< 使徒の働き 26 >

1 すると、アグリッパがパウロに、「あなたは、自分の言い分を申し述べてよろしい。」と言った。そこでパウロは、手を差し伸べて弁明し始めた。
Hattoteh Agrippa ni Pawl hanelah, nama e kong nama ni na dei thai toe atipouh.
2 「アグリッパ王。私がユダヤ人に訴えられているすべてのことについて、きょう、あなたの前で弁明できることを、幸いに存じます。
Hatdawkvah Pawl ni a kut a dâw teh, Agrippa siangpahrang, Judahnaw niyah kai yon na pen awh e naw hah sahnin nang na hmalah dei nahane atueng ka hmu e heh yawhawinae buet touh lah ka pouk.
3 特に、あなたがユダヤ人の慣習や問題に精通しておられるからです。どうか、私の申し上げることを、忍耐をもってお聞きくださるよう、お願いいたします。
Bangkongtetpawiteh siangpahrang nang teh, Judahnaw e singyoe hoi kamcan pueng na panue dawk doeh. Hatdawkvah pahren lahoi ka dei e lawk heh lungsaw lahoi na thai pouh haw telah ka kâhei.
4 では申し述べますが、私が最初から私の国民の中で、またエルサレムにおいて過ごした若い時からの生活ぶりは、すべてのユダヤ人の知っているところです。
Kai teh ka miphunnaw koehai thoseh, Jerusalem kho thung hai thoseh, ka nawca hoiyah bangtelamaw kho ka sak tie hah Judahnaw ni koung a panue awh.
5 彼らは以前から私を知っていますので、証言するつもりならできることですが、私は、私たちの宗教の最も厳格な派に従って、パリサイ人として生活してまいりました。
Ahnimouh ni kanawca hoi na panue awh dawkvah, kai teh kamamae phunglawk dawkvah kacingpounge Farasi buet touh lah ka o tie teh hi kaawm e naw ni dei ngai pawiteh a dei thai awh.
6 そして今、神が私たちの先祖に約束されたものを待ち望んでいることで、私は裁判を受けているのです。
Atuvah kai teh mintoenaw koe Cathut ni poe lah kaawm e lawkkam ngaihawinae kecu dawk lawk na ceng awh.
7 私たちの十二部族は、夜も昼も熱心に神に仕えながら、その約束のものを得たいと望んでおります。王よ。私は、この希望のためにユダヤ人から訴えられているのです。
Kaimae miphun hlaikahni touh ni, karum khodai thahmei laihoi Cathut a bawk awh teh, hote lawkkam patetlah coe hane a ngaihawi awh. Siangpahrang, kai teh hete ngaihawinae dawk doeh Judahnaw ni yon na pen awh.
8 神が死者をよみがえらせるということを、あなたがたは、なぜ信じがたいこととされるのでしょうか。
Ka dout tangcoung e taminaw teh Cathut ni a thaw sak han tie hah yuem hanlah awmhoeh telah nangmouh ni teh khuet na ti a vaw.
9 以前は、私自身も、ナザレ人イエスの名に強硬に敵対すべきだと考えていました。
Atangcalah kai roeroe haiyah Nazareth tami Jisuh min hah taran han telah doeh ka pouk van teh Jerusalem vah hottelah doeh ka kâroe van.
10 そして、それをエルサレムで実行しました。祭司長たちから権限を授けられた私は、多くの聖徒たちを牢に入れ、彼らが殺されるときには、それに賛成の票を投じました。
Kai teh vaihma bawinaw koehoi kâtawnnae ka hmu teh, tami kathoung moikapap hah thongim thung ka paung teh, ahnimouh thei awh nahai ka lungkuepkhai van.
11 また、すべての会堂で、しばしば彼らを罰しては、強いて御名をけがすことばを言わせようとし、彼らに対する激しい怒りに燃えて、ついには国外の町々にまで彼らを追跡して行きました。
Sinakok tangkuem hai ahnimanaw hah atuhoitu runae ka poe teh, Cathut dudamnae lawk ngangngang ka dei sak. Hothloilah ahnimouh koe ka lungkhuek teh kho louk lah totouh ka pâlei teh ouk ka rektap.
