< Lucam 19 >

1 Et ingressus perambulabat Iericho.
Jesu wakanjila alimwi wakali kwiinda mu Jeliko.
2 Et ecce vir nomine Zachæus: et hic princeps erat publicanorum, et ipse dives:
Amulamnge kwakali mwaalumi wakalikutegwa Zekias wakali simutelo alimwi kali muvubi mupati
3 et quærebat videre Iesum, quis esset: et non poterat præ turba, quia statura pusillus erat.
Wakali kweezya kubona kuti Jesu ngwa, pesi taakakonzya kumubona pe munkamu yabantu, nkaambo wakali mfwiifwi.
4 Et præcurrens ascendit in arborem sycomorum ut videret eum: quia inde erat transiturus.
Nkinkaako wakachijaanina kunembo lyabantu waakutanta mumukuyu kuti amubone, nkaambo Jesu wakalikwiinda munzila eeyo
5 Et cum venisset ad locum, suspiciens Iesus vidit illum, et dixit ad eum: Zachæe festinans descende: quia hodie in domo tua oportet me manere.
Lino Jesu naakasika aawo wakalanga mujulu mawo wati kulinguwe, “Zekiyasi, seluka chakufwambaana, nkaambo sunu ndiyookkala mung'anda yako.”
6 Et festinans descendit, et excepit illum gaudens.
Aboobo wakaseluka chakufwambaana akumutambula chakubotelwa.
7 Et cum viderent omnes, murmurabant, dicentes quod ad hominem peccatorem divertisset.
Lino bantu boonse nibazibona eezi, bakanyontooka, kabaamba kuti, “Waya kuyooswaya mwaalumi ulazibi.”
8 Stans autem Zachæus, dixit ad Dominum: Ecce dimidium bonorum meorum, Domine, do pauperibus: et si quid aliquem defraudavi, reddo quadruplum.
Lino Zekiyasi wakayima wati ku Mwami, “Langa, Mwami, chisela chalubono lwangu ndilachipa bachete kuti na ndakeeneena kufumbwa muntu, ndilamujosezya kazipetedwe tume kumuulo.”
9 Ait Iesus ad eum: Quia hodie salus domui huic facta est: eo quod et ipse filius sit Abrahæ.
Jesu wakati, “Sunu lufutuko lwasika kung'anda eeno, nkaambo alakwe ooyu mwana wa Abbulahamu.
10 Venit enim Filius hominis quærere, et salvum facere quod perierat.
Nkaambo Mwana wa Muntu wakasika kuzooyandula akufutula bantu basweekede.”
11 Hæc illis audientibus adiiciens, dixit parabolam, eo quod esset prope Ierusalem: et quia existimarent quod confestim regnum Dei manifestaretur.
Nibakachiswiilide eezi zintu, wakasngua kubaambila chikozyanisyo, nkaambo wakali afwiifwi a Jelusalemu, alimwi bakayeeya kuti bwami bwa Leza bwamba kuboneka mpawaawo.
12 Dixit ergo: Homo quidam nobilis abiit in regionem longinquam accipere sibi regnum, et reverti.
Aboobo wakati, “Umwi mwaalumi musongo wakayinka kunyika iilikule kuyotambula bwami mpawo akuyoboola
13 Vocatis autem decem servis suis, dedit eis decem mnas, et ait ad illos: Negotiamini dum venio.
Wakayita balanda bakwe bali kumi, mpawo wakabapa mali aalikumi akuti kulimbabo, 'Amuchite mabbindawuko mane ndikaboole.'
14 Cives autem eius oderant eum: et miserunt legationem post illum, dicentes: Nolumus hunc regnare super nos.
Pesi basichisinyina bakalimusulide alomwi bakamutumina bantu bakamutobela, bakati, 'Tatuyandi pe kuti oyu waamlumi atutonge.'
15 Et factum est ut rediret accepto regno: et iussit vocari servos, quibus dedit pecuniam, ut sciret quantum quisque negotiatus esset.
Zyakachitika naakaboola lubo, kali watambula bwaami, wakalayilila kuti bayitwe babelesi bakwe aabo mbakapede mali, kuti azibe kuti nimpindunzi njibakajana mukuchita kwabo makwebo.
