Luke 19
1 Jesus el utyak nu Jericho, ac fahsr sasla we.
Jeesus sisenes Jeerikosse ja kõndis läbi linna.
2 Oasr sie mwet kol lun mwet eisani tax in acn sac, inel pa Zacchaeus, su sie mwet na kasrup.
Seal oli üks mees nimega Sakkeus, maksukogujate ülem. Ta oli väga rikas.
3 El srike elan wi liye lah su Jesus, tusruk ke sripen el mwet na fototo se, oru el kofla liyalak Jesus mweyen mwet uh arulana pus.
Ta tahtis näha, kes Jeesus on, aga kuna ta oli lühike, ei näinud ta rahvast üle.
4 Na el kasrusr nu meet ac fanyak nu ulun sak sycamore soko elan ku in liyal Jesus ke el fahsryak in acn sac.
Niisiis jooksis ta ette ja ronis ühe viigipuu otsa, et näha Jeesust, kui ta mööda läheb.
5 Ke Jesus el sun acn sac, el ngetak ac fahk nu sel Zacchaeus, “Zacchaeus, sulaklak fani, mweyen misenge nga ac muta in lohm sum.”
Kui Jeesus sinna jõudis, vaatas ta üles ja ütles: „Sakkeus, tule kiiresti alla! Mul on vaja täna sinu majja jääda.“
6 Zacchaeus el sulaklak fani, ac el engan ma lulap in eisal Jesus nu in lohm sel.
Sakkeus ronis kiiresti alla ja oli väga õnnelik, et sai Jeesuse oma kodus vastu võtta.
7 Mwet nukewa su liye ma inge elos mutawauk in torkaskas ac fahk, “Mwet se inge utyak ac muta in lohm sin sie mwet koluk!”
Kui rahvas seda nägi, siis nad kõik kurtsid: „Ta läks sellise patuse juurde!“
8 Zacchaeus el tuyak ac fahk nu sin Leum, “Leum, nga ke fahk nu sum lah nga ac sang tafu mwe kasrup luk nu sin mwet sukasrup, ac nga fin tuh kiapwela kutena mwet ke ma lalos, nga ac fah akfalye nu sel pacl akosr yohk liki ma nga eisla.”
Aga Sakkeus tõusis püsti ja ütles Issanda ees: „Vaata, ma annan pool oma varast vaestele ja kui olen kedagi petnud, maksan selle neljakordselt tagasi!“
9 Jesus el fahk nu sel, “Mwet nukewa lohm uh langoeyukla misenge, tuh mwet se inge el oayapa ma in fwilin tulik natul Abraham.
Selle peale ütles Jeesus: „Täna on sellele majale pääste tulnud, sest see mees on näidanud, et ka tema on Aabrahami poeg.
10 Wen nutin Mwet el tuku in suk ac in molela mwet su tuhlac.”
Sest inimese Poeg tuli otsima ja päästma neid, kes on kadunud.“
11 Ke mwet uh srakna lohng ma inge, Jesus el sifilpa fahkak nu selos sie pupulyuk. In pacl se inge el apkuran in sun acn Jerusalem, ac elos nunku mu Tokosrai lun God akuranna sikyak.
Kui nad veel tähelepanelikud olid, jutustas Jeesus neile ühe loo, sest nad olid Jeruusalemma lähedal ja rahvas arvas, et Jumala riigist saab üsna kohe reaalsus.
12 Ouinge el fahk, “Oasr sie mwet leum su ako in som nu in sie acn loessula in tuh touyak el nu ke tokosra. Ac el akoo mu el ac sifil foloko nu yen sel tukun el walak uh.
„Elas kord üks aadlik, kes lahkus kodust ja läks kaugele maale, et seal kuningaks kroonitud saada ja siis tagasi tulla.
13 Meet liki el som, el pangonma mwet kulansap singoul lal, ac sang nu sin kais sie selos ipin mani gold se, ac fahk nu selos, ‘Liye lah mea kowos ac ku in konauk in laesla ma inge ke nga ac som uh.’
Ta kutsus oma sulastest kümme, jagas nende vahel võrdselt raha ja ütles neile: „Investeerige see raha minu tagasitulekuni.“
14 A mwet in facl sel arulana kwasel, na elos supwala kutu mwet utuk kas in som tokol ac fahk, ‘Kut tia lungse mwet se inge in tokosra lasr.’
Kuid tema omad vihkasid teda ja saatsid delegatsiooni talle järele, et öelda: „Me ei taha, et see mees saaks meie üle kuningaks.“
15 “Mwet sac tokosrala, na el foloko. Na el sap mwet kulansap lal uh in tuku elan liye lah lupa su elos akyokyelik ke ipin mani el tuh sang nu selos ah.
Pärast seda kui ta oli kuningaks kroonitud, tuli ta tagasi. Ta käskis oma sulased enda juurde tuua. Ta tahtis teada, mis kasu nad olid saanud tema antud raha investeerimisest.
