< Lucam 19 >

1 Et ingressus perambulabat Iericho.
U Yesu aewingie nukukela mukate a Yeriko.
2 Et ecce vir nomine Zachæus: et hic princeps erat publicanorum, et ipse dives:
Nepang'wanso aukole muntu elina lakwe Zakayo. Hange ae mukulu waatoza ushulu hange muntu numugole.
3 et quærebat videre Iesum, quis esset: et non poterat præ turba, quia statura pusillus erat.
Aukugema kumuona u Yesu muntu wa namunake, lakini shanga aukondilye kuona kunsoko amilundo wa antu, kunsoko aemukupe wakimo.
4 Et præcurrens ascendit in arborem sycomorum ut videret eum: quia inde erat transiturus.
Kuite wikatongela intambo ntongeela aantu, wikanankela migulya amunkuyu kuite wahume kuona, kunsoko u Yesu aewahumbela ukukeela inzila yeyo.
5 Et cum venisset ad locum, suspiciens Iesus vidit illum, et dixit ad eum: Zachæe festinans descende: quia hodie in domo tua oportet me manere.
Imatungo u Yesu naupikile pang'wanso, augozile migulya akamuila, “Zakayo sima kaya, kundogoelyo lelo lazima nshinde munyumbako.
6 Et festinans descendit, et excepit illum gaudens.
Wikituma halaka, wekasima nukumukalibisha kwakiloelya.
7 Et cum viderent omnes, murmurabant, dicentes quod ad hominem peccatorem divertisset.
Eantu ehi naaine nanso, akalalameka, nukulunga, “Wendamugendela umuntu nukete imilandu.”
8 Stans autem Zachæus, dixit ad Dominum: Ecce dimidium bonorum meorum, Domine, do pauperibus: et si quid aliquem defraudavi, reddo quadruplum.
U Zakayo wikimeka wikamuila Bwana, goza Bwana enusu ansailo yane kuapa eaula, anga itule numuhegeye muntuwehi ekentu, kumusukelya nkua inne.”
9 Ait Iesus ad eum: Quia hodie salus domui huic facta est: eo quod et ipse filius sit Abrahæ.
U Yesu wikamuila, Elelo uugunwa upikile munyumba yeye, kunsoko nuanso nung'wenso ng'wana wang'wa Ibrahimu.
10 Venit enim Filius hominis quærere, et salvum facere quod perierat.
Kundogoelyo ung'wana wamuntu uzile kuduma nukuaokola eantu nialimie.”
11 Hæc illis audientibus adiiciens, dixit parabolam, eo quod esset prope Ierusalem: et quia existimarent quod confestim regnum Dei manifestaretur.
Naaigulye nanso, wikaendelea kuligitya nukuapumilya impyani, kunsoko aukole pakupe ne Yerusalemu, neenso alengile kina utemi wang'wi Tunda aeukole pakupe kigela nkuaing'wi.
12 Dixit ergo: Homo quidam nobilis abiit in regionem longinquam accipere sibi regnum, et reverti.
Kuite wekamuila, “ofisa ung'wi aewendile ihe akole ili apokeele utemi hange wasuke.
13 Vocatis autem decem servis suis, dedit eis decem mnas, et ait ad illos: Negotiamini dum venio.
Aeutangile iitumi akwe ikumi, wikaapa mafungu ikumi, wikaaila, itumi ebiashala kuite mpaka nekusuka.
14 Cives autem eius oderant eum: et miserunt legationem post illum, dicentes: Nolumus hunc regnare super nos.
Lakini enihe akwe shanga aeamuloilwe kuite wekaatuma eajumbe ende amudume nukulunga, shangakutakile umuntu uyu ite wakutawale.
15 Et factum est ut rediret accepto regno: et iussit vocari servos, quibus dedit pecuniam, ut sciret quantum quisque negotiatus esset.
Kuite nausukile kito baada akupegwa uutemi, akalagelya eitumi naualekee impia itangwe kung'wakwe ahume kumanya faedake naamepatile naeitumile ebiashala.
