< Lucas 18 >

1 Ri Jesús xutzijoj jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chike ri utijoxelabꞌ chukꞌutik chi sibꞌalaj choqꞌaqꞌ wi kakibꞌan chꞌawem man kakꞌis taj ta kikꞌuꞌx.
Il leur adressa encore une parabole, pour montrer qu'il faut prier toujours et sans se lasser.
2 Xubꞌij kꞌu chike: Kꞌo jun qꞌatal tzij pa jun tinimit ri man kuxiꞌj ta ribꞌ cho ri Dios, xuqujeꞌ man kuꞌnimaj ta ri winaq.
Il dit: " Il y avait dans une ville un juge qui ne craignait point Dieu, et ne se souciait pas des hommes.
3 Pa ri tinimit xuqujeꞌ kꞌo jun malkaꞌn ixoq ri kꞌo jun uchꞌoꞌj, xeꞌ kꞌu rukꞌ ri qꞌatal tzij chutayik chi kuqꞌat tzij puꞌwiꞌ ri ukꞌulel.
Il y avait aussi dans cette ville une veuve qui venait à lui, disant: Fais-moi justice de mon adversaire.
4 Pune naj qꞌotaj man xraj taj xubꞌan ri qꞌatoj tzij, kꞌisbꞌal kꞌu rech xubꞌij: “Pune man kinxiꞌj ta wibꞌ cho ri Dios, xuqujeꞌ man keꞌ ta nukꞌuꞌx rukꞌ jun chike.
Et pendant longtemps il ne le voulut point; mais ensuite il dit en lui-même: Encore que je ne craigne pas Dieu et ne me soucie pas des hommes,
5 Xa kꞌu rumal man kel ta we ixoq riꞌ wukꞌ, kinbꞌan waꞌ ri qꞌatoj tzij, rukꞌ jubꞌiqꞌ kinqꞌiꞌtaj are kape sibꞌalaj kꞌi mul chiwilik.”
cependant, parce que cette veuve m'importune, je lui ferai justice, afin qu'elle ne vienne pas sans cesse me tourmenter. —
6 Xubꞌij kꞌu ri Ajawxel Jesús: Qas kichomaj rij ri xubꞌij ri itzel qꞌatal tzij.
Entendez, ajouta le Seigneur, ce que dit ce juge inique.
7 ¿La man kꞌu kuqꞌat tzij ri Dios kukꞌ ri winaq ri uchaꞌom, we chi paqꞌij chi chaqꞌabꞌ kechꞌaw rukꞌ? ¿La kꞌamaꞌtam ta kꞌu riꞌ kutzalij uwach ri kichꞌawem?
Et Dieu ne ferait pas justice à ses élus qui crient à lui nuit et jour, et il tarderait à leur égard?
8 Qas kubꞌan wi na riꞌ ri qꞌatoj tzij pa kiwiꞌ aninaq, pune jeriꞌ are kape ri Ukꞌojol ri Achi, ¿la kulu winaq ri kuꞌl kikꞌuꞌx che ri Dios?
Je vous le dis, il leur fera bientôt justice. Seulement, quand le Fils de l'homme viendra, trouvera-t-il la foi sur terre? "
9 E kꞌo kꞌu jujun winaq ri kuꞌl kikꞌuꞌx chibꞌil taq kibꞌ, e sukꞌ kakinaꞌo, kaketzelaj kiwach ri e nikꞌaj winaq chik. Rumal riꞌ ri Jesús xutzijoj jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chike:
Il dit encore cette parabole en vue de quelques gens persuadés de leur propre perfection, et pleins de mépris pour les autres:
10 E kꞌo kebꞌ achyabꞌ, xebꞌe pa ri Templo chubꞌanik chꞌawem, ri jun fariseo, ri jun chik jun toqꞌil alkabal.
" Deux hommes montèrent au temple pour prier; l'un était Pharisien, l'autre publicain.