16 Mwet se oemeet ah tuku ac fahk, ‘Leum luk, nga laesla ipin mani gold se ma kom tuh ase nu sik ah ke ipin gold singoul.’
Esimene sulane tuli sisse ja ütles: „Isand, sinu raha teenis kümme korda nii palju juurde.“
17 Tokosra sac fahk, ‘Wo orekma lom. Kom sie mwet kulansap oaru! Ke sripen kom oaru ke ma srik, nga ac fah sot kom in leum fin siti singoul.’
„Tubli! Sa oled hea sulane, “ütles kuningas. „Kuna sa oled tõestanud, et oled väga väheses usaldusväärne, annan ma sinu alluvusse kümme linna.“
18 Mwet se akluo ah tuku ac fahk, ‘Leum luk, nga laesla mani se kom tuh ase nu sik ah ke ipin gold limekosr.’
Teine sulane tuli sisse ja ütles: „Isand, sinu raha teenis viis korda nii palju juurde.“
19 Na tokosra sac fahk nu sin mwet sac, ‘Kom ac fah leum fin siti limekosr.’
„Ma annan sinu alluvusse viis linna, “ütles kuningas.
20 Sie pac mwet kulansap uh tuku ac fahk, ‘Leum luk, pa inge ipin mani gold se lom ah. Nga liyaung na ac nokomla ke sie ipin nuknuk.
Veel üks sulane tuli sisse ja ütles: „Isand, vaata, siin on su raha, saad selle tagasi. Hoidsin seda kindlas kohas, riide sisse mässitult.
21 Nga sangeng sum mweyen kom sie mwet na upa. Kom eis ma su tia ma lom, ac kosrani ke ma kom tia taknelik.’
Ma kartsin sind, sest sa oled karm mees. Sa võtad seda, mis ei kuulu sulle, ja lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud.“
22 Na tokosra sac fahk nu sel, ‘Kom mwet kulansap koluk! Nga ac fah orekmakin kas lom sifacna in nununkekom! Kom etu lah nga mwet upa se, su eis ma su tia ma luk, ac kosrani ke ma nga tia taknelik.
„Ma mõistan su üle kohut su enda sõnade järgi, “vastas kuningas. „Sa tead, et ma olen karm mees, sinu sõnul võtan ma seda, mis ei kuulu mulle, ja lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud.
23 Ke ouingan uh, efu ku kom tia filiya mani luk an in bank, na ke nga foloko nga lukun eis wi kap kac?’
Miks sa siis ei hoiustanud mu raha pangas, et oleksin tagasi tulles saanud oma raha intressiga kätte?“
24 Na tokosra sac fahk nu sin mwet ma tu insac uh, ‘Eisla ipin mani gold sacn lukel, ac sang nu sin mwet kulansap se ma ipin mani gold singoul oasr yoro an.’
Kuningas ütles neile, kes tema juures seisid: „Võtke raha temalt ära ja andke sellele, kes oli raha kümnekordistanud.“
25 A elos fahk nu sel, ‘Leum, oasr tari ipin mani gold singoul yorol!’
„Aga, isand, tal on juba kümme korda rohkem, “vastasid nad.
26 Ac el topuk, ‘Nga fahk nu suwos, kutena mwet su oasr ma lal, ac fah itukyang pac kutu ma yohk liki nu sel. A mwet su wangin ma lal, finne ma srisrik su oan sel ac fah itukla lukel.
Kuningas ütles: „Ma ütlen teile, et neile, kellel on, antakse juurde, aga neilt, kellel ei ole, võetakse ära seegi, mis neil on.
27 Inge, nu sin mwet lokoalok luk su tia lungse ngan tokosra lalos, usalosme ac onelosla nukewa ye mutuk!’”
Ja mis puutub mu vaenlastesse, kes ei tahtnud, et ma nende üle kuningas oleksin: tooge nad siia ja surmake minu silma all.““
28 Tukun Jesus el fahk ma inge, el fahsr meet lukelos in som nu Jerusalem.
Pärast seda kui Jeesus oli selle loo jutustamise lõpetanud, suundus ta Jeruusalemma poole ja kõndis edasi.
29 Ke el apkuranyang nu Bethphage ac Bethany ke Fineol Olive, el supwala luo sin mwet tumal lutlut uh in som meet,
Kui ta jõudis Õlimäele Betfage ja Betaania lähedal, saatis ta kaks jüngrit külla ja ütles neile:
30 ac el fahk nu seltal: “Komtal fahsrot nu in siti srisrik se meeto ingo. Ke komtal tufahna utyak nu we komtal ac liye soko donkey fusr kapir in acn sac su soenna oasr mwet muta fac. Tulalla ac usalu.
„Minge kaugemal asuvasse külla. Kui sinna jõuate, siis leiate kinniseotult sälu, kellega ei ole veel keegi ratsutanud. Päästke ta lahti ja tooge siia.
