< Ebhikolwa bhya Jintumwa 28 >

1 Jejile chakingibhwa kisi, niwo nichimenya ati lisinga elibhilikilwa Malta.
Une fois sauvés, nous reconnûmes que l'île s'appelait Malte. Les barbares nous traitèrent avec une bienveillance peu commune;
2 Abhanu abhenengo abhende aliya atali ati bhachilamie kwo bhwila bhunu bhwiile, nawe bhakongesishe omulilo no kuchifogesha bhona, kunsonga ya ing'ubha na imbheyo inu yaliga nigendelela.
ils nous recueillirent tous autour d'un grand feu qu'ils avaient allumé, à cause de la pluie qui était survenue, et du froid.
3 Mbe nawe Paulo anu aliga nakumanya liganda lya jing'wi no kulita mu mulilo, injoka noto eya isumu nisoka mung'wi jilya kwa insonga ya libhila-bhila lilya, na nimwisingilila kukubhoko kwae.
Paul ayant ramassé quelques broussailles et les ayant jetées dans le brasier, une vipère, que la chaleur en fit sortir, s'attacha à sa main.
4 Abhanu abhenengo bha alia bhejile bhalola intyanyi yenenele okusoka ku kubhoko kwae, abhanu nibhaika abhene kwa bhene, “Omunu unu Ni chimali Ni mwiti Nolwo kutyo( akila) mu nyanja, nawe echimali chitamusiga kubha muanga.”
En voyant ce reptile qui pendait à sa main, les barbares se dirent les uns aux autres: " Sans aucun doute, cet homme est un meurtrier; car, après qu'il a été sauvé de la mer, la Justice divine n'a pas voulu le laisser vivre. "
5 Mbe nawe mwenene nailasa mu mulilo intyanyi eyo Nolwo omwene atabhwene mauta gonna gona.
Lui, cependant, secoua la vipère dans le feu et n'en ressentit aucun mal.
6 Abhene bhaliga nibhalindilila ati kafwimba kwo muswija amwi bhwangu kajokugwa no kufwa. Mbe nawe bhejile bhamulola kwo mwanya mulela na mbhalola ati gutalio musango gunu gutali gwe chimile ku mwene, nibhaindula ameganilisho gebhwe no kwaika ati aliga ali mungu.
Les barbares s'attendaient à le voir enfler ou tomber mort subitement. Mais après avoir longtemps attendu, voyant qu'il ne lui arrivait aucun mal, ils changèrent de sentiment, et dirent: C'est un dieu.
7 Mbe ayei na libhala lilya bhwaliga bhulio obhusi bhunu gwaliga guli mugabho gwo omukulu wa lisinga, omunu oyo aliga natogwa Pablio. Achifogesishe no kuchifogesha kwa naku esatu.
Il y avait, dans le voisinage, des terres appartenant au premier personnage de l'île, nommé Publius; qui nous reçut et nous donna pendant trois jours l'hospitalité la plus amicale.
8 Jabhonekene ati esemwene Pablio agwatilwe omuswija no bhulwae bho kuchugula. Nawe Paulo ejile amujako, nasabhwa, no mutelako amabhoko gae, no kumwiulisha.
Le père de Publius était alors au lit, malade de la fièvre et de la dysenterie. Paul alla le visiter, et après avoir prié, il lui imposa les mains et le guérit.
9 Wejile jabhonekana jinu, abhanu abhandi kwi singa lilya bhanu bhaliga nibhasibhwa nibhagenda na nibheulisibhwa.
Sur quoi tous les autres malades de l'île vinrent le trouver, et ils furent guéris.
10 Abhanu nibhachiyana echibhalo kwe chibhalo chafu. Anu chaliga nichenda okugenda mulugendo, bhachiyanile bhinu chaliga chikenele.
On nous rendit de grands honneurs à notre départ, et on nous pourvut de ce dont nous avions besoin.
11 Wejile gatulao mesi gasatu, chagendele mu lugendo lwa mu meli eya Iskanda inu yaliga yabhumilwe na imbeyo ao mwisiga, inu abhatangasha bhae bhaliga bhali Bhaili bhabhili abha malongo.
Après un séjour de trois mois, nous nous embarquâmes sur un vaisseau d'Alexandrie qui avait passé l'hiver dans l'île; il portait pour enseigne les Dioscures.