11 Are xubꞌan chꞌawem ri fariseo xubꞌij: “Kintyoxin che la o Dios, rumal man in junam ta kukꞌ ri eleqꞌomabꞌ taq achyabꞌ, e bꞌanal taq kꞌax, e kakabꞌ kixoqil, xuqujeꞌ man in junam ta rukꞌ we achi riꞌ we toqꞌil alkabal.
Le Pharisien, debout, priait ainsi en lui-même: O Dieu, je vous rends grâces de ce que je ne suis pas comme le reste des hommes, qui sont voleurs, injustes et adultères, ni encore comme ce publicain.
12 Ri in kinqꞌip wibꞌ che nuwaꞌim kebꞌ mul pa wuqubꞌ qꞌij, xuqujeꞌ kinya ri ulajujil rech ronojel ri nuchꞌekoj.”
Je jeûne deux fois la semaine; je paie la dîme de tous mes revenus.
13 Are kꞌu ri toqꞌil alkabal naj xkanaj wi kanoq, xa ta ne kuwaꞌjilisaj ri uwach cho ri kaj, kutꞌikitaꞌ ri uwach ukꞌuꞌx xubꞌij: “Cheꞌl kꞌuꞌx la chwe o Dios, wetaꞌm chi in ajmak.”
Le publicain, se tenant à distance, ne voulait pas même lever les yeux au ciel; mais il frappait sa poitrine en disant: O Dieu, ayez pitié de moi qui suis un pécheur!
14 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi we achi riꞌ, sukꞌ ranimaꞌ xtzalij cho rachoch man je ta kꞌu ri fariseo, rumal iwetaꞌm chi xapachin ri kunimarisaj ribꞌ kanitzꞌarisax na uqꞌij, xapachin xuqujeꞌ ri kumochꞌ ribꞌ kanimarisax na uqꞌij.
Je vous le dis, celui-ci descendit justifié dans sa maison, plutôt que celui-là; car quiconque s'élève sera abaissé, et quiconque s'abaisse sera élevé. "
15 Xekꞌam kꞌu bꞌik akꞌalabꞌ cho ri Jesús rech kuya ri uqꞌabꞌ pa kiwiꞌ. Are xkil ri tijoxelabꞌ, xeꞌkiyaj ri e kꞌamowinaq bꞌik.
Des personnes lui apportaient aussi leurs petits enfants pour qu'il les touchât; ce que voyant, ses disciples les réprimandèrent.
16 Ri Jesús kꞌut xuꞌsikꞌij ri akꞌalabꞌ, kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri winaq: Chiya bꞌe chike ri akꞌalabꞌ kepe wukꞌ, man kiꞌqꞌil taj, rumal chi are ajchoqꞌe ri ajawarem rech ri Dios ri winaq ri kakubꞌiꞌ kikꞌuꞌx jetaq ri akꞌalabꞌ.
Mais Jésus appela ces enfants et dit: " Laissez les petits enfants venir à moi, et ne les empêchez pas; car le royaume de Dieu est à ceux qui leur ressemblent.
17 Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe, ri man kukꞌamawaꞌj ta ri ajawarem rech ri Dios jetaq ri kubꞌan jun laj akꞌal, man kwinel ta riꞌ kok chilaꞌ.
En vérité, je vous le dis, quiconque ne recevra pas le royaume de Dieu comme un petit enfant, n'y entrera point. "
18 Jun chike ri kꞌamal bꞌe xuta che ri Jesús: Utz laj ajtij, ¿jas rajawaxik kinbꞌano chi rechabꞌexik ri jun alik kꞌaslemal? (aiōnios g166)
Alors un chef lui demanda: " Bon Maître, que dois-je faire pour obtenir la vie éternelle? " (aiōnios g166)
19 Ri Jesús xubꞌij che: ¿Jas che kabꞌij chi in utz? Man kꞌo ta chi jun winaq ri utz, xwi ri Dios.
Jésus lui dit: " Pourquoi m'appelles-tu bon? Il n'y a de bon que Dieu seul.