16 Venit autem primus dicens: Domine, mna tua decem mnas acquisivit.
Nuang'wandyo wekeza, nukulunga, “Bwana ifungu lako litumile mafungu ikumi zaidi.”
17 Et ait illi: Euge bone serve, quia in modico fuisti fidelis, eris potestatem habens super decem civitates.
Uofisa nuanso akamuila, iza, mitume numuza, kunsoko aeumuhueli kueke nekenino, ukutula nuuhueli migulya aisale ikumi.
18 Et alter venit, dicens: Domine, mna tua fecit quinque mnas.
Nuakabeele wekiza, akalunga, “Bwana ifungu lako lituma mafungu ataano.
19 Et huic ait: Et tu esto super quinque civitates.
Uofisa nuanso wekamuila, Hola utawala migulya aisale itaano.”
20 Et alter venit, dicens: Domine, ecce mna tua, quam habui repositam in sudario:
Nuyu numungiza wekiza, akalunga, “Bwana seye apa empia ako, kuite aembekile iza mukitambala,
21 timui enim te, quia homo austerus es: tollis quod non posuisti, et metis quod non seminasti.
kundogoilyo aenogopile kunsoko, kunsoko uewe umutaki, nihola neshanukeekile nukuvuna neshauketeme.”
22 Dicit ei: De ore tuo te iudico serve nequam. Sciebas quod ego homo austerus sum, tollens quod non posui, et metens quod non seminavi:
Uofisa nuanso akamuila, “Kunkani yako uewe, nukuhukumu, ue umitumi numube. Aulengile kina unene nemuntu numutaki, nehola neshanganukeekile, nukuvuna nishanga nuketemee.
23 et quare non dedisti pecuniam meam ad mensam, ut ego veniens cum usuris utique exegissem illam?
Ite shangawekaekane empia ane mubenki, kuite nensukile numehole palung'wi nefaida?
24 Et astantibus dixit: Auferte ab illo mnam, et date illi, qui decem mnas habet.
Uofisa wekaaela eantu naeakole imekile apaite, Muhegelyi ifungu nelanso nukumupa uyu nuamafungu ikumi.”
25 Et dixerunt ei: Domine, habet decem mnas.
Wekamuela, Bwana, nuanso ukete mafungu ikumi.
26 Dico autem vobis, quia omni habenti dabitur, et abundabit: ab eo autem, qui non habet, et quod habet auferetur ab eo.
Kumuela, kila umuntu nukete ukupegwa ikulu, lakini uyu numugila, ata keke nukete kekuholwa.
27 Verumtamen inimicos meos illos, qui noluerunt me regnare super se, adducite huc: et interficite ante me.
Lakini awaite ebee ane, kuite shangae atakile ntule numutemi wao, aleti apaite muabulage ntongeela ane.”
28 Et his dictis, præcedebat ascendens Ierosolymam.
Baada akulunga nanso, wikendelea kuntongela nukunankela kulongola ku Yerusalemu.
29 Et factum est, cum appropinquasset ad Bethphage, et Bethaniam ad montem, qui vocatur Oliveti, misit duos discipulos suos,
Kuite nauhugie ku Bethfage nuku Bethania, pakupe numulema wa Mizeituni, autumile eamanyisigwa akwe abeele,
30 dicens: Ite in castellum, quod contra est: in quod introeuntes, invenietis pullum asinæ alligatum, cui nemo umquam hominum sedit: solvite illum, et adducite.
akalunga: “Longoli kijiji nekakesale. Mingile mukumuhanga ng'wandogwe nukele kunankelwa. Mutungoli, mumulete kung'waane.
31 Et si quis vos interrogaverit: Quare solvitis? sic dicetis ei: Quia Dominus operam eius desiderat.
Anga muntu wamukolya, “Mbona mukumutungwela? “Lungu, “Bwana umutakile.”
32 Abierunt autem qui missi erant: et invenerunt, sicut dixit illis, stantem pullum.
Awa naatumilwe akalongola ekamuona ung'we - ndogwe anga u Yesu nauaee.