16 Venit autem primus dicens: Domine, mna tua decem mnas acquisivit.
Wakusanguna wakasika kunembo lyakwe wati, 'Mwami, mali yako yakazyala aambi mamali aalikumi.'
17 Et ait illi: Euge bone serve, quia in modico fuisti fidelis, eris potestatem habens super decem civitates.
Mwaalumi wabusongo wakati kulinguwe, 'Wakachita kabotu, omubelesi mubotu. Nkaambo wakasyomeka muzintu ziniini lino ndakupa manguzu aatla amadolopo aalikumi.'
18 Et alter venit, dicens: Domine, mna tua fecit quinque mnas.
Wabili wakasika, wati, 'Mali yako, mwami, yakapanga aambi mali alimusanu.'
19 Et huic ait: Et tu esto super quinque civitates.
Mwaalumi uulemekeka wakati kulinguwe, 'Iwe tola madolopo alimusanu.'
20 Et alter venit, dicens: Domine, ecce mna tua, quam habui repositam in sudario:
Umwi alakwe wakasika, wati, 'Mwami, njeyi mali yako, ndakayibambide kabotu mumulembo,
21 timui enim te, quia homo austerus es: tollis quod non posuisti, et metis quod non seminasti.
nkaambo ndakakuyoowa, nkaambo ulasisa, ulabweza chuwatabikide akutebula mpuwatabyalide.'
22 Dicit ei: De ore tuo te iudico serve nequam. Sciebas quod ego homo austerus sum, tollens quod non posui, et metens quod non seminavi:
Mwaalumi uulemekeka wakati kulinguwe, 'Amajwi aako ndilakubeteka, mubelesi mubi, wakalizi kuti ndilimuntu uusesa, ndilabweza nchindatabikide, akutebula nchindatabyalide.
23 et quare non dedisti pecuniam meam ad mensam, ut ego veniens cum usuris utique exegissem illam?
Wakalumwayi nuwakatabikide mali yangu mubbanka, kuchitila kuti nindalikuyooboola ndalikuzoyijana kiili yaba aampindu?'
24 Et astantibus dixit: Auferte ab illo mnam, et date illi, qui decem mnas habet.
Mwaalumi uulemekeka wakati kuli aabo bakayimvwi kumbali, 'Amumunyanzye mali yomwe eeyo mupe ooyo uulamamali aalikumi.'
25 Et dixerunt ei: Domine, habet decem mnas.
Bakati kulingwe, 'Mwami, ulamamali aalikumi kale.'
26 Dico autem vobis, quia omni habenti dabitur, et abundabit: ab eo autem, qui non habet, et quod habet auferetur ab eo.
'Ndati kulindinywe, woonse uulazyo, uyoopegwa zimbi, pesi ooyo uutakwe, acheecho nchali aacho uyoonyanzigwa.
27 Verumtamen inimicos meos illos, qui noluerunt me regnare super se, adducite huc: et interficite ante me.
Pesi aaba basinkondoma, aabo bakatalikuyanda kuti ndibatonge, amubeete aano mubajaye kunembo lyangu.'”
28 Et his dictis, præcedebat ascendens Ierosolymam.
Nakaamba zintu eezi, wakayinda kaya ku Jelusalemu.
29 Et factum est, cum appropinquasset ad Bethphage, et Bethaniam ad montem, qui vocatur Oliveti, misit duos discipulos suos,
Kwakachitika kuti naakasika afwiifwi abusena bwa Betipeji a Betani, kukalundu kakalikutegwa Oliveti, wakatuma basikwiiya bakwe babili,
30 dicens: Ite in castellum, quod contra est: in quod introeuntes, invenietis pullum asinæ alligatum, cui nemo umquam hominum sedit: solvite illum, et adducite.
kati, “Amunjile mugunzi lilikunembo. Mwanjila biyo mulajana mwana wadonki uutana kutantwa. Mumwaangunune mumweete kulindime.
31 Et si quis vos interrogaverit: Quare solvitis? sic dicetis ei: Quia Dominus operam eius desiderat.
Na kwaba utamubuzye kuti, 'Nkaambo nzi nimumwaangununa?' mukatedi, 'Mwami ulamuyanda.'”