12 Wejile chakinga mu musi ogwa Sirakusa, chenyanjile alia naku esatu.
Ayant abordé à Syracuse, nous y restâmes trois jours.
13 Okusokelelao nichigenda nichikinga mu musi ogwa Regio. Nichimalao lunaku lumwi omuyaga gwo mulimbe nigubhonekana ao nao, Wejile jatulao naku ebhili nichikinga mu musi ogwa Putoli.
De là, en suivant la côte, nous atteignîmes Reggio, et le lendemain, le vent soufflant du sud, nous arrivâmes en deux jours à Pouzzoles;
14 Eyo nichibhasanga abhaili abhandi na nibhachifogesha okwinyanja nabho kwa naku musanju. Munjila inu nichija Rumi.
nous y trouvâmes des frères qui nous prièrent de passer sept jours avec eux; ensuite nous partîmes pour Rome.
15 Okusoka eyo abhaili bhalya, bhejile bhongwa emisango jeswe ati, Bhejile okuchilamila eyo mwigulilo elya Apias na jinyumba esatu jinu ejilisha. Paulo ejile abhalola abhaili bhalya namusima Nyamuanga namba okubha no bhubhasi.
Ayant entendu parler de notre arrivée, les frères de cette ville vinrent au-devant de nous jusqu'au Forum d'Appius et aux Trois-Tavernes. Paul, en les voyant, rendit grâces à Dieu et fut rempli de confiance.
16 Chejile chengila mu Roma, Paulo ekilisibhe okwikala enyele-la amwi no musilikale unu amulindaga.
Quand nous fûmes arrivés à Rome, on permit à Paul de demeurer en son particulier avec un soldat qui le gardait.
17 Mbe Jejile jatulao naku esatu Paulo abhabhilikie abhalume bhalya bhanu bhaliga bhatangasha agati ya abhayaudi. Bhejile bhejila amwi, aikile kubhene ati, “Bhaili, amwi nejo ati nichali kukola chikayo chona chona ku bhanu bhanu amwi ninkola obhutasikane no bwitondi bhwa bhalata bheswe bhanu bhachitangatie, nasosibhweo kuti mubhwoya unu asokele Yerusalemu kukinga mu mabhoko ga bharumi.
Trois jours après, Paul fit appeler les principaux d'entre les Juifs, et quand ils furent venus, il leur dit: " Mes frères, sans avoir rien fait ni contre le peuple, ni contre les coutumes de nos pères, je suis prisonnier, et, depuis Jérusalem, livré au pouvoir des Romains.
18 Bhejile bhamala okumbusilisha, nibhakena okunsiga kutyoela, kunsonga yaliga italio nsonga kwanye anye inu yaliga inyiile indamu yo lufu.
Après m'avoir interrogé, ils voulaient me relâcher, parce qu'il n'y avait rien en moi qui méritât la mort.
19 Mbe nawe abhayaudi bhalya bhejile bhaika kenu bhatasikene ku bhwendi bhwebhwe, kwanyiile okugendelela na ikesi kukinga ku Kaisari, Nolwo kutyo jaliga jili ati enileta amasitaka ingulu ya liyanga lyani.
Mais les Juifs s'y opposèrent, et je me suis vu forcé d'en appeler à César, non certes que j'aie aucun dessein d'accuser ma nation.
20 Kunsonga yo kugendelela na ikesi yani, kwibhyo, nasabhile nibhalole no kwaika nabho. Niyo insonga ya chilya chinu Israel Ali no bhubhasi nacho, nibhoyelwe kwo kubhoywa kunu.
Voilà pourquoi j'ai demandé à vous voir et à vous parler; car c'est à cause de l'espérance d'Israël que je porte cette chaîne. "
21 Okumala Nibhamubhwila ati, “Chichaliga kulamila inyalubha okusoka Yudea kwo kulubhana nawe, nolwo atalio muili unu ejile no kusosha emisango amwi kwaika musango gwona gwona guli mibhibhi okulubhana nawe.
Ils lui répondirent: " Nous n'avons reçu de Judée aucune lettre à ton sujet, et aucun des frères qui en sont revenus n'a rien rapporté ou dit de défavorable à ton égard.