33 Solventibus autem illis pullum, dixerunt domini eius ad illos: Quid solvitis pullum?
Naakumutungula ung'wa-ndogwe eatawala akaela, kuneke mukumutungula ung'wa ndogwe uyuite?
34 At illi dixerunt: Quia Dominus eum necessarium habet.
Ekalunga, Bwana umutakile.
35 Et duxerunt illum ad Iesum. Et iacentes vestimenta sua supra pullum, imposuerunt Iesum.
Kuite, akamutaila u Yesu, ekaela ian'wenda ao migulya mung'wa - ndogwe ekamunankelya u Yesu migulya akwe.
36 Eunte autem illo, substernebant vestimenta sua in via.
Nautuile ukolongola eantu akaela iang'wenda ao mubalabala.
37 Et cum appropinquaret iam ad descensum Montis Oliveti, cœperunt omnes turbæ discipulorum gaudentes laudare Deum voce magna super omnibus, quas viderant, virtutibus,
Nautuile ukusima mumulima wa Mizeituni umilondo wehi nuamanyisigwa akwe akanza kumulombeelya nukumukulya Itunda kululi nulukulu, kunsoko amakani nemakulu naamaine,
38 dicentes: Benedictus, qui venit rex in nomine Domini! Pax in cælo, et gloria in excelsis!
ekalunga, “Inge ukembetilwe umutemi nuzile kulina lang'wa Bwana! Ulowa, Milunde, nuutukufu migulya!
39 Et quidam Pharisæorum de turbis, dixerunt ad illum: Magister, increpa discipulos tuos.
Baadhi amafarisayo mukate amilundo ekamuila, Mwalimu akilagye imagwe akukulya ululi.
40 Quibus ipse ait: Dico vobis, quia si hi tacuerint, lapides clamabunt.
U Yesu wekaasukilya, nukulunga, wekaaila, anga wawa akilage, imagwe akukulya ululi.”
41 Et ut appropinquavit, videns civitatem flevit super illam, dicens:
U Yesu nauhugie ikesale wekakelela,
42 Quia si cognovisses et tu, et quidem in hac die tua, quæ ad pacem tibi, nunc autem abscondita sunt ab oculis tuis.
wikalunga, tazu angezeune ata uewe, muluhiku ulu emakani aya nekuletela ulowa! Lakini itungele apihilwe mumiho ako.
43 Quia venient dies in te: et circumdabunt te inimici tui vallo, et circumdabunt te: et coangustabunt te undique:
Kunsoko ipembilye insiku eabee ako akuzenga itando pakupe nuewe.
44 et ad terram prosternent te, et filios tuos, qui in te sunt, et non relinquent in te lapidem super lapidem: eo quod non cognoveris tempus visitationis tuæ.
Akugwisa pihe uewe neana ako. Shangaakulekela ata igwe neleng'we migulya anilengiza, kunsoko shanga aulengile imatungo Itunda naugemile kuokoa.
45 Et ingressus in templum, cœpit eiicere vendentes in illo, et ementes,
Uye wakingila mihekalu, akandya kuazunsa awa naeakugulya,
46 dicens illis: Scriptum est: Quia domus mea domus orationis est. Vos autem fecistis illam speluncam latronum.
wekaaela, “Yandekilwe, Enyumbane ekutula nyumba amalompi, lakini unyenye yatula anga ikulungu lahegelyi”
47 Et erat docens quotidie in templo. Principes autem sacerdotum, et scribæ, et princeps plebis quærebant illum perdere:
Kuite, u Yesu aewimanyisa kila uluhiku mihekalu. Eatongeli neakulu nealimu a shelia neatongeli antu naatakile kumubulaga.
48 et non inveniebant quid facerent illi. Omnis enim populus suspensus erat, audiens illum.
Lakini shangaekaweza kulija enzila nakituma nanso, kunsoko eantu ehi amutegeye kwamakini.

< Lucam 19 >