< 使徒の働き 16 >

1 それから、彼はデルベに行き、次にルステラに行った。そこにテモテという名の弟子がいた。信者のユダヤ婦人を母とし、ギリシヤ人を父としており、
Paulo anu ejile aja Derbe na lysra; nulole, Aliya aliga alio obhiigisibhwa oyo aliga nabhilikilwa timotheo, nimusigaji oyo ebhuywe na nyilamwene wechiyaudi oyo Ali mwikilisha ne semwene wae ni Mgiliki,
2 ルステラとイコニオムの兄弟たちの間で、評判のよい人物であった。
Abhanu bha LIStra na Ikonia bhamsosisishe obhubhambasi bhwe kisi.
3 パウロはこのテモテを連れて行きたかったので、その地方にいるユダヤ人の手前、まず彼に割礼を受けさせた。彼の父がギリシヤ人であることは、みんな知っていたからである。
Paulo amwendele koleleki bhagende nage mlugendo kulwejo namugega no kumutenda kusonga ya bhayaudi bhaliga bhaliyeyo okubha bhona bhamumenyele ati esemwene wae ni mgiriki.
4 それから彼らは通る町々で、エルサレムの使徒たちや長老たちの取り決めた事項を守るようにと、人々にそれを渡した。
Awo bhaliga ni bhagenda bhatulile ku musi no kusosha amalagililo ku makanisa koleleki bhagekilishe amalagililo ago gandikilwe na jintumwa na abhakaluka eyo Yerusalemu.
5 こうして、諸教会はその信仰を強められ、日ごとに数を増していった。
kwibhyo amakanisa ngakomesibhwa mulikilisha na bhalya bhekilisishe mbheyongesha kwo bhafu bhuli lunaku.
6 それから彼らは、アジヤで御言を語ることを聖霊に禁じられたので、フルギヤ・ガラテヤ地方をとおって行った。
Paulo na bhejabho nibhagenda Firigia na galatia, kulwo kubha MWOYO wa Nyamuanga abhaganyishe okulasha omusango eyo mwijimbho lya Asia.
7 そして、ムシヤのあたりにきてから、ビテニヤに進んで行こうとしたところ、イエスの御霊がこれを許さなかった。
Bejile bhafogela misia, bhalegeja okugenda Bithinia, nawe Mwoyo Mwelu wa Yesu nabhaganya.
8 それで、ムシヤを通過して、トロアスに下って行った。
kulwejo mbhatula misia bhaja mbhakinga mu musi gwa Troa.
9 ここで夜、パウロは一つの幻を見た。ひとりのマケドニヤ人が立って、「マケドニヤに渡ってきて、わたしたちを助けて下さい」と、彼に懇願するのであった。
Ebhilolo nibhimubhonekela Paulo mungeta, aliga Alio omunu wa makedonia emeleguyu, namubhilikila no kwaika “mje muchisakile enu makedonia.”
10 パウロがこの幻を見た時、これは彼らに福音を伝えるために、神がわたしたちをお招きになったのだと確信して、わたしたちは、ただちにマケドニヤに渡って行くことにした。
Paulo ejile alola Ebhilolo, ni chimala ni chilabha okuja Makedonia, namenya ati Nyamuanga achibhilikie okuja okulasha omusango Gwo bwana.
11 そこで、わたしたちはトロアスから船出して、サモトラケに直航し、翌日ネアポリスに着いた。
kwibyo nchisokayo eyo Troa, nchigenda gumwi gumwi nchikinga Samothrake, no lunaku olwo lwalubhie nchikinga mu musi ogwa Neapoli.
12 そこからピリピへ行った。これはマケドニヤのこの地方第一の町で、植民都市であった。わたしたちは、この町に数日間滞在した。
okusakao nchigenda Filipi nigwo gumwi no musi gwa makedonia, ni musi gwa insonga mu bhutunge bhwe chilumi na nchinyanja naku nyafuo.
13 ある安息日に、わたしたちは町の門を出て、祈り場があると思って、川のほとりに行った。そして、そこにすわり、集まってきた婦人たちに話をした。
Ku lunaku olwa isabhato, chagendele anja mwilango ku njila yo mugela, kwi bhala linu chetogelaga ati echibhona libhala aokukolela lisabhwa. Chenyanjile ansi no kwaika na mai abhandi bhanu Bhejile amwi.
14 ところが、テアテラ市の紫布の商人で、神を敬うルデヤという婦人が聞いていた。主は彼女の心を開いて、パウロの語ることに耳を傾けさせた。
Omugasi umwi unu kabhilikilwa Lidia omukani wa jijambhalau okusoka mu musi gwa Tiatira, oyo kamulamya Nyamuwanga, achitegelesishe. Latabugenyi namwigula omwoyo gwae no kugwata emisango ejo ja ikilwe na Paulo.
