< Lucas 20 >

1 Jun qꞌijal are tajin kuya kꞌutuꞌn ri Jesús pa ri Templo chirij ri utz laj taq tzij, xeqet rukꞌ ri kꞌamal taq bꞌe ke ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq, ri aꞌjtijabꞌ xuqujeꞌ ri e kꞌamal taq bꞌe.
Un de ces jours-là, comme Jésus enseignait le peuple dans le temple, et qu'il annonçait la bonne nouvelle, les Princes des prêtres et les Scribes survinrent avec les Anciens,
2 Xkibꞌij che: ¿Jachin at taqowinaq chubꞌanik waꞌ we riꞌ? ¿Jachin yoꞌwinaq kwinem chawe?
et lui dirent: " Dites-nous par quelle autorité vous faites ces choses, ou qui vous a donné cette autorité? "
3 Ri Jesús xubꞌij chike: Ri in xuqujeꞌ kinbꞌan jun kꞌotbꞌal chiꞌ chiꞌwe, chibꞌij chwe:
Jésus leur répondit: " Moi aussi je vous ferai une question. Répondez-moi.
4 Ri qasanaꞌ ri xubꞌan ri Juan ¿la jun taqanik rech achi o rech ri Dios?
Le baptême de Jean était-il du ciel, ou des hommes? "
5 Xkitzijobꞌej kꞌu rij, xkibꞌij kꞌut: We kaqabꞌij chi rech ri Dios, ¿jas kꞌu che man xikoj taj, kacha laꞌ chaqe?
Mais ils faisaient entre eux cette réflexion: " Si nous répondons: Du ciel, il nous dira: Pourquoi n'avez-vous pas cru en lui?
6 We kꞌu kaqabꞌij chi rech achi, kujkibꞌan che abꞌaj laꞌ le winaq, rumal ketaꞌm chi ri Juan are jun qꞌalajisal utzij ri Dios.
Et si nous répondons: Des hommes, tout le peuple nous lapidera, car il est persuadé que Jean était un prophète. "
7 Xaq jeriꞌ xeꞌkibꞌij che: Man qetaꞌm taj jawjeꞌ upetik wi.
Ils lui répondirent donc qu'ils ne savaient d'où il était.
8 Xubꞌij kꞌu ri Jesús chike: Man kinbꞌij ta xuqujeꞌ in jachin yoꞌwinaq kwinem chwe chubꞌanik wa we jastaq riꞌ.
" Et Moi, leur dit Jésus, je ne vous dis pas non plus par quelle autorité je fais ces choses. "
9 Ri Jesús xutzijoj we jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chike ri winaq: Kꞌo jun achi xutik uvas pa jun ulew, xuya kꞌu kan ri ulew pa qajik chike nikꞌaj winaq rumal xeꞌ pa jun naj laj utaqkil.
Alors il se mit à dire au peuple cette parabole: " Un homme planta une vigne, et la loua à des vignerons; puis il s'en alla pour un temps assez long en pays étranger.
10 Are kꞌu xuriq ri qꞌotaj rech yakoj, xutaq bꞌik jun rajchak kukꞌ ri ajtikolobꞌ rech kuta rech ri xwachinik. Are kꞌu ri ajtikolobꞌ xkichꞌayo, kꞌa te riꞌ xkitaq bꞌik cho rachoch, maj jas xkiya bꞌik che.
La saison étant venue, il envoya un serviteur aux vignerons, afin qu'ils lui donnassent du produit de la vigne. Mais eux, l'ayant battu, le renvoyèrent les mains vides.
11 Ri ajchoqꞌe ri ulew xutaq chi bꞌik jun ajchak kukꞌ xkichꞌey xuqujeꞌ loq, xuqujeꞌ maj xkiya loq che.
Il envoya encore un autre serviteur; mais, l'ayant aussi battu et traité indignement, ils le renvoyèrent les mains vides.
12 Xutaq chi kꞌu bꞌik jun urox ajchak kukꞌ, xkesaj kꞌu loq pa ri ulew, xkibꞌan loq kꞌax che.
Il en envoya un troisième; mais, lui aussi, les vignerons le blessèrent et le jetèrent dehors.
13 Are kꞌu ri ajchoqꞌe ri ulew xubꞌij: “¿Jas ta kꞌu kinbꞌano? Kintaq na bꞌik ri nukꞌojol, kakinimaj waꞌ areꞌ.”
Alors le maître de la vigne se dit: Que ferai-je? J'enverrai mon fils bien-aimé; peut-être qu'en le voyant ils auront pour lui du respect.
