< Mathayo 12 >

1 Omwanya ogwo Yesu agendele kulusiku lwa isabhato alabhile mumabwi. Abheigisibhwa bhae bhaliga bhalumilwe omweko nibhamba okufuna ebhyangala nokulya.
Naquele tempo, Jesus foi no dia de sábado através dos campos de grãos. Seus discípulos estavam com fome e começaram a colher cabeças de grãos e a comer.
2 Nawe Amafalisayo bhejile okulola kutyo, nibhamubhwila ati Yesu “Lola abheigisibhwa bhao kutyo abhatambuka ebhilagilo abhakola jinu jiteile olusiku lwa Isabhato”
Mas os fariseus, quando o viram, disseram-lhe: “Eis que seus discípulos fazem o que não é lícito fazer no Sábado”.
3 Nawe Yesu nabhabhwila ati, “Mchali kusoma kutyo Daudi akolele, omwanya gunu alumilwe omweko, amwi na bhanu bhanu aligaalinabho?
Mas ele lhes disse: “Não leram o que David fez quando estava com fome, e aqueles que estavam com ele”:
4 Lwakutyo engiye munyumba ya Nyamuanga nalya emikate ja bhagabhisi, jinu jaliga jitamwiile omwene okujilya na bhanu aliga anabho, na kutyo jaliga jiile ku Bhagabhisi?
como ele entrou na casa de Deus e comeu o pão do show, o que não era lícito para ele comer, nem para aqueles que estavam com ele, mas apenas para os sacerdotes?
5 Muchali kusoma mubhilagilo ati, kulusiku lwa Isabhato abhagabhisi munda ya iyekalu abhaikaya Isabhato, nawe bhatana chikayo?
Ou você não leu na lei que no dia de sábado os sacerdotes do templo profanam o sábado e não têm culpa?
6 Nawe enaika kwemwe ati, unu alimukulu okukila liyekalu alyanu.
Mas eu lhes digo que um maior do que o templo está aqui.
7 Mwakabhee nimumenya inu obhugajulo bhwayo niki, enenda echigongo ntakwenda echitambo; mutakabhalamuye bhanu bhatana ntambala,
Mas se você soubesse o que isto significa, 'desejo misericórdia e não sacrifício', você não teria condenado os sem culpa.
8 Kulwokubha Omwana wa Adamu nuwe Omukama wa Isabhato.”
Pois o Filho do Homem é o Senhor do Sábado”.
9 Neya Yesu nasokao nagenda mulikofyanyisho lyebhwe.
Ele partiu de lá e entrou na sinagoga deles.
10 Lola aliga alio omunu aliga afuye okubhoko. Amafalisayo nigamubhusha Yesu, nibhamubhusha ati, “Enibhusha jiile okwiulisha olusiku lwa Isabhato?” koleleki bhabhone okumusitaka kwo kukola ebhibhibhi.
E eis que estava ali um homem com a mão ressequida. Perguntaram-lhe: “É lícito curar no dia de sábado?” para que o acusassem.
11 Yesu nabhabhwila ati, “Niga umwi mwimwe, unu kabha ali na inyabhalega imwi, na inyabhalega eyo nigwa mulyobho olusiku lwa Isabhato, mutamugwata kwa managa mumusosha mulyobho?
Ele lhes disse: “Que homem há entre vocês que tenha uma ovelha, e se esta cair em um poço no dia de sábado, ele não a agarrará e a levantará?
12 Enibhusha niki chinu echainsonga, okukila, itali okukila inyabhalega! Kulwejo jiile okukola ejakisi kulusiku lwa Isabhato.”
De quanto mais vale então um homem do que uma ovelha! Portanto, é lícito fazer o bem no dia de sábado”.
13 Neya Yesu namubhwila omunu oyo ati, “Golola okubhoko kwao” Nakugolola, nikubhona nikwiulila, lwo kundi.
Então ele disse ao homem: “Estenda sua mão”. Ele a esticou; e ela foi restaurada inteira, como a outra.