15 そして、この婦人もその家族も、共にバプテスマを受けたが、その時、彼女は「もし、わたしを主を信じる者とお思いでしたら、どうぞ、わたしの家にきて泊まって下さい」と懇望し、しいてわたしたちをつれて行った。
ejile Amala okubhatijibhwa, omwene na inyumbha yae yona, achisabhilwe naika,”labha mwandola anye kubha mulengelesi ku Latabugenyi, Mbe enibhelembheleja mwingile no kwinyanja ewani.” Nachilebheja muno.
16 ある時、わたしたちが、祈り場に行く途中、占いの霊につかれた女奴隷に出会った。彼女は占いをして、その主人たちに多くの利益を得させていた者である。
Nibha ati, ao chaliga nichigenda okusabhwa, muyalakaji umwi unu aliga Ali na masambhwa go bhumenyi nabhonana neswe. amuletee esebugenyi wae ebhona lwafu mu kulagula.
17 この女が、パウロやわたしたちのあとを追ってきては、「この人たちは、いと高き神の僕たちで、あなたがたに救の道を伝えるかただ」と、叫び出すのであった。
Omugasi unu amulubhile Paulo amwi neswe, nayogana no kwaika “abhulume bhanu nibhakosi bha Nyamuanga unu ali mkulu, bhanu abhabhalasisha emwe emisango jo omwelulo.”
18 そして、そんなことを幾日間もつづけていた。パウロは困りはてて、その霊にむかい「イエス・キリストの名によって命じる。その女から出て行け」と言った。すると、その瞬間に霊が女から出て行った。
Akolele kutyo ku naku nyafu, nawe Paulo aliga abhiilisibhwe ne chikolwa echo, ekebhukie inyuma no kulibhila lisabhwa ati,”msokeko kulwa lisina lwa Yesu usoke munda yae. one ndisokako no kumusiga ku mwanya ogwo.
19 彼女の主人たちは、自分らの利益を得る望みが絶えたのを見て、パウロとシラスとを捕え、役人に引き渡すため広場に引きずって行った。
Bhesebhugenyi bae Bejile bhalola ati eliikanya lya libhona lyebhwe lyasokao, mbhabhagwatile Paulo na Sila no kubhakwese-la mwigulilo imbhele ya bhakulu.
20 それから、ふたりを長官たちの前に引き出して訴えた、「この人たちはユダヤ人でありまして、わたしたちの町をかき乱し、
Bhejile bhabhakingya ku bhalamusi, mbhaika,” abhalume bhanu mbhayaudi abhaletelesha injogele nene agati ya musi gweswe.
21 わたしたちローマ人が、採用も実行もしてはならない風習を宣伝しているのです」。
Abheigisha emisango jinu jitali mu bhilagilo bheswe okugalamila amwi kugalubha kuti Barumi.”
22 群衆もいっせいに立って、ふたりを責めたてたので、長官たちはふたりの上着をはぎ取り、むちで打つことを命じた。
liijo nilibhemukila litasikene ku Paulo na Sila, abhalamusi mbhatemula emyenda jebhwe no kubhafula no kulagilila bhabhumwe jisimbho
23 それで、ふたりに何度もむちを加えさせたのち、獄に入れ、獄吏にしっかり番をするようにと命じた。
Bejile bhamala okubhabhuma jisimbho nyafu, mbhabhalasa mwibhoyelo no kubhalamula abhasilikale bha mwibhoyelo bhabhalinde kisi.
24 獄吏はこの厳命を受けたので、ふたりを奥の獄屋に入れ、その足に足かせをしっかとかけておいた。
Bhejile bhamala okulamila echilagilo echo, abhasilikale bha mwibhoyelo mbhabhesa mu chumbha cha munda ya libhoyelo no kubhabhoya amagulu gebhe mwibhala linu abhabhikile.
25 真夜中ごろ、パウロとシラスとは、神に祈り、さんびを歌いつづけたが、囚人たちは耳をすまして聞きいっていた。
omwanya gwa mungeta agati, Paulo na sila bhaliga nibhasabhwa no kwimba jinyimbo jo kumukusha Nyamuanga, enu abhabhoywa abhandi nibhabhategelesha,
26 ところが突然、大地震が起って、獄の土台が揺れ動き、戸は全部たちまち開いて、みんなの者の鎖が解けてしまった。
mwanya mutoto nilibhonekana linyamutikima enene no lufuka lwa liboyelo Lwona nilunegena, emilyango ja libhoyelo nijiguka, na amabhoyelo ga abhabhoywa gona ngagela.
