< Luka 17 >

1 Yesu nabhwila abheigisibhwa bhae ati,”amagambo ganu agakola abhanu nibhakola ebhibhibhi ni bhusibhusi gaje, Nawe jilimubhona omunu unu aligaletelesha!
Sidan sagde han til læresveinarne sine: «Det er uråd anna enn det lyt koma freistingar, men ve yver den som dei kjem ifrå!
2 Jakabhee akili kumunu oyo okubhohya olubhui lwo kushela muchimilo chae no kweswa munyanja, okukila okwikujusha oumwi wa bhatoto akole ebhibhibhi.
Han var betre faren det låg ein kvernstein um halsen hans og han var kasta i havet, enn at han skulde freista ein av desse små.
3 Mwilinde. Omwana wanyu akakukaya umugonye, akata umusasile.
Tak dykk i vare! Syndar bror din, so tala til honom, og angrar han, so tilgjev honom!
4 Nolo akakukaya kwiya ngendo saba kulusiku lumwi na kwiya ngendo saba naja kwawe naikati,'nata,'musasile!”
Um han syndar mot deg sju gonger um dagen, og sju gonger kjem attende til deg og segjer: «Eg angrar!» so skal du tilgjeva honom.»
5 Jintumwa jae nibhamubhwila Latabhugenyi ati, “Chongelesishe elikilisha lyeswe.”
Apostlarne sagde til Herren: «Gjev oss meir tru!»
6 Latabhugenyi naikati, “Kumba mulinokwikilisha lwa imbibho ya iyaladani mwakatulile okubhwila liti linu lya likuyu, 'nukuke ujokumela munyanja, 'na lyakabhonguhye.
«Hev de tru som eit senapskorn, » svara Herren, «so kunde de segja til dette morbærtreet: «Rykk deg upp og røt deg i havet!» og det skulde lyda dykk.
7 Nawe niga kwimwe, unu ali no mukosi unu kalima insambu amwi nalebha jinyabhalega, kamubhwila anu alasubha munsambu,'Ija bhwangu winyanje ulye ebhilyo?
Um nokon av dykk hev ein dreng som pløgjer eller gjæter, segjer han då til honom når han kjem heim frå marki: «Kom straks og set deg til bords?»
8 Nawe amwi atakumubhwila ati, sabhula ebhilyo nilye, ibhoya umfulubhendele okukinga anu ndamalila okulya no kunywa. Nio awe ona ulalya no kunywa?
Segjer han’kje heller: «Stell til kveldsmaten åt meg, bind livgjordi um deg, og gakk meg til handa med eg et og drikk! Sidan kann du eta og drikka?»
9 Nio oumusima omukosi oyo kulwokubha akumisha jinu alagiliwe?
Takkar han vel drengen for di han gjorde som han var fyresagd? Eg trur ikkje det.
10 Emwe ona nikwo mkakola jona jinu mulagiliwe mwaikati,'Eswechili bhakosi bhanu bhateile. Chikolele jinu jaliga jichiile okukola.'
Soleis de og; når de hev gjort alt som var sagt dykk, so seg: «Me er uturvande tenarar! Me hev’kje gjort anna enn det som var skyldnaden vår.»»
11 Jabhonekene ati anu aliga nagenda Yelusalemu, alabhile mulubhibhi lwa Samalia na Galilaya.
Med han var på vegen til Jerusalem og for midt imillom Samaria og Galilæa,
12 Ejile engila muchijiji chimwi, eyo abhonene na bhanu ekumi bhanu bhaliga bhalibhagenge. Nibhemelegulu alela nage.
bar det so til at han gjekk inn i ein liten by, og der kom det imot han ti menner som hadde spillsykja; dei vart standande eit langt stykke undan,
13 Nibhabhilikila kwo bhulaka bhwaingulu nibhaikati,”Yesu, Latabhugenyi chifwilwe chigongo.”
og ropa høgt: «Jesus, meister, gjer sælebot på oss!»
14 Ejile abhalola nabhabhwila ati,”Mugende mujokwiyolesha ku bhagabhisi”anu bhaliga bhachagenda nibhaosibhwa.
Då Jesus vart var deim, sagde han til deim: «Gakk og te dykk fram for prestarne!» Og med dei var på vegen, hende det at dei vart reine.
15 Oumwi webhwe ejile alola kutyo eulila, nasubha kwo bhulaka bhunene namukuya Nyamuanga.
Ein av deim kom attende då han såg han var lækt; han lova Gud med høg røyst,
16 Nefukama mumagulu ga Yesu namusima. Omwene aliga ali musamalia.
og kasta seg å gruve framfor føterne hans og takka honom; det var ein samaritan.
17 Yesu nasubhya naikati, “angu bhataosibhwa bhona ekumi? Bhalyaki bhaliya tisa?
Då tok Jesus til ords og sagde: «Vart dei’kje reine alle ti? Kvar er då dei ni?
18 Atalio na umwi unu abhonekana okusubha okumukusha Nyamuanga, atali omugenyi unu?”
Var det ingen utan denne framande som kom attende og vilde gjeva Gud æra?»
19 Namubhwila ati, “Imuka ugende elikilisha lyao lyakukisha.”
So sagde han til mannen: «Statt upp og gakk heim att! Trui di hev hjelpt deg.»