14 Nawe Amafalisayo nibhauluka anja nibhakola echenge echokwenda okumusimagisha nibhagenda anja okuloma bhatasikene nage. Bhaliga nibhayenja okumwita.
Mas os fariseus saíram e conspiraram contra ele, como eles poderiam destruí-lo.
15 Yesu ejile amenya elyo nasokao awo. Bhanu bhamfu nibhamulubha, nabhaosha bhona.
Jesus, percebendo isso, retirou-se dali. Grandes multidões o seguiram; e ele curou a todos,
16 Nabhalagilila bhataja kumukola akamenyekana kubhandi,
e ordenou-lhes que não o dessem a conhecer,
17 koleleki chikumile echimali, chinu chaliga chaikilwe no mulagi Isaya, naikati,
para que se cumprisse o que foi dito através do profeta Isaías, dizendo,
18 Lola, omukosi wani unu nauye, omwedwa wani, kumwene omwoyo gwani ogukondelelwa. Nilita Omwoyo gwani ingulu yae, na kalasha indamu Kubhanyamaanga.
“Eis o meu servo que escolhi”, minha amada, em quem minha alma está bem contente. Vou colocar meu Espírito sobre ele. Ele proclamará a justiça às nações.
19 Atakunyanka nolo kulila kwa managa; atalio munu alyugwa obhulaka bhwae munjila.
Ele não se esforçará, nem gritará, nem ninguém vai ouvir sua voz nas ruas.
20 Atalilifuna lisaunga linu lyatikile; atalisimya lutambi lwona lwona lunu olwituta ingesi, okukinga anu aliletela indamu yo bhusingi.
Ele não quebrou uma cana machucada. Ele não vai apagar um linho fumante, até que ele leve a justiça à vitória.
21 Amaanga galibha nobhuigi kwisina lyae.
Em seu nome, as nações terão esperança”.
22 Omunu umwi aliga alimuofu na ali mutita, unu aliga agwatwilwe na masabhwa naletwa imbele ya Yesu. Namuosha, amwi lwakutyo aliga ali mutita alomele no kulola.
Então um possuído por um demônio, cego e mudo, foi levado até ele; e ele o curou, de modo que o homem cego e mudo tanto falou como viu.
23 Liijo lyona nililugula nilyaikati, “Lugendo omunu unu niwe omwana wa Daudi?”
Todas as multidões ficaram espantadas, e disseram: “Será este o filho de David?
24 Nawe omwanya gunu Abhafalisayo bhejile bhongwa echilugusho echo, nibhaikati, “Omunu unu atakusoshako amasabhwa kwa managa gae tali kumanaga ga Belzebuli, omukulu wa masabhwa.
Mas quando os fariseus o ouviram, disseram: “Este homem não expulsa demônios, exceto por Belzebu, o príncipe dos demônios”.
25 “Nawe Yesu namenya obhiganilisha bhwebhwe nabhabhwila ati,”Bhuli bhukama bhunu bhugabhanyikile obhwene obhunyamuka, na bhuli musi amwi bhuli nyumba inu eigabhanyika eyene itakusimbagilila.
Conhecendo seus pensamentos, Jesus lhes disse: “Todo reino dividido contra si mesmo é levado à desolação, e toda cidade ou casa dividida contra si mesma não permanecerá de pé.
26 Ikabha Shetani, namusoshako Shetani, menya kebhuma omwene,
Se Satanás expulsa Satanás, ele está dividido contra si mesmo. Como então seu reino permanecerá?
27 Nikutiki obhukama bhwae obhwimelegulu? Akasoshako amasabwa kwa managa ga Belizabuli, abhaemba bhemwe abhagasoshako kwa njila yaga? Kwo kulubha linu bhalibha bhalamusi bhemwe.
