< Sie Chronicle 29 >

1 Tokosra David el fahk nu sin u lulap se ma tukeni, “Solomon nutik pa God El sulela, tusruktu el srakna fusr ac supah. Orekma su kut akola in oru inge sie orekma arulana yohk, ke sripen lohm se inge tia ma sin mwet, a tempul lun LEUM GOD.
ダビデ王はまた全会衆に言った、「わが子ソロモンは神がただひとりを選ばれた者であるが、まだ若くて経験がなく、この事業は大きい。この宮は人のためではなく、主なる神のためだからである。
2 Nga sang kuiyuk nufon in akoo kufwa nu ke tempul se inge: gold, silver, bronze, osra, sak, kain in eot saok pukanten, eot in yun, ac eot marble mwe musa.
そこでわたしは力をつくして神の宮のために備えた。すなわち金の物を造るために金、銀の物のために銀、青銅の物のために青銅、鉄の物のために鉄、木の物のために木を備えた。その他縞めのう、はめ石、アンチモニイ、色のついた石、さまざまの宝石、大理石などおびただしい。
3 Sayen ma inge nukewa ma nga srukak in kasru, nga sang pac gold ac silver luk sifacna, ke sripen lungse lulap luk nu ke Tempul lun God.
なおわたしはわが神の宮に熱心なるがゆえに、聖なる家のために備えたすべての物に加えて、わたしの持っている金銀の財宝をわが神の宮にささげる。
4 Nga srukak siofok singoul limekosr tuhn in gold ma wo emeet, oayapa luofoko onngoul limekosr tuhn in silver nasnas, ma in sang nawu sinka ke Tempul uh,
すなわちオフルの金三千タラント、精銀七千タラントをそのもろもろの建物の壁をおおうためにささげる。
5 ac ma nukewa ma mwet sroasr elos ac fah orala. Inge, su ac wi pac engan in sang mwe lung na yohk nu sin LEUM GOD?”
金は金の物のために、銀は銀の物のために、すべて工人によって造られるもののために用いる。だれかきょう、主にその身をささげる者のように喜んでささげ物をするだろうか」。
6 Na mwet kol ke kais sie sou lulap ac mwet kol lun kais sie sruf, captain lun un mwet mweun, ac mwet pwapa fulat lun tokosra elos insewowo in sang
そこで氏族の長たち、イスラエルの部族のつかさたち、千人の長、百人の長および王の工事をつかさどる者たちは喜んでささげ物をした。
7 ma inge nu ke orekma ke Tempul uh: tuhn siofok eungoul ke gold, tuhn tolfoko oalngoul ke silver, tuhn onfoko itngoul limekosr ke bronze, ac tuhn tolu tausin itfoko lumngaul ke osra.
こうして彼らは神の宮の務のために金五千タラント一万ダリク、銀一万タラント、青銅一万八千タラント、鉄十万タラントをささげた。
8 Elos su oasr eot saok yorolos elos sang nu ke nien filma ke Tempul, su ma inge karinginyuk sel Jehiel, sie mwet Levi in sou lal Gershon.
宝石を持っている者はそれをゲルションびとエヒエルの手によって神の宮の倉に納めた。
9 Mwet uh insewowo in sang nu sin LEUM GOD, ac elos arulana engan lah pus ma orekeni. Tokosra David el oayapa arulana engan.
彼らがこのように真心からみずから進んで主にささげたので、民はそのみずから進んでささげたのを喜んだ。ダビデ王もまた大いに喜んだ。
10 Ingo ye mutun walil sac Tokosra David el kaksakin LEUM GOD ac fahk, “O LEUM GOD lal Jacob, papa tumasr, lela tuh Inem in kaksakinyuk nwe tok ma pahtpat.
そこでダビデは全会衆の前で主をほめたたえた。ダビデは言った、「われわれの先祖イスラエルの神、主よ、あなたはとこしえにほむべきかたです。
11 Kom fulat ac ku, wolana ac pwengpeng, ac mangol in ma nukewa. Ma lom ma nukewa in kusrao ac fin faclu. Kom pa tokosra, ac kom leum fin ma nukewa.
主よ、大いなることと、力と、栄光と、勝利と、威光とはあなたのものです。天にあるもの、地にあるものも皆あなたのものです。主よ、国もまたあなたのものです。あなたは万有のかしらとして、あがめられます。
12 Mwe kasrup nukewa ma tuku sum me. Kom nununku ma nukewa ke wal ac ku lom, ac kom ku in oru tuh kutena mwet in pwengpeng ac ku.
富と誉とはあなたから出ます。あなたは万有をつかさどられます。あなたの手には勢いと力があります。あなたの手はすべてのものを大いならしめ、強くされます。
13 Inge, God lasr, kut sot kulo nu sum, ac kut kaksakin Ine wolana lom.
われわれの神よ、われわれは、いま、あなたに感謝し、あなたの光栄ある名をたたえます。
14 “Tusruktu, nga ac mwet luk, koflana asot kutena ma nu sum, mweyen ma nukewa ma kom ase nu sesr ke lung, ac kut folokin nu sum ma su nuna ma lom.
しかしわれわれがこのように喜んでささげることができても、わたしは何者でしょう。わたしの民は何でしょう。すべての物はあなたから出ます。われわれはあなたから受けて、あなたにささげたのです。
15 Kom etu, O LEUM GOD, lah kut moul oana mwet takusrkusr ac mwetsac, oapana moul lun mwet matu lasr somla. Len lasr oana sie lul su ac sa na wanginla, ac kut koflana kaingkunla misa.