22 Mbe nawe echenda okungwa okusoka kwawe owiganilishaki okulubhana na liijo linu elya bhanu bhanu, Kulwo kubha eimenyekana kwiswe ati elyaika bhutasikane na bhuli ebhala.”
Mais nous voudrions entendre de ta bouche ce que tu penses; car, pour ce qui est de cette secte, nous savons qu'elle rencontre partout de l'opposition. "
23 Anu bhaliga bhauye olunaku ingulu ya, bhanu bhafu kukilao nibhamulubha kwi bhala elyo aliga ekae. Aikile omusango gulya ku bhene no kubhambalila okulubhana no bhukama bhwa Nyamuanga. Alegejishe okubhakongya-kongya okulubhana naYesu, ku njila jona ebhili okusoka mu bhilagilo bha Musa no okusoka ku bhalagi, okwambila katondo kukinga kegolo.
Ayant pris jour avec lui, ils vinrent en plus grand nombre le trouver où il logeait. Paul leur exposa, dans un langage pressant, le royaume de Dieu, cherchant à les persuader, par la loi de Moïse et les Prophètes, de ce qui concerne Jésus. L'entretien dura depuis le matin jusqu'au soir.
24 Abhandi bhebhwe nibhakongibhwa okulubhana ne misango jilya jinu jaikilwe, mu mwanya abhandi bhatamwikilisishe.
Les uns furent convaincus par ce qu'il disait, mais les autres ne crurent point.
25 Wejile bhasingwa okungwana abhene kwa bhene, bhasokeleo Wejile Paulo agwaika omusango gunu gumwi, “Mwoyo Mwelu aikile kisi kwo kulabha ku Isaya omulagi ku bhalata bhemwe.
Comme ils se retiraient en désaccord, Paul n'ajouta que ces mots: " Elle est bien vraie cette parole que le Saint-Esprit a dite à vos pères par le prophète Isaïe:
26 Aikile, 'Nugende ku bhanu bhanu waike, “Kwa matwi gemwe omungwa, Mbe nawe mutakusombokelwao chinu; Na kwa meso gemwe omulola Mbe nawe mutakumenya.
Va vers ce peuple, et dis-leur: Vous entendrez de vos oreilles, et vous ne comprendrez point; vous regarderez de vos yeux, et vous ne verrez point.
27 Kulwo kubha emyoyo ja abhanu bhanu jalengae, amatwi gebhwe agongwa kwa jinyako, gafundikiywe ameso gebhwe; koleleki ati bhasige Okulola kwa meso gebhwe, no kungwa kwa matwi gebhwe, no kusombokelwa kwe mioyo jebhwe, no kuinduka lindi, nanye nakabheulisishe.'”
Car le cœur de ce peuple est devenu insensible; ils ont endurci leurs oreilles et ils ont fermé leurs yeux, de peur de voir de leurs yeux, d'entendre de leurs oreilles, de comprendre avec leur cœur, de se convertir et de recevoir de moi le salut. —
28 Kulwejo, kubheile okumenya ati omwelulo gunu ogwa Nyamuanga gusililwe ku bhanu bha maanga, na abhajokungwa.” (komelesha: olugobho lunu
Sachez donc que ce salut de Dieu a été envoyé aux Gentils; pour eux, ils le recevront avec docilité. "
29 Mu mwanya gunu ejile aika emisango jinu, abhayaudi bhasokeleo, bhali na mabhushanyo manene agati yebhwe, “Gutalimo mu nyandiko je kisi eja kala).
[Lorsqu'il eut ainsi parlé, les Juifs s'en allèrent, en discutant vivement entre eux.]
30 Paulo enyanjile mu nyumba yae inu aliga alimo kwa mwanya gwa myaka jone ebhili, na abhafogesishe bhona bhanu bhajaga ewae.
Paul demeura deux ans entiers dans une maison qu'il avait louée. Il recevait tous ceux qui venaient le visiter,
31 Aliga nasimula obhukama bha Nyamuanga no kwiigisha emisango ja Latabhugenyi Yesu Kristo kwo bhubhasi bhona. Atalio unu amuganyishe.
prêchant le royaume de Dieu et enseignant ce qui regarde le Seigneur Jésus-Christ, en toute liberté et sans empêchement.

< Ebhikolwa bhya Jintumwa 28 >