14 Ri ajchakibꞌ are xkilo, xkitzijobꞌej rij, xkibꞌij: “Are waꞌ kechꞌabꞌen kan ri ulew, qakamisaj” xechaꞌ, “rech keqechabꞌej kan le ulew.”
Mais lorsque les vignerons le virent, ils se dirent entre eux: Celui-ci est l'héritier, tuons-le, afin que l'héritage soit à nous.
15 Xaq jeriꞌ xkesaj loq pa ri ulew kꞌa te riꞌ xkikamisaj. ¿Jas kubꞌan ri ajchoqꞌe ri ulew chike we ajchakibꞌ riꞌ?
Et l'ayant jeté hors de la vigne, ils le tuèrent. Que leur fera donc le maître de la vigne?
16 Kukꞌis pa kiwiꞌ ri ajchakibꞌ are katzalij loq, kꞌa te riꞌ kuya chi kan ri ulew chike nikꞌaj winaq chik. Are xkita ri winaq xkibꞌij: Kꞌo ta bꞌa ne wi mat karaj ri Dios.
Il viendra et exterminera ces vignerons, et donnera sa vigne à d'autres. " Ce qu'ayant entendu, ils dirent: " A Dieu ne plaise! "
17 Ri Jesús ko xuꞌkaꞌyej ri winaq, xubꞌij: ¿Jas kꞌu kel waꞌ ri tzꞌibꞌatalik ri kubꞌij: Ri abꞌaj ri xketzelaj uwach ri e yakol taq ja, xux na ri abꞌaj ri qas kꞌo kutayij chikiwach ri nikꞌaj abꞌaj chik?
Mais, fixant le regard sur eux, Jésus dit: " Qu'est-ce donc que cette parole de l'Ecriture: La pierre qu'ont rejetée ceux qui bâtissaient est devenue la pierre angulaire?
18 Xapachin ri katzaq puꞌwiꞌ ri abꞌaj riꞌ kamuchuꞌlitajik, xuqujeꞌ kajaqꞌin ri winaq we katzaq we abꞌaj riꞌ chirij.
Quiconque tombera sur cette pierre sera brisé; et celui sur qui elle tombera, sera écrasé. "
19 Are xkinabꞌej ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xuqujeꞌ ri e kꞌamal taq bꞌe ke ri chꞌawenelabꞌ cho ri Dios chi aꞌreꞌ xtzijox kij pa ri kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, xkaj xkiqꞌat tzij puꞌwiꞌ ri Jesús, xkixiꞌj kꞌu kibꞌ chikiwach ri winaq rech ri tinimit.
Les Princes des prêtres et les Scribes cherchèrent à se saisir de lui à l'heure même; mais la crainte du peuple les retint, car ils comprenaient bien que c'était pour eux que Jésus avait dit cette parabole.
20 Xaq jeriꞌ xeꞌkitaq bꞌik winaq ri kakijaluj chi nimaꞌq kibꞌanik, rech kakikoj jun kꞌambꞌejabꞌal pa ubꞌe ri Jesús rech rukꞌ riꞌ kekwinik kakikꞌam bꞌik cho ri qꞌatal tzij.
Ils ne le perdirent donc pas de vue, et lui envoyèrent des gens apostés qui feignaient d'être justes, pour le surprendre dans ses paroles, afin de le livrer à l'autorité et au pouvoir du gouverneur.
21 Ri winaq ri xetaq bꞌik xkibꞌij: Ajtij, qetaꞌm chi sukꞌ ronojel ri kabꞌij la, xuqujeꞌ ri kakꞌut la xuqujeꞌ man kaqꞌat ta la tzij pa kiwiꞌ ri winaq rumal ri kekaꞌyik, xane qas are wi kakꞌut la ri bꞌe rukꞌ ri Dios.
Ces gens l'interrogèrent en ces termes: " Maître, nous savons que vous parlez et enseignez avec droiture, et sans faire acception de personne, mais que vous enseignez la voie de Dieu dans la vérité.
22 ¿La yaꞌtal chaqe kaqatoj alkabal che ri César o man yaꞌtal taj?
Nous est-il permis, ou non, de payer le tribut à César? "
23 Ri Jesús kꞌut xuchꞌobꞌ ri itzel taq kichomabꞌal, rumal riꞌ xubꞌij chike:
Jésus, connaissant leur fourberie, leur dit: " Pourquoi me tentez-vous?