20 Ejile abhusibhwa na mafalisayo obhukama bhwa Nyamuanga obhuja lii, Yesu nabhasubhya naikati, “Obhukama bhwa Nyamuanga chitali lwe chinu chinu echibhonekana.
Farisæarane spurde honom ein gong når Guds rike skulde koma. Då svara han deim so: «Guds rike kjem ikkje so at ein kann sjå det for augo.
21 Amwi abhanu bhatalyaikati, Lola anu! 'Lola eliya! 'kulwokubha obhukama bhwa Nyamuanga bhuli munda yemwe.”
Ein kann ikkje heller segja: «Sjå her er det!» eller: «Der er det!» For Guds rike, det er inni dykk.»
22 Yesu nabhabhwila abheigisibhwa bhae ati, “Omwanya oguja okinga gunu mulyenda okulola olusiku lumwi olwo Mwana wa Adamu, nawe mtaliiibhona.
Sidan sagde han til læresveinarne: «Det kjem ei tid då de skal stunda etter å sjå ein av dei dagarne då Menneskjesonen råder, men de skal ikkje få sjå det.
23 Bhali bhabhwila ati, 'Lola, eliya! Lola anu! nawe mwasiga kugenda okulola, mtagendaga okubhalubha,
Dei kjem til å segja til dykk: «Sjå der er han! Sjå her!» Gakk ikkje der burt, og fylg ikkje etter deim!
24 Lwakutyo olulabhyo olulabhya nilumulika mulutumba okusoka lubhala lumwi nilukinga kulubhala olundi. Nikwo kutyo Omwana wa Adamu alibha kulusiku lwae.
For liksom ljonet, når det kjem, skin frå himmelbrun til himmelbrun, soleis skal det vera med Menneskjesonen den dagen han kjem.
25 Nawe okwamba kumwiile okunyasibhwa kumagambo mamfu no kulemwa no lwibhulo lunu.
Men fyrst lyt han lida mykje, og denne ætti skal skjota honom ifrå seg.
26 Mbe lwakutyo jaliga jili mu nsiku ja Nuhu, nikwokutyo jilibha munsiku jo mwana wa Adamu.
Og som det var i Noahs dagar, so skal det og vera den tidi då Menneskjesonen kjem:
27 Bhalyaga, nibhanywa, nibhatwala no kutwalwa okukinga kulusiku lunu Nuhu engiye mungalabha induluma niijanibhasingalisha bhona.
dei åt, dei drakk, dei gifte seg, dei vart burtgifte, alt til den dagen då Noah gjekk inn i arki; då kom storflodi og tynte alle i hop.
28 Nikwo kutyo jabhee kulusiku lwa Lutu, bhalyaga, nokunywa, nibhagula no kugusha, nibhalima nibhombaka.
Eller som det var i Lots dagar: dei åt, dei drakk, dei kjøpte, dei selde, dei planta, dei bygde;
29 Nawe olusiku lunu Lutu asokele Sodoma, nigwa ingubha yo mulilo ne chibhiliti okusoka mulwile nibhsingalisha bhona.
men den dagen då Lot tok ut frå Sodoma, regnde det eld og svåvel frå himmelen og tynte deim alle.
30 Nikwo kutyo ona jilibha kulusiku lwo mwana wa Adamu anu aliswelulilwa.
På same vis skal det vera den dagen Menneskjesonen syner seg.
31 Olusiku olwo, unu alibha ali ingulu ya inyumba asiga kutuka kugega ebhyae bhinu bhyaliga bhili munyumba. Nawasiga kwikilisha unu ali mwisambu okusubha munyumba.
Er nokon den dagen uppå taket og hev sine ting nedi huset, so må han ikkje ganga ned og henta deim; og er nokon utpå marki, so må han ikkje venda um.
32 Mwichuke muka Lutu.
Kom i hug kona hans Lot!
33 Wona wona unu kalegeja okukisha obhuanga bhwae alibhubhusha, nawe wonawona unu kabhusha obhuanga bhwae nuwe alibhubhona.
Den som freister å berga livet sitt, skal missa det, og den som misser det, skal vinna det att.
34 Enibhabhwila ati, ingeta eyo bhalibha bhanu bhabhili kubhulili bumwi. Oumwi aligegwako, no oundi nasigwa.
Eg segjer dykk: Den natti skal det liggja tvo i ei seng; den eine skal hentast, og hin setjast att.
35 Bhalibhao bhagasi bhabhili nibhasha obhulo kulubhui amwi, oumwi nagegwako oumwi nasigalako.” Bhanu bhabhili bhalibha bhali mwisambu, oumwi aligegwako oumwi
Tvo kvinnor skal mala på same kverni; den eine skal hentast, og hi setjast att.
36 nasigala.”
Tvo skal vera utpå marki; den eine skal hentast, og hin setjast att.»
37 Nibhamubhusha ati,”Alyaki Nyamuanga?”Nabhabhwila ati,”Anu guli omuzoga, nio jimukwali ejikumanyisha amwi.”
Då tok læresveinarne til ords og sagde: «Kvar, Herre?» Han svara: «Der liket er, der vil ørnane sankast innåt.»

< Luka 17 >