< Corinthios I 4 >

1 Sic nos existimet homo ut ministros Christi, et dispensatores mysteriorum Dei.
Aicae loe Kri toksah kami hoi kathuk Sithaw ih lok pakuem kami ah minawk mah poek o nasoe.
2 Hic jam quæritur inter dispensatores ut fidelis quis inveniatur.
Toe kathuk Sithaw ih lok pakuem kami loe oep kaom kami ah oh han angaih.
3 Mihi autem pro minimo est ut a vobis judicer, aut ab humano die: sed neque meipsum judico.
Toe nangcae mah maw, to tih ai boeh loe kami lokcaekhaih hoiah maw lok nang caek o cadoeh, kai hanah loe tidoeh na ai ni: ue, kai loe kaimah hoi kaimah lok kang caek vai ai.
4 Nihil enim mihi conscius sum, sed non in hoc justificatus sum: qui autem judicat me, Dominus est.
Kai lokcaek hanah sakpazaehaih tidoeh ka panoek ai; toe to tiah ka thuih naah zaehaih ka tawn ai, tih haih ih na ai ni: toe kai lokcaekkung loe Angraeng ni.
5 Itaque nolite ante tempus judicare, quoadusque veniat Dominus: qui et illuminabit abscondita tenebrarum, et manifestabit consilia cordium: et tunc laus erit unicuique a Deo.
To pongah khoving thungah kanghawk hmuennawk to amtuengsak moe, palung thung ih poekhaihnawk kamtuengsak thaih, Angraeng angzohhaih atue pha ai karoek to lokcaek o hmah: to pacoengah ni kami boih mah Sithaw khae hoi pakoehhaih to hnu o tih.
6 Hæc autem, fratres, transfiguravi in me et Apollo, propter vos: ut in nobis discatis, ne supra quam scriptum est, unus adversus alterum infletur pro alio.
Nawkamyanawk, kaihnik khae hoi nam tuk o moe, kaminawk mah cabu thungah tarik ih lok pong kamthlai ah poek o han ai, maeto hoi maeto nam oek o thuih o han ai ah, kaimah hoi Apollo hae nangcae han patahhaih ah ka patoh.
7 Quis enim te discernit? quid autem habes quod non accepisti? si autem accepisti, quid gloriaris quasi non acceperis?
Mi mah maw nangcae to minawk hoi anghmong ai ah kaomsak? Nangcae mah hak ai ih hmuen timaw na tawnh o? Nangcae khaeah paek boeh nahaeloe tipongah paek ai baktiah nam oek o loe?
8 Jam saturati estis, jam divites facti estis: sine nobis regnatis: et utinam regnetis, ut et nos vobiscum regnemus.
Vaihi loe na tawnh o mang boeh, vaihi loe nang raeng o boeh, kaicae loe to tiah ka om o ai, nangcae loe siangpahrangnawk baktiah na oh o boeh: kaicae doeh nangcae hoi nawnto ka uk o thai toeng hanah, na uk o tangtang han kang koeh o haih.
9 Puto enim quod Deus nos Apostolos novissimos ostendit, tamquam morti destinatos: quia spectaculum facti sumus mundo, et angelis, et hominibus.
Patoeh ih kami ah kaom kaicae loe, hum han suek ih kami baktiah, Sithaw mah hnukkhuem koekah amtuengsak boeh, tiah ka poek: kaicae loe long kaminawk, van kaminawk hoi kaminawk mah khet han koiah suek boeh.
10 Nos stulti propter Christum, vos autem prudentes in Christo: nos infirmi, vos autem fortes: vos nobiles, nos autem ignobiles.
Kaicae loe Kri pongah kam thu o, toe nangcae loe Kri ah palungha kami ah na oh o; kaicae loe tha ka zok o, toe nangcae loe tha na cak o; nangcae loe pakoeh ih kami ah na oh o, toe kaicae loe patoek ih kami ah ni ka oh o.
11 Usque in hanc horam et esurimus, et sitimus, et nudi sumus, et colaphis cædimur, et instabiles sumus,
Kaicae loe vaihi tue khoek to zok amthlam, tui anghae ah ka oh o; bangkrai ah ka oh o moe, minawk mah ang boh o, ohhaih ahmuen tangtang doeh ka tawn o ai;
12 et laboramus operantes manibus nostris: maledicimur, et benedicimus: persecutionem patimur, et sustinemus:
tha ka pathok o moe, kaimacae ban roe hoiah tok ka sak o: minawk mah ang zoeh o naah, tahamhoihhaih ka paek o; minawk mah pacaekthlaek naah, palungsawkhaih hoiah ka pauep o:
13 blasphemamur, et obsecramus: tamquam purgamenta hujus mundi facti sumus, omnium peripsema usque adhuc.
minawk mah ahmin kasae thuih naah, tahmenhaih ka hnik o: kaicae loe vaihi khoek to kamhnong long nui ih hmuen baktih, phraek cuu ih anghnoeng baktiah ni ang suek o.
14 Non ut confundam vos, hæc scribo, sed ut filios meos carissimos moneo.
Nangcae azat hanah hae hmuennawk hae tarik ih na ai ni, toe palung ih ka caanawk baktiah ni kang thuitaek o.
15 Nam si decem millia pædagogorum habeatis in Christo, sed non multos patres. Nam in Christo Jesu per Evangelium ego vos genui.
Kri ah patukkung sang hato na tawnh o cadoeh, Ampa loe na tawn o mang ai: kahoih tamthanglok rang hoiah nangcae loe Kri Jesu ah ka caa ah na oh o.
16 Rogo ergo vos, imitatores mei estote, sicut et ego Christi.
To pongah ka sak ih baktih pazui kami ah na oh o hanah, kang pacae o.
17 Ideo misi ad vos Timotheum, qui est filius meus carissimus, et fidelis in Domino: qui vos commonefaciet vias meas, quæ sunt in Christo Jesu, sicut ubique in omni ecclesia doceo.
To tiah na sak o han ih ni Angraeng ah oep kaom, ka palung ih capa Timote to nangcae khaeah kang patoeh, kai Kri ah ka ohhaih kawng hoi kricabu ohhaih ahmuen kruekah ka patuk ih lok to anih mah na thui o tih.
18 Tamquam non venturus sim ad vos, sic inflati sunt quidam.
Kai nangcae khaeah kang zo mak ai, tiah a poek o pongah, thoemto kaminawk loe amoek o.
19 Veniam autem ad vos cito, si Dominus voluerit: et cognoscam non sermonem eorum qui inflati sunt, sed virtutem.
Toe Angraeng koehhaih ah om nahaeloe, akra ai ah nangcae khaeah kang zoh han, to naah amoek kaminawk ih lok na ai ah, nihcae toksak thaihaih to ka panoek tih boeh.
20 Non enim in sermone est regnum Dei, sed in virtute.
Sithaw mah siangpahrang ah uk ih prae loe lokthuihaih ah om ai, thacakhaih ah ni oh.
21 Quid vultis? in virga veniam ad vos, an in caritate, et spiritu mansuetudinis?
Nangcae loe timaw na koeh o? Nangcae khaeah bohhaih cung hoiah maw kang zoh han? To tih ai boeh loe amlunghaih hoi kanaem poekhaih palungthin hoiah?

< Corinthios I 4 >