24 Chikꞌutumpe jun pwaq kech ri aꞌj Roma chinuwach. ¿Jachin ajchoqꞌe we palajaj xuqujeꞌ we tzꞌibꞌ we kꞌo choch? Rech ri César, xecha ri winaq.
Montrez-moi un denier. De qui porte-t-il l'effigie et le nom? " Ils lui répondirent: " De César. "
25 Ri Jesús xubꞌij chike: Chiya che ri César ri rech ri César, xuqujeꞌ chiya che ri Dios ri rech ri Dios.
Et il leur dit: " Rendez donc à César ce qui est à César, et à Dieu ce qui est à Dieu. "
26 Man xekwin ta kꞌut xkikoj kꞌaꞌmabꞌal pa ri ubꞌe, rukꞌ ri kubꞌij chike ri winaq, xemayijanik are xkita ri tzalibꞌal uwach ri xubꞌij chike, xaq jeriꞌ maj chi jas xkibꞌij.
Ainsi ils ne purent le prendre en défaut sur aucune parole devant le peuple; et admirant sa réponse, ils gardèrent le silence.
27 Are kꞌu ri e saduceos, ri kakibꞌij chi maj kꞌastajibꞌal wach, xeqet chuxukut ri Jesús, xkibꞌij we kꞌulmatajik che:
Quelques-uns des Sadducéens, qui nient la résurrection, s'approchèrent alors et l'interrogèrent:
28 Ajtij, ri Moisés kukꞌut chiqawach pa ri wuj ri xutzꞌibꞌaj chi we kakam jun achi, maj kan ralkꞌwaꞌl rukꞌ ri rixoqil, choqꞌaqꞌ wi chi ri rachalal we achi riꞌ kakꞌuliꞌ rukꞌ ri ixoq ri xya kanoq rech kekꞌojiꞌ rijaꞌl ri rachalal ri xkamik.
" Maître, lui dirent-ils, Moïse nous a donné cette loi: Si un homme, ayant une femme, meurt sans laisser d'enfants, que son frère prenne sa femme, et suscite des enfants à son frère.
29 E kꞌo kꞌu e wuqubꞌ achyabꞌ alaxik. Ri nabꞌe xkꞌuliꞌk, xa kꞌu e maj ralkꞌwaꞌl xekꞌojiꞌ kan rukꞌ ri rixoqil.
Or, il y avait sept frères; le premier prit une femme et mourut sans enfants.
30 Ri ukabꞌ xkꞌuliꞌ rukꞌ ri rixoqil ri rachalal, xuqujeꞌ maj e ralkꞌwaꞌl xekꞌojiꞌ kan rukꞌ ri ixoq
Le second prit sa femme, et mourut aussi sans enfants.
31 Ri urox achi xuqujeꞌ xkꞌuliꞌ rukꞌ ri malkaꞌn ixoq maj xuqujeꞌ ralkꞌwaꞌl xekꞌojiꞌ rukꞌ, jeriꞌ xkibꞌan ri e wuqubꞌ alaxik. Konojel xekꞌuliꞌ rukꞌ ri ixoq, xa kꞌu maj kalkꞌwaꞌl xekꞌojiꞌ kan rukꞌ ri ixoq.
Le troisième la prit ensuite, et de même tous les sept, et ils moururent sans laisser d'enfants.
32 Kꞌisbꞌal kꞌu rech, xkam xuqujeꞌ ri ixoq.
Après eux tous, la femme mourut aussi.
33 Are kꞌu kuriq ri qꞌij rech kꞌastajibꞌal ¿jachin chike ri e wuqubꞌ alaxik karachajilaj na ri ixoq, rumal chi konojel ri e wuqubꞌ achyabꞌ xekꞌuliꞌ rukꞌ?
Duquel donc, au temps de la résurrection, sera-t-elle la femme, car elle l'a été de tous les sept? "
34 Ri Jesús xubꞌij chike: Ri winaq rech ri uwachulew kekꞌuliꞌ xuqujeꞌ kakiya kibꞌ pa taq kꞌulanem. (aiōn g165)
Jésus leur dit: " Les enfants de ce siècle se marient et sont donnés en mariage; (aiōn g165)
35 Are kꞌu ri yaꞌtal chike kekꞌastaj na rech kekꞌojiꞌ pa ri jun alik kꞌaslemal ri kape na, ri winaq riꞌ man kekꞌuliꞌ taj xuqujeꞌ man keya taj pa kꞌulanem. (aiōn g165)
mais ceux qui ont été trouvés dignes d'avoir part au siècle à venir et à la résurrection des morts, ne prennent point de femme et n'ont point de mari; (aiōn g165)
36 Man kekam taj xuqujeꞌ je kuꞌx na jetaq ri angelibꞌ, e ralkꞌwaꞌl ri Dios rumal yaꞌtal bꞌe chike kekꞌastaj na, jun qꞌijal.
aussi bien ne peuvent-ils plus mourir, puisqu'ils sont en comme les anges, et qu'ils sont fils de Dieu, étant fils de la résurrection.