12 このようにして、私は祭司長たちから権限と委任を受けて、ダマスコへ出かけて行きますと、
Hottelah hoiyah, ahnimouh rektap hanelah vaihma bawinaw ni kâtawnnae na poe e lahoi Damaskas kho lah ka cei.
13 その途中、正午ごろ、王よ、私は天からの光を見ました。それは太陽よりも明るく輝いて、私と同行者たちとの回りを照らしたのです。
Kanîthun vah lam dawk kanî angnae hlak ka ang e kalvan hoi e ni kai hoi ka huinaw abuemlae tengpam pueng koe pheng a tue e hah ka hmu.
14 私たちはみな地に倒れましたが、そのとき声があって、ヘブル語で私にこう言うのが聞こえました。『サウロ、サウロ。なぜわたしを迫害するのか。とげのついた棒をけるのは、あなたにとって痛いことだ。』
Kaimouh abuemlahoi talai lah koung ka rawp awh teh, Hebru lawk lahoi Sawl, Sawl bangkong kai na rektap. Sâw na pathui hane teh a pataw kaima, telah a dei e ka thai.
15 私が『主よ。あなたはどなたですか。』と言いますと、主がこう言われました。『わたしは、あなたが迫害しているイエスである。
Hatnavah, kai ni Bawipa nang teh apimaw telah ka pacei navah Bawipa ni, kai teh nang ni na rektap e Jisuh doeh telah ati.
16 起き上がって、自分の足で立ちなさい。わたしがあなたに現われたのは、あなたが見たこと、また、これから後わたしがあなたに現われて示そうとすることについて、あなたを奉仕者、また証人に任命するためである。
Thaw nateh na khok hoi kangdout leih. Nang koe ka kamnue ngainae teh Kai koe na hmu e naw hoi, bout na hmu hane naw hah kampangkhai hanelah nang teh na rawi toe.
17 わたしは、この民と異邦人との中からあなたを救い出し、彼らのところに遣わす。
Kai ni Judah miphunnaw e kut dawk hoi thoseh, Jentelnaw e kut dawk hoi hai thoseh, nang teh na rungngang han. Ahnimouh koe nang teh na patoun toe.
18 それは彼らの目を開いて、暗やみから光に、サタンの支配から神に立ち返らせ、わたしを信じる信仰によって、彼らに罪の赦しを得させ、聖別された人々の中にあって御国を受け継がせるためである。』
Hethateh, ahnimae mit na ang sak vaiteh ahnimouh teh hmonae um hoi angnae koe lah na rasa vaiteh, Setan kâtawnnae thung hoi Cathut koe lah kâthungsak vaiteh, ahnimouh ni Kai na yuem e lahoi yon ngaithoumnae a coe awh vaiteh, thoungsaknae ka coe e naw thungvah, a kâthum awh thai nahane doeh atipouh.
19 こういうわけで、アグリッパ王よ、私は、この天からの啓示にそむかず、
Hatdawkvah, Agrippa siangpahrang kai ni kalvanlae vision hah ka ek thai hoeh.
20 ダマスコにいる人々をはじめエルサレムにいる人々に、またユダヤの全地方に、さらに異邦人にまで、悔い改めて神に立ち返り、悔い改めにふさわしい行ないをするようにと宣べ伝えて来たのです。
Ahmaloe poung lah Damaskas kho kaawm e naw, hathnukkhu Jerusalem kho kaawm e naw hoi Judah ram dawk kaawm e tami pueng koehoi Jentel miphun pueng koehai pankângai vaiteh Cathut koe kâthung hanelah pankângainae hoi kamcu e naw hah na sak awh nahanelah ka pâpho.
21 そのために、ユダヤ人たちは私を宮の中で捕え、殺そうとしたのです。
Hete kongnaw dawkvah Judahnaw ni bawkim vah na man awh teh thei hanelah a kâcai awh.