Se eu, por Belzebu, expulso demônios, por quem seus filhos os expulsam? Portanto, eles serão seus juízes.
28 Na labha enisoshako amasabwa kwa managa go Mwoyo gwa Nyamuanga, mumenye ati obhukama bhwa Nyamuanga bhwaja kwimwe.
Mas se eu, pelo Espírito de Deus, expulso os demônios, então o Reino de Deus veio sobre vocês.
29 No munu katula atiki okwingila munyumba yo munu wa managa nokwibha, bila kumubhoya owamanaga okwamba? Niwo kebha ebhinu bhyae okusoka munyumba ya.
Ou como se pode entrar na casa do homem forte e saquear seus bens, a menos que ele primeiro amarre o homem forte? Então, ele saqueará sua casa.
30 Wona wona unu atali amwi nanye chitasikene, na unu atakukumanya amwi nanye oyo kanyalambula.
“Aquele que não está comigo está contra mim, e aquele que não se reúne comigo, dispersa.
31 Kulwejo enaika kwimwe, bhuli chibhibhi no kugaya abhanu bhalisasilwa, tali okumugaya Omwoyo Mwelu bhatalisasilwa.
Portanto, eu lhes digo que todo pecado e blasfêmia será perdoado aos homens, mas a blasfêmia contra o Espírito não será perdoada aos homens.
32 Na wona wona alyaika omusango kutasikene no Mwana wa Adamu, elyo alisasilwa. Nawe unu alyaika atasikene no Mwoyo Mwelu, oyo atalisasilwa, muchalo munu, nolo bhunu bhulija. (aiōn g165)
Quem falar uma palavra contra o Filho do Homem, ela lhe será perdoada; mas quem falar contra o Espírito Santo, ela não lhe será perdoada, nem nesta época, nem na que está por vir. (aiōn g165)
33 Amo ukole liti okubha lyekisi na matwasho galyo gakisi, amo unyamule liti na matwasho galyo, kulwokubha liti elimenyekana kwa matwasho galyo.
“Ou tornar a árvore boa e seus frutos bons, ou tornar a árvore corrupta e seus frutos corruptos; pois a árvore é conhecida por seus frutos.
34 Emwe olwibhulo lwa injoka, emwe muli bhabhibhi, omutula atiki okwaika emisango jakisi? Kulwokubha omunwa oguloma ganu agasoka mumwoyo.
Seus filhos de víboras, como vocês, sendo maus, podem falar coisas boas? Pois, da abundância do coração, a boca fala.
35 Omunu wo bhwana mwibhikilo lyo mwoyo gwae agasokamo agobhwana, no munu omubhibhi mwibhikilo lyae elyobhunyamuke, echisokamo echibhibhi.
O homem bom do seu bom tesouro tira coisas boas, e o homem mau do seu tesouro mau tira coisas más.
36 Enibhabhwila ati kulusiku lwa indamu abhanu bhalisosha olubhala lwa bhuli musango gwo bhwana gunu bhaikile.
Eu lhes digo que cada palavra ociosa que os homens falam, eles darão conta disso no dia do julgamento.
37 Kulwokubha kwe misango jao oubhalilwa obhulengelesi na kwemisango jao oulamulwa.”
Pois por suas palavras você será justificado, e por suas palavras você será condenado”.
38 Nibheya agati ya bhandiki na Mafalisayo nibhamusubhya Yesu nibhaikati, “Mwiigisha, echenda okulola echilugusho okusoka kwawe.”
Então alguns dos escribas e fariseus responderam: “Professor, queremos ver um sinal seu”.
39 Nawe Yesu nasubhya naikati,” Olwibhulo olujabhi olwobhusiani, echenda echilugusho. Nawe chitalio chilugusho chinu chilisosibhwa tali echilugusho cha Yona omulagi.