32 Abierunt autem qui missi erant: et invenerunt, sicut dixit illis, stantem pullum.
Aabo bakatumwa bakamujana mwana wa donki mbuli mbakabalayilide Jesu.
33 Solventibus autem illis pullum, dixerunt domini eius ad illos: Quid solvitis pullum?
Nibakali kumwaangununa mwana wadonki, bani bawe bakati, “Nkaambo nzi nimwaangununa mwana wa donki ooyo?”
34 At illi dixerunt: Quia Dominus eum necessarium habet.
Bakati, “Mwami ulamuyanda.”
35 Et duxerunt illum ad Iesum. Et iacentes vestimenta sua supra pullum, imposuerunt Iesum.
Mpawo bakamweeta kuli Jesu, mpawo bakawaala majansi aabo aatala amwana wa donki mpawo bakakkazika Jesu aataka.
36 Eunte autem illo, substernebant vestimenta sua in via.
Naakalikuyabweenda bakalikuya buyala majansi aabo munzila.
37 Et cum appropinquaret iam ad descensum Montis Oliveti, cœperunt omnes turbæ discipulorum gaudentes laudare Deum voce magna super omnibus, quas viderant, virtutibus,
Naakali waamba kusika abusena aawo Kalundu kama Oliva mpuka nkunuka, mbunga yoonse yabasikwiiya yakasanguna kubotelwa akulumbayizya Leza ajwi pati nkaambo kamilimu mipati njibakali babona,
38 dicentes: Benedictus, qui venit rex in nomine Domini! Pax in cælo, et gloria in excelsis!
kabati, “Ulilongezezegwe mwami uuza muzina lya Mwami! Luumuno kujulu abulemu kumajulu!”
39 Et quidam Pharisæorum de turbis, dixerunt ad illum: Magister, increpa discipulos tuos.
Bamwi ba Falisi bakali munkamu bakati kuli ngwe, “Muyiisyi bakkabule basikwiiya bako.”
40 Quibus ipse ait: Dico vobis, quia si hi tacuerint, lapides clamabunt.
Jesu wakasandula wati, “Kanskinga aaba baluumwine, mabwe alikunoompolola.”
41 Et ut appropinquavit, videns civitatem flevit super illam, dicens:
Jesu naakasika mudolopo, wakalila aatala andilyo,
42 Quia si cognovisses et tu, et quidem in hac die tua, quæ ad pacem tibi, nunc autem abscondita sunt ab oculis tuis.
kati, “Kansinga wali waziba mubuzuba oobu, ayebo, zintu zikweetela luumuno! Pesi lino zilisisidwe kulinduwe.
43 Quia venient dies in te: et circumdabunt te inimici tui vallo, et circumdabunt te: et coangustabunt te undique:
Nkaambo mazuba ayoosika alinduwe, aawo basinkondonyokwe nibayoyaka kaanda akukuzyunguluka akukusyanikizya kuzwa kumabazu woonse.
44 et ad terram prosternent te, et filios tuos, qui in te sunt, et non relinquent in te lapidem super lapidem: eo quod non cognoveris tempus visitationis tuæ.
Bayooku wisizya aansi abana bako. Taakwe nobayoosiya niliba bbwe aatala alimwi, nkaambo taakwe nuwakachibona Leza naakalikweezya kukufutula.”
45 Et ingressus in templum, cœpit eiicere vendentes in illo, et ementes,
Jesu wakanjila muchikombelo akutanda boonse nakali kuuzya,
46 dicens illis: Scriptum est: Quia domus mea domus orationis est. Vos autem fecistis illam speluncam latronum.
wakati kulombabo, “Kulilembedwe kuti, 'Ng'anda kyangu iyoba ng'anda yakukombela,' pesi mwayisandula kba ng'anda yabasikubba.”
47 Et erat docens quotidie in templo. Principes autem sacerdotum, et scribæ, et princeps plebis quærebant illum perdere:
Aboobo Jesu wakalikuyiisya abuzuba muchikombelo. Bapayizi bapati abalembi bamulawu abazululi babanti bakali kuyanda kumujaya,
48 et non inveniebant quid facerent illi. Omnis enim populus suspensus erat, audiens illum.
pesi taakwe nibakajana nzila yakuzichita, nkaambo bantu boonse bakali kumuswiilila loko.

< Lucam 19 >