‘Leum luk, pa inge ipin mani gold se lom ah. Nga liyaung na ac nokomla ke sie ipin nuknuk.
21 timui enim te, quia homo austerus es: tollis quod non posuisti, et metis quod non seminasti.
Nga sangeng sum mweyen kom sie mwet na upa. Kom eis ma su tia ma lom, ac kosrani ke ma kom tia taknelik.’
22 Dicit ei: De ore tuo te iudico serve nequam. Sciebas quod ego homo austerus sum, tollens quod non posui, et metens quod non seminavi:
Na tokosra sac fahk nu sel, ‘Kom mwet kulansap koluk! Nga ac fah orekmakin kas lom sifacna in nununkekom! Kom etu lah nga mwet upa se, su eis ma su tia ma luk, ac kosrani ke ma nga tia taknelik.
23 et quare non dedisti pecuniam meam ad mensam, ut ego veniens cum usuris utique exegissem illam?
Ke ouingan uh, efu ku kom tia filiya mani luk an in bank, na ke nga foloko nga lukun eis wi kap kac?’
24 Et astantibus dixit: Auferte ab illo mnam, et date illi, qui decem mnas habet.
Na tokosra sac fahk nu sin mwet ma tu insac uh, ‘Eisla ipin mani gold sacn lukel, ac sang nu sin mwet kulansap se ma ipin mani gold singoul oasr yoro an.’
25 Et dixerunt ei: Domine, habet decem mnas.
A elos fahk nu sel, ‘Leum, oasr tari ipin mani gold singoul yorol!’
26 Dico autem vobis, quia omni habenti dabitur, et abundabit: ab eo autem, qui non habet, et quod habet auferetur ab eo.
Ac el topuk, ‘Nga fahk nu suwos, kutena mwet su oasr ma lal, ac fah itukyang pac kutu ma yohk liki nu sel. A mwet su wangin ma lal, finne ma srisrik su oan sel ac fah itukla lukel.
27 Verumtamen inimicos meos illos, qui noluerunt me regnare super se, adducite huc: et interficite ante me.
Inge, nu sin mwet lokoalok luk su tia lungse ngan tokosra lalos, usalosme ac onelosla nukewa ye mutuk!’”
28 Et his dictis, præcedebat ascendens Ierosolymam.
Tukun Jesus el fahk ma inge, el fahsr meet lukelos in som nu Jerusalem.
29 Et factum est, cum appropinquasset ad Bethphage, et Bethaniam ad montem, qui vocatur Oliveti, misit duos discipulos suos,
Ke el apkuranyang nu Bethphage ac Bethany ke Fineol Olive, el supwala luo sin mwet tumal lutlut uh in som meet,
30 dicens: Ite in castellum, quod contra est: in quod introeuntes, invenietis pullum asinæ alligatum, cui nemo umquam hominum sedit: solvite illum, et adducite.
ac el fahk nu seltal: “Komtal fahsrot nu in siti srisrik se meeto ingo. Ke komtal tufahna utyak nu we komtal ac liye soko donkey fusr kapir in acn sac su soenna oasr mwet muta fac. Tulalla ac usalu.
31 Et si quis vos interrogaverit: Quare solvitis? sic dicetis ei: Quia Dominus operam eius desiderat.
Fin oasr mwet siyuk lah efu komtal ku tulalla, komtal fahk mu, ‘Leum el enenal.’”
32 Abierunt autem qui missi erant: et invenerunt, sicut dixit illis, stantem pullum.
Eltal som ac liye tuh ma nukewa oana ma Jesus el fahk nu seltal ah.
33 Solventibus autem illis pullum, dixerunt domini eius ad illos: Quid solvitis pullum?
Ke pacl se eltal tulala donkey fusr soko ah, mwet ma natu ah siyuk seltal, ‘Efu ku komtal tulala?”
34 At illi dixerunt: Quia Dominus eum necessarium habet.
Ac eltal fahk, “Leum el enenal.”