Mas ele lhes respondeu: “Uma geração má e adúltera procura um sinal, mas nenhum sinal lhe será dado a não ser o sinal de Jonas, o profeta”.
40 Na lwakutyo omulagi Yona ekae munda ya inswi nene kwo mwanya gwa nsiku esatu mumwisi na mungeta, kutyo nikwo Omwana wa Adamu alibha munda yo mwoyo gwa inside nsiku esatu mumwisi na mungeta.
Pois como Jonas esteve três dias e três noites na barriga do enorme peixe, também o Filho do Homem estará três dias e três noites no coração da terra.
41 Abhanu bha Ninawi bhalimelegulu imbele ya indamu amwi nolwibhulo lwa bhanu bhanu na bhalichilamula. Kulwokubha bhatee kwo kulasha kwa Yona, lola, omunu umwi mukulu okukila Yona alyanu.
Os homens de Nínive se levantarão no julgamento com esta geração e o condenarão, pois se arrependeram da pregação de Jonas; e eis que alguém maior do que Jonas está aqui.
42 Omukama omugasi owamumalimbe alimuka mundamu amwi na bhanu bho lwibhulo lunu nalulamula. Ejile okusoka kubhutelo bhwe chalo naja okungwa obhwengeso bwa Selemani, Lola, omunu umwi okukila Selemani alyanu.
A Rainha do Sul se levantará no julgamento com esta geração e a condenará, pois ela veio dos confins da terra para ouvir a sabedoria de Salomão; e eis que alguém maior do que Salomão está aqui.
43 Omwanya gunu lisabhwa libhibhi elimusokako omunu, elilabha anu gatali manji ndiyenja owokuumula, nawe litakubhona
“Quando um espírito impuro sai de um homem, ele passa por lugares sem água em busca de descanso, e não o encontra.
44 Eliiya nilyaikati, 'enisubha munyumba yani inu nisokekelemo. 'Likasubha ndisanga inyumba ikukumbile imaliliye.
Então ele diz: 'Vou voltar para minha casa de onde vim'; e quando ele volta, encontra-o vazio, varrido, e posto em ordem.
45 Eligenda ndileta agandi amasabhwa Saba ganu galimabhibhi okukila elyo, nigekalao gona. No bhutulo obhubha bhubhibhi okukila obhwokwamba. Kutyo nikwo jilibha kulwibhulo lunu olunyamuke.
Então ele vai e leva consigo outros sete espíritos mais maus do que ele, e eles entram e moram lá. O último estado daquele homem torna-se pior do que o primeiro. Mesmo assim, será também para esta geração maligna”.
46 Omwanya gunu Yesu aliga naloma na liijo lola, nyilamwene na bhamula bhabhwo bhemeleguyu anja, nibhendaga okuloma nage.
Enquanto ele ainda falava para as multidões, eis que sua mãe e seus irmãos estavam do lado de fora, procurando falar com ele.
47 Omunu umwi namubhwila ati,”Lola nyokomwana na bhamula bhanyu bhalianja, abhenda okuloma nawe.”
Um lhe disse: “Eis que sua mãe e seus irmãos estão do lado de fora, procurando falar com você”.
48 Nawe Yesu namusubhya unu ejile okumubhwila,”Mayi wani niga? na bhamula bhasu nibhaga?”
Mas ele respondeu a quem falou com ele: “Quem é minha mãe? Quem são os meus irmãos?”
49 Nasomelesha ku bheigisibhwa bhae naikati,”Lola, bhanu nibho bhamayi na bhamula bhasu!
Ele estendeu a mão para seus discípulos e disse: “Eis minha mãe e meus irmãos!
50 Kulwokubha wona wona unu kakola ebhyo Rata wani wa mulwile kenda, omunu oyo niwe omula wasu, omuyala wasu na mayi wani.”
Para quem faz a vontade de meu Pai que está nos céus, ele é meu irmão, minha irmã e minha mãe”.

< Mathayo 12 >