20 Awetaꞌm ri kubꞌij ri taqanik: man katzukuj ta chi jun awixoqil, man kabꞌan ta kamisanik, man katelaqꞌ taj, man kabꞌan ta bꞌanoj tzij chirij jun winaq chik, xuqujeꞌ chaꞌnimaj ri atat anan.
Tu connais les commandements: Ne commets point l'adultère; ne tue point; ne dérobe point; ne porte point de faux témoignage; honore ton père et ta mère. "
21 Ri achi xubꞌij che ri Jesús: Pa ri walkꞌaꞌlal numajim la unimaxik waꞌ we ri, kꞌa xaq jeꞌ ne kinnimaj kamik.
Il répondit: " J'ai observé tout cela depuis ma jeunesse. "
22 Are xuta ri Jesús ri xubꞌij ri achi che, xubꞌij: Xa chi jun jastaq kajawataj chawe, chakꞌayij kan ronojel ri kꞌo awukꞌ. Kꞌa te riꞌ chajacha ri rajil chike ri e mebꞌaibꞌ, kayaꞌtaj kꞌu na aqꞌinomal chilaꞌ chikaj. Kꞌa te riꞌ chatan loq chinatereneꞌj.
Ayant entendu cette réponse, Jésus lui dit: " Une chose te manque encore: vends tout ce que tu as, distribue-le aux pauvres, et tu auras un trésor dans le ciel; puis viens, et suis-moi. "
23 Are xutabꞌej rech ri achi, xkꞌaxkꞌobꞌ ri ranimaꞌ, rumal sibꞌalaj qꞌinom.
Mais lui, ayant entendu ces paroles, devint triste, parce qu'il était fort riche.
24 Are xril ri Jesús chi xkꞌaxkꞌobꞌ ranimaꞌ xubꞌij: Sibꞌalaj kꞌax okem ke ri qꞌinomabꞌ pa ri ajawarem rech ri Dios.
Voyant qu'il était devenu triste, Jésus dit: " Qu'il est difficile à ceux qui possèdent la richesse d'entrer dans le royaume de Dieu!
25 Are man kꞌax taj kubꞌan jun kamey kikꞌow pa ri uteqꞌal ri bꞌaq rech tꞌisoꞌmabꞌal cho ri jun qꞌinom ri karaj kok pa ri ajawarem rech ri Dios.
Il est, en effet, plus aisé qu'un chameau passe par le trou d'une aiguille, qu'il ne l'est à un riche d'entrer dans le royaume de Dieu. "
26 Ri winaq ri xetow ri xubꞌij ri Jesús, xkibꞌij: ¿Jachin kꞌu riꞌ kakwin chukolik ribꞌ?
Ceux qui l'écoutaient dirent: " Qui peut donc être sauvé? "
27 Ri Jesús xubꞌij chike: Ri Dios kwinel chubꞌanik ri man kakwin ta ri achi che.
Il répondit: " Ce qui est impossible aux hommes est possible à Dieu. "
28 Ri Pedro xubꞌij che: Chilampe la, ri uj xqaya kan ronojel ri qajastaq rumal tereneꞌxik la.
Pierre dit alors: " Voyez, nous avons tout quitté et vous avons suivi. "
29 Ri Jesús xubꞌij: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi ri winaq ri xuya kan rachoch, rixoqil, e rachalal, utat unan xuqujeꞌ e ralkꞌwaꞌl
Il leur dit: " Je vous le dis, en vérité, nul n'aura quitté sa maison, ou ses parents, ou ses frères, ou son épouse, ou ses enfants, à cause du royaume de Dieu,
30 kayaꞌtaj na kꞌi ukꞌaxelal che, xuqujeꞌ pa ri qꞌotaj ri petinaq, kayaꞌtaj na che ri jun alik kꞌaslemal. (aiōn g165, aiōnios g166)
sans qu'il ne reçoive beaucoup plus en ce temps même, et dans le siècle à venir la vie éternelle. " (aiōn g165, aiōnios g166)
31 Ri Jesús xukꞌam bꞌik ri kabꞌlajuj utijoxelabꞌ xaq kitukel, xubꞌij chike: Chanim kujeꞌ pa Jerusalén, chilaꞌ kakꞌulmataj wi ronojel ri xkitzꞌibꞌaj ri e qꞌalajisal taq tzij rech ri Dios kakꞌulmataj na rukꞌ ri Ukꞌojol ri Achi.