37 Pa ri uwuj ri Moisés jawjeꞌ ri xkꞌut wi choch ri kꞌix ri kajinow pa qꞌaqꞌ, kuqꞌalajisaj chi ri e kaminaqibꞌ kekꞌastaj na, rumal kubꞌij che ri Ajawxel, chi are kiDios ri Abraham, ri Isaac xuqujeꞌ ri Jacob.
Mais que les morts ressuscitent, c'est ce que Moïse lui-même a fait connaître dans le passage du Buisson, lorsqu'il nomme le Seigneur: Le Dieu d'Abraham, le Dieu d'Isaac et le Dieu de Jacob.
38 Ri Dios man kiDios ta kaminaqibꞌ, xane kiDios e kꞌaslik winaq, konojel e kꞌaslik cho areꞌ.
Or il n'est pas Dieu des morts, mais des vivants; car tous sont vivants devant lui. "
39 E jujun kꞌut chike ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xkibꞌij che ri Jesús: Sibꞌalaj utz ri xbꞌij la ajtij.
Quelques-uns des Scribes, prenant la parole, lui dirent: " Maître, vous avez bien parlé. "
40 Maj chi kꞌu jun xkꞌotow uchiꞌ ri Jesús.
Et ils n'osaient plus lui poser aucune question.
41 Ri Jesús kꞌut xukꞌot kichiꞌ ri winaq xubꞌij: ¿Jas che kibꞌij chi ri Cristo Ralkꞌwaꞌl ri David?
Jésus leur dit: " Comment dit-on que le Christ est fils de David?
42 Are ri David xtzꞌibꞌan pa ri wuj rech Salmos: Ri Dios xubꞌij che ri wAjaw: Chattꞌuyul pa ri nuwiqiqꞌabꞌ.
David lui-même dit dans le livre des Psaumes: Le Seigneur a dit à mon Seigneur: Asseyez-vous à ma droite,
43 Kꞌa katchꞌeken na chike ri akꞌulel xuqujeꞌ kekꞌojiꞌ na xeꞌ raqan aqꞌabꞌ.
jusqu'à ce que je fasse de vos ennemis l'escabeau de vos pieds. —
44 We ri David kubꞌij wAjaw che, ¿jas kꞌu che riꞌ kubꞌij ukꞌojol che?
David l'appelle donc Seigneur; comment peut-il être son fils? "
45 Are tajin katatabꞌex ri Jesús kumal ri winaq, xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ:
Tandis que tout le peuple l'écoutait, il dit à ses disciples:
46 Chichajij iwibꞌ chike ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik. Ri aꞌre utz kakinaꞌo kewaꞌkat rukꞌ ri katzꞌyaq ri sibꞌalaj kachuplinik, xuqujeꞌ sibꞌalaj jeꞌl chike kaya rutzil kiwach pa taq ri kꞌayibꞌal, xuqujeꞌ kakichaꞌ ri jeꞌl laj taq kꞌolibꞌal pa taq ri Sinagoga, xuqujeꞌ kakichaꞌ ri jeꞌl laj taq kꞌolibꞌal pa taq ri nimaqꞌij.
" Gardez-vous des Scribes, qui se plaisent à se promener en longues robes; qui aiment à être salués dans les places publiques, à occuper les premiers sièges dans les synagogues et les premières places dans les festins:
47 Utz xuqujeꞌ kakinaꞌo kakimaj ri e kachoch xuqujeꞌ ri kimebꞌail ri e malkaꞌnibꞌ, kakibꞌan xuqujeꞌ naj taq chꞌawem rech ketatabꞌex kumal nikꞌaj winaq chik rumal riꞌ nim kꞌax kape na pa kiwiꞌ.
ces gens qui dévorent les maisons des veuves, et font pour l'apparence de longues prières, subiront une condamnation plus sévère. "

< Lucas 20 >