われわれはあなたの前ではすべての先祖たちのように、旅びとです、寄留者です。われわれの世にある日は影のようで、長くとどまることはできません。
16 O LEUM GOD lasr, kut orani mwe kasrup inge nukewa tuh in sang musaeak sie tempul in akfulatye Ine mutal lom, tusruktu ma inge nukewa nuna ma lom ac tuku sum me.
われわれの神、主よ、あなたの聖なる名のために、あなたに家を建てようとしてわれわれが備えたこの多くの物は皆あなたの手から出たもの、また皆あなたのものです。
17 Nga etu tuh kom srike insien kais sie mwet, ac kom insewowo sin mwet suwoswos. Nga engan in asot ma inge nukewa nu sum ke inse suwohs ac pwaye, ac nga liye lupan engan lun mwet lom su tukeni inge ke elos asot mwe lung lalos nu sum.
わが神よ、あなたは心をためし、また正直を喜ばれることを、わたしは知っています。わたしは正しい心で、このすべての物を喜んでささげました。今わたしはまた、ここにおるあなたの民が喜んで、みずから進んであなたにささげ物をするのを見ました。
18 O LEUM GOD lun papa matu tumasr Abraham, Isaac, ac Jacob, oru tuh ouiya se inge ac nunak wo inge ke insien mwet lom in oanna nwe tok, ac kololos tuh elos in pwayena ac oaru nu sum.
われわれの先祖アブラハム、イサク、イスラエルの神、主よ、あなたの民の心にこの意志と精神とをいつまでも保たせ、その心をあなたに向けさせてください。
19 Asang nu sel Solomon, wen nutik, tuh elan akos ma sap lom nukewa ke insial nufon, ac oayapa tuh elan musai Tempul se su nga akoo inge.”
またわが子ソロモンに心をつくしてあなたの命令と、あなたのあかしと、あなたのさだめとを守らせて、これをことごとく行わせ、わたしが備えをした宮を建てさせてください」。
20 Na David el sapkin nu sin mwet uh, “Kowos in kaksakin LEUM GOD lowos!” Ac u sac nufon kaksakin LEUM GOD, God lun mwet matu lalos, ac elos pasrlana nwe ten in akfulatye LEUM GOD oayapa tokosra lalos.
そしてダビデが全会衆にむかって、「あなたがたの神、主をほめたたえよ」と言ったので、全会衆は先祖たちの神、主をほめたたえ、伏して主を拝し、王に敬礼した。
21 In len tok ah elos uniya kosro ac kisakin nu sin LEUM GOD, na elos sang nu sin mwet uh elos in mongo kac. Sayen ma inge elos kisakin sie tausin cow mukul, sie tausin sheep mukul, ac sie tausin sheep fusr su fonna ac firiryak fin loang uh. Elos oayapa use wain tuh in mwe sang lalos.
そしてその翌日彼らは全イスラエルのために主に犠牲をささげた。すなわち燔祭として雄牛一千、雄羊一千、小羊一千をその灌祭と共に主にささげ、おびただしい犠牲をささげた。
22 Ouinge in len sac elos arulana engan ke elos mongo ac nim ye mutun LEUM GOD. Elos fahkak pacl se akluo lah Solomon el tokosra lalos. Ke Inen LEUM GOD elos mosrwella tuh elan leum lalos. Elos oayapa mosrwella Zadok tuh elan mwet tol.
そしてその日、彼らは大いなる喜びをもって主の前に食い飲みした。彼らはさらに改めてダビデの子ソロモンを王となし、これに油を注いで主の君となし、またザドクを祭司とした。
23 Ke ma inge Solomon el eis acn sel David, papa tumal, fin tron su LEUM GOD El tuh oakiya. El sie togusra na wowo, ac mwet Israel nukewa elos aksol.
こうしてソロモンはその父ダビデに代り、王として主の位に座した。彼は栄え、イスラエルは皆彼に従った。
24 Mwet pwapu ac mwet mweun nukewa, oayapa wen nukewa natul David elos wulela mu elos ac insese nu sel Tokosra Solomon.
またすべてのつかさたち、勇士たち、およびダビデ王の王子たちも皆ソロモン王に忠誠を誓った。
25 LEUM GOD El oru tuh mutunfacl sac nufon in arulana akfulatyal Solomon, ac El oru tuh elan pwengpeng yohk liki kutena tokosra lun Israel.
主は全イスラエルの目の前でソロモンを非常に大いならしめ、彼より前のイスラエルのどの王も得たことのない王威を彼に与えられた。
26 David, wen natul Jesse, el leum fin Israel nufon
このようにエッサイの子ダビデは全イスラエルを治めた。
27 ke lusen yac angngaul. El leum in acn Hebron ke yac itkosr, ac in acn Jerusalem ke yac tolngoul tolu.
彼がイスラエルを治めた期間は四十年であった。すなわちヘブロンで七年世を治め、エルサレムで三十三年世を治めた。
28 El arulana matu ke el misa, ac el kasrup ac akfulatyeyuk sin mwet uh. Solomon, wen natul, el aolul in tokosra.
彼は高齢に達し、年も富も誉も満ち足りて死んだ。その子ソロモンが彼に代って王となった。
29 Sramsram matu kacl Tokosra David, ke mutawauk nwe ke safla, simla oasr in ma simusla lun mwet palu tolu: Samuel, Nathan, ac Gad.
ダビデ王の始終の行為は、先見者サムエルの書、預言者ナタンの書および先見者ガドの書にしるされている。
30 Ma simusla inge fahkak ouiyen kolyuk lal, ac lupan ku lal, ac ma nukewa ma sikyak nu sel ac nu sin Israel, oayapa nu sin tokosrai ma oan raunelosla.
そのうちには彼のすべての政と、その力および彼とイスラエルと他のすべての国々に臨んだ事どもをしるしている。

< Sie Chronicle 29 >