35 Et duxerunt illum ad Iesum. Et iacentes vestimenta sua supra pullum, imposuerunt Iesum.
Na eltal pwanla donkey fusr soko ah nu yurin Jesus. Elos filiya nuknuk lalos nu fac, ac kasrel Jesus elan sroang.
36 Eunte autem illo, substernebant vestimenta sua in via.
Ke el som, mwet uh laknelik nuknuk lalos uh fin inkanek uh.
37 Et cum appropinquaret iam ad descensum Montis Oliveti, cœperunt omnes turbæ discipulorum gaudentes laudare Deum voce magna super omnibus, quas viderant, virtutibus,
Ke el tuku apkuran nu Jerusalem, ke acn se ma inkanek uh oatui ke Fineol Olive, sie u na lulap sin mwet tumal lutlut elos mutawauk in engan ac kaksakin God ke pusra lulap ke ma usnguk puspis ma elos wi liye.
38 dicentes: Benedictus, qui venit rex in nomine Domini! Pax in cælo, et gloria in excelsis!
Elos fahk, “God Elan akinsewowoye tokosra su tuku Inen Leum! Misla in kusrao, ac wolana nu sin God!”
39 Et quidam Pharisæorum de turbis, dixerunt ad illum: Magister, increpa discipulos tuos.
Na kutu sin mwet Pharisee inmasrlon un mwet uh fahk nu sin Jesus, “Mwet Luti, fahk nu sin mwet tomom lutlut inge elos in misla!”
40 Quibus ipse ait: Dico vobis, quia si hi tacuerint, lapides clamabunt.
Ac Jesus el topuk, “Nga fahk nu suwos, elos fin misla, na eot uh ac fah mutawauk in wowoyak.”
41 Et ut appropinquavit, videns civitatem flevit super illam, dicens:
El tuku apkuranyang nu ke siti uh, ac ke el liye, el tung kac,
42 Quia si cognovisses et tu, et quidem in hac die tua, quæ ad pacem tibi, nunc autem abscondita sunt ab oculis tuis.
ac fahk, “Saok kom in etu misenge ma ac ku in sot misla nu sum! A inge kom tia ku in liye!
43 Quia venient dies in te: et circumdabunt te inimici tui vallo, et circumdabunt te: et coangustabunt te undique:
Pacl se ac fah tuku ke mwet lokoalok lom ac fah raunikomla ac kuhluskomla, ac kosrekomla ac putati nu fom liki acn nukewa.
44 et ad terram prosternent te, et filios tuos, qui in te sunt, et non relinquent in te lapidem super lapidem: eo quod non cognoveris tempus visitationis tuæ.
Elos ac fah arulana kunauskomla wi mwet nukewa su muta in pot fulat lom. Wangin sie eot ac fah oan yen se, mweyen kom tuh tia akilen pacl se God El tuku in tuh molikomla ah!”
45 Et ingressus in templum, cœpit eiicere vendentes in illo, et ementes,
Na Jesus el som nu in Tempul ac mutawauk in lusak mwet kuka uh,
46 dicens illis: Scriptum est: Quia domus mea domus orationis est. Vos autem fecistis illam speluncam latronum.
ac el fahk nu selos, “Simla in Ma Simusla mu God El fahk, ‘Tempul luk ac fah sie lohm in pre,’ a kowos ekulla nu ke sie acn in wikla lun mwet pisrapasr!”
47 Et erat docens quotidie in templo. Principes autem sacerdotum, et scribæ, et princeps plebis quærebant illum perdere:
Len nukewa Jesus el luti in Tempul. Un mwet tol fulat, ac mwet luti Ma Sap, ac mwet kol lun mwet uh elos kena unilya,
48 et non inveniebant quid facerent illi. Omnis enim populus suspensus erat, audiens illum.
tusruk elos koflana konauk lah elos ac oru fuka, mweyen mwet uh lungse lohng kas nukewa ke luti lal uh.

< Lucam 19 >