22 こうして、私はこの日に至るまで神の助けを受け、堅く立って、小さい者にも大きい者にもあかしをしているのです。そして、預言者たちやモーセが、後に起こるはずだと語ったこと以外は何も話しませんでした。
Hatei, kai teh Cathut pahren lungmanae ka coe dawkvah sahnin totouh tami kathoeng kalen hanelah kampangkhai lahun e lah ka o. Hottelah kampangkhai navah, a to hmalah ka tâcawt han telah Mosi hoi profetnaw ni sut a dei tangcoung e hloilah alouke ka dei e awmhoeh.
23 すなわち、キリストは苦しみを受けること、また、死者の中からの復活によって、この民と異邦人とに最初に光を宣べ伝える、ということです。」
Ahnimouh ni a dei awh e teh, Khrih teh runae a khang hoi duenae koehoi apasuekpoung lah boutthawnae lahoi Isarelnaw hoi Jentelnaw koe angnae kamthang a pâpho pouh han tie doeh telah a dei.
24 パウロがこのように弁明していると、フェストが大声で、「気が狂っているぞ。パウロ。博学があなたの気を狂わせている。」と言った。
Pawl ni hettelah a pâpho navah, Festus siangpahrang ni, Pawl nang teh na pathu toe. Ka tapuet lah na kamtunae ni na pathu sak toe telah hram laihoi a dei.
25 するとパウロは次のように言った。「フェスト閣下。気は狂っておりません。私は、まじめな真理のことばを話しています。
Hatei, Pawl ni Festus siangpahrang, kai ka pathu e nahoeh. Lawkkatang hoi ka talue e lawk doeh ka dei.
26 王はこれらのことをよく知っておられるので、王に対して私は率直に申し上げているのです。これらのことは片隅で起こった出来事ではありませんから、そのうちの一つでも王の目に留まらなかったものはないと信じます。
Agrippa siangpahrang ni hete kongnaw hah a panue dawkvah lungtang laihoi a dei. Hete kongnaw teh arulae a tho hoeh dawkvah, siangpahrang nang ni na panue hoeh e awm mahoeh telah ka pouk.
27 アグリッパ王。あなたは預言者を信じておられますか。もちろん信じておられると思います。」
Agrippa siangpahrang, profet lawknaw hah na yuem maw. Na yuem doeh tie ka panue atipouh.
28 するとアグリッパはパウロに、「あなたは、わずかなことばで、私をキリスト者にしようとしている。」と言った。
Hattoteh Agrippa siangpahrang ni, nang ni na dei e lahoi kai hai khristen lah meimei ka coung toe ati.
29 パウロはこう答えた。「ことばが少なかろうと、多かろうと、私が神に願うことは、あなたばかりでなく、きょう私の話を聞いている人がみな、この鎖は別として、私のようになってくださることです。」
Pawl ni, bawipa nang dueng laipalah sahnin ka lawk ka thai e tami pueng ni hete sumrui hoi pâkhi e hloilah kai patetlah koung na o awh nahan Cathut koe ka ratoum atipouh.
30 ここで王と総督とベルニケ、および同席の人々が立ち上がった。
Hahoi, Siangpahrang hoi Bernike hoi ateng ka tahung e pueng a thaw awh teh,
31 彼らは退場してから、互いに話し合って言った。「あの人は、死や投獄に相当することは何もしていない。」
a tâco awh hnukkhu, hete tami teh, duekhai kawi, hoehpawiteh, katekkhai kawi yonnae buet touh boehai kahmawt hoeh telah buet touh hoi buet touh a kâpankhai awh.
32 またアグリッパはフェストに、「この人は、もしカイザルに上訴しなかったら、釈放されたであろうに。」と言った。
Agrippa siangpahrang ni Festus koe, hete tami ni Sizar koe nganga ka dei han tet hoehpawiteh hlout sak hanlah ao atipouh.

< 使徒の働き 26 >