Ensuite Jésus prit à part les Douze, et leur dit: " Voici que nous montons à Jérusalem, et que va s'accomplir tout ce que les prophètes ont écrit du Fils de l'homme.
32 Kajach na pa kiqꞌabꞌ ri winaq ri man aꞌj Israel taj, kayoqꞌ na, kabꞌix na kꞌax taq tzij che, kachubꞌax na upalaj.
Il sera livré aux Gentils, et moqué, et injurié, et couvert de crachats;
33 Karapux na, xuqujeꞌ kakamisax na, xa kꞌu kakꞌastaj na churox qꞌij.
et après l'avoir flagellé, on le mettra à mort et il ressuscitera le troisième jour. "
34 Ri tijoxelabꞌ man xkichꞌobꞌ taj ri xbꞌix chike. Rumal cher xawax chikiwach ri kel kubꞌij we jastaq riꞌ.
Mais ils ne comprirent rien à cela; c'était pour eux un langage caché, dont ils ne saisissaient pas le sens.
35 Are xopan ri Jesús chuxukut ri tinimit Jericó, kꞌo jun moy tꞌuyul chuchiꞌ ri bꞌe, kuta ulimoxna.
Comme Jésus approchait de Jéricho, il arriva qu'un aveugle était assis sur le bord du chemin, demandant l'aumône.
36 Are xuto chi e kꞌi winaq tajin kiꞌkꞌowik, xuta chike ri winaq jas ri tajin kakꞌulmatajik.
Entendant passer beaucoup de gens, il demanda ce que c'était.
37 Ri winaq xkibꞌij che: Are ri Jesús aj Nazaret ri tajin kikꞌow waral.
On lui dit: " C'est Jésus de Nazareth qui passe. "
38 Ri moy xuraqaqej uchiꞌ, xubꞌij: Jesús, Ralkꞌwaꞌl ri David, cheꞌl kuꞌx la chwe.
Aussitôt il s'écria: " Jésus, fils de David, ayez pitié de moi! "
39 Ri winaq ri e nabꞌe apanoq choch xkibꞌij che chi katanik, xa kꞌu kꞌo na ri xubꞌan churaqik uchiꞌ: Ralkꞌwaꞌl ri David, che la kuꞌx la chwe.
Ceux qui marchaient devant le réprimandaient pour le faire taire; mais il criait beaucoup plus fort: " Fils de David, ayez pitié de moi! "
40 Xtakꞌiꞌ kꞌu ri Jesús, xtaqan chukꞌamik apanoq ri achi. Are xqet chuxukut, ri Jesús xuta che:
Alors Jésus s'arrêtant, commanda qu'on le lui amenât, et quand l'aveugle se fut approché, il lui demanda:
41 ¿Jas kawaj kinbꞌan chawe? Ri moy xubꞌij: Ajawxel, kawaj kinkaꞌyik.
" Que veux-tu que je te fasse? " Il dit: " Que je voie. "
42 Ri Jesús xubꞌij che: Chakꞌamawaꞌj ri akaꞌyebꞌal. Xatutzir rumal ri akojobꞌal.
Et Jésus lui dit: " Vois! ta foi t'a sauvé. "
43 Aninaq xkaꞌyik, xteriꞌ kꞌu chirij ri Jesús, kuqꞌijilaꞌj ri Dios, konojel kꞌu ri winaq ri xkilo xkiqꞌijilaꞌj ri ubꞌiꞌ ri Dios.
A l'instant il vit, et il le suivait en glorifiant Dieu. Et tout le peuple, voyant cela, donna louange à Dieu.

< Lucas 18 >