31 Fin oasr mwet siyuk lah efu komtal ku tulalla, komtal fahk mu, ‘Leum el enenal.’”
Kui keegi teilt küsib: „Miks te sälu lahti päästate?“, siis öelge lihtsalt: „Issandal on teda vaja.““
32 Eltal som ac liye tuh ma nukewa oana ma Jesus el fahk nu seltal ah.
Nõnda siis kaks jüngrit läksid ja leidsid, et kõik oli täpselt nii, nagu Jeesus oli öelnud.
33 Ke pacl se eltal tulala donkey fusr soko ah, mwet ma natu ah siyuk seltal, ‘Efu ku komtal tulala?”
Kui nad sälgu lahti päästsid, küsisid tema omanikud neilt: „Miks te sälu lahti päästate?“
34 Ac eltal fahk, “Leum el enenal.”
Jüngrid vastasid: „Issandal on teda vaja.“
35 Na eltal pwanla donkey fusr soko ah nu yurin Jesus. Elos filiya nuknuk lalos nu fac, ac kasrel Jesus elan sroang.
Nad tõid sälu Jeesusele. Siis heitsid nad oma kuued sälu peale ja Jeesus istus talle selga.
36 Ke el som, mwet uh laknelik nuknuk lalos uh fin inkanek uh.
Kui ta edasi ratsutas, laotasid inimesed oma rõivaid tee peale.
37 Ke el tuku apkuran nu Jerusalem, ke acn se ma inkanek uh oatui ke Fineol Olive, sie u na lulap sin mwet tumal lutlut elos mutawauk in engan ac kaksakin God ke pusra lulap ke ma usnguk puspis ma elos wi liye.
Kui ta Jeruusalemmale lähenes, siis just seal, kus tee hakkab Õlimäelt laskuma, hakkas kogu jüngrite hulk täiesti kõrist hüüdma rõõmsat ülistust Jumalale kõigi nende imede eest, mida nad olid näinud.
38 Elos fahk, “God Elan akinsewowoye tokosra su tuku Inen Leum! Misla in kusrao, ac wolana nu sin God!”
„Õnnistatud on kuningas, kes tuleb Issanda nimel, “hüüdsid nad. „Rahu taevas ja hiilgus kõrgeimas taevas.“
39 Na kutu sin mwet Pharisee inmasrlon un mwet uh fahk nu sin Jesus, “Mwet Luti, fahk nu sin mwet tomom lutlut inge elos in misla!”
Mõned variseridest, kes olid rahva hulgas, ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, ära luba oma jüngritel nii öelda.“
40 Ac Jesus el topuk, “Nga fahk nu suwos, elos fin misla, na eot uh ac fah mutawauk in wowoyak.”
Aga Jeesus vastas: „Ma ütlen teile, et kui nemad oleksid vait, hakkaksid kivid kisendama!“
41 El tuku apkuranyang nu ke siti uh, ac ke el liye, el tung kac,
Aga kui ta lähemale jõudis, nägi ta linna ja nuttis linna pärast.
42 ac fahk, “Saok kom in etu misenge ma ac ku in sot misla nu sum! A inge kom tia ku in liye!
„Ma tõesti soovin täna, et sina, isegi sina, oleksid tundnud teed, mis viib rahusse!“ütles ta. „Aga nüüd on see sinu pilgu ees varjatud.
43 Pacl se ac fah tuku ke mwet lokoalok lom ac fah raunikomla ac kuhluskomla, ac kosrekomla ac putati nu fom liki acn nukewa.
Tuleb aeg, mil su vaenlased piiravad sind, ehitavad sinu ründamiseks rampe ja ümbritsevad sind igast küljest.
44 Elos ac fah arulana kunauskomla wi mwet nukewa su muta in pot fulat lom. Wangin sie eot ac fah oan yen se, mweyen kom tuh tia akilen pacl se God El tuku in tuh molikomla ah!”
Nad teevad su maatasa, sinu ja su lapsed koos sinuga. Nad ei jäta sinus kivi kivi peale, sest sa keeldusid vastu võtmast päästet, kui see sinu juurde tuli.“
45 Na Jesus el som nu in Tempul ac mutawauk in lusak mwet kuka uh,
Jeesus sisenes templisse ja hakkas välja ajama kõik inimesi, kes seal kaubitsesid.
46 ac el fahk nu selos, “Simla in Ma Simusla mu God El fahk, ‘Tempul luk ac fah sie lohm in pre,’ a kowos ekulla nu ke sie acn in wikla lun mwet pisrapasr!”
Ta ütles neile: „Pühakirjas on öeldud, et „mu koda on palvekoda, “aga teie olete selle muutnud röövlikoopaks.“
47 Len nukewa Jesus el luti in Tempul. Un mwet tol fulat, ac mwet luti Ma Sap, ac mwet kol lun mwet uh elos kena unilya,
Ta õpetas templis iga päev. Ülempreestrid, vaimulikud õpetajad ja rahvajuhid üritasid teda tappa.
48 tusruk elos koflana konauk lah elos ac oru fuka, mweyen mwet uh lungse lohng kas nukewa ke luti lal uh.
Aga nad ei suutnud leida võimalust selle tegemiseks, sest kõik pidasid temast lugu ja kuulasid iga tema sõna.