27 獄吏は目をさまし、獄の戸が開いてしまっているのを見て、囚人たちが逃げ出したものと思い、つるぎを抜いて自殺しかけた。
Omulisi wa liboyelo nalafya okusoka muntilo nalola emilyango ja liboyelo jigukile; kwibyo nagega lipanga lwae kulwo kubha aliga nenda okwiita kwa insonga eganilisishe ati abhabhoywa Bhona bhatolokele,
28 そこでパウロは大声をあげて言った、「自害してはいけない。われわれは皆ひとり残らず、ここにいる」。
Mbe nawe Paulo nayogana kwo bhulaka bhunene, naika “uteutasha kwa insonga Bona chilio anu”.
29 すると、獄吏は、あかりを手に入れた上、獄に駆け込んできて、おののきながらパウロとシラスの前にひれ伏した。
omulisi wa liboyelo nasabhwa jitala jiletwe nengila munda ya libhoyelo, kwo bhangu, nayalala nokubhaya, nabhabwila Paulo na sila,
30 それから、ふたりを外に連れ出して言った、「先生がた、わたしは救われるために、何をすべきでしょうか」。
nabhaulusha Anja ya libhoyelo naika,” bhakulu, nikole atiki koleleki nibhone kukila?”
31 ふたりが言った、「主イエスを信じなさい。そうしたら、あなたもあなたの家族も救われます」。
bhona mbhamubwila, ati “mwikilishe Latabugenyi Yesu nawe oukisibwa amwi na inyumba. yao”.
32 それから、彼とその家族一同とに、神の言を語って聞かせた。
Bhaikile omusango gwa Latabugenyi ewae, amwi na bhanu abha ika ewae,
33 彼は真夜中にもかかわらず、ふたりを引き取って、その打ち傷を洗ってやった。そして、その場で自分も家族も、ひとり残らずバプテスマを受け、
omulisi wa mwibhoyelo abhagegele mugeta eyo no kubhosha olubhala olwo bhautalile, omwene amwi na bhanu bha ika ewae nibhabhatijibhwa ao.
34 さらに、ふたりを自分の家に案内して食事のもてなしをし、神を信じる者となったことを、全家族と共に心から喜んだ。
Nabhaleta Paulo na sila ika ewae no kubhayana ebhilyo. omwene nabha no bhukondeleywe bunene amwi na bhanu bha ika ewae kwa insonga bhamwikilisishe Nyamuanga.
35 夜が明けると、長官たちは警吏らをつかわして、「あの人たちを釈放せよ」と言わせた。
Yalinga mu mwisi, abhalamusi bhatumile emisango ku mulisi ulya owa liboyelo bhaika,”mbhasige abhanu balya bhagende”,
36 そこで、獄吏はこの言葉をパウロに伝えて言った、「長官たちが、あなたがたを釈放させるようにと、使をよこしました。さあ、出てきて、無事にお帰りなさい」。
Omulisi wa liboyelo namumenyesha Paulo ingulu ye misango ejo ati,”Abhalamusi bhatumile emisango okubhabhwila bhagende; kwibyo muuluke Anja mugende kwo mulembe”
37 ところが、パウロは警吏らに言った、「彼らは、ローマ人であるわれわれを、裁判にかけもせずに、公衆の前でむち打ったあげく、獄に入れてしまった。しかるに今になって、ひそかに、われわれを出そうとするのか。それは、いけない。彼ら自身がここにきて、われわれを連れ出すべきである」。
Mbe nawe Paulo nabhabwila,” bhachibhumile abhwelu, abhanu abho bhaliga bhalumi obhutachilamula nawe mbhachesa mwibhoyelo: kaoli abhenda okuchisoshamo kwa imbhisike? Uli, jitakutulikana, abhene bhaje bhachisoshemo munu anu”.
38 警吏らはこの言葉を長官たちに報告した。すると長官たちは、ふたりがローマ人だと聞いて恐れ、
Abhalisi mbhabhamenyesha Abhalamusi ingulu ye misango ejo, abhalamusi nibhobhaya muno anu bhejile bhakamenya ati Paulo na Sila ni bhalumi.
39 自分でやってきてわびた上、ふたりを獄から連れ出し、町から立ち去るようにと頼んだ。
Abhalamusi mbhaja nibhabhalembeleja bhauluke bhejile bhabhaulusha Anja ya libhoyelo, bhabhasabhile Paulo na Sila bhauluke Anja yo musi gwebhwe.
40 ふたりは獄を出て、ルデヤの家に行った。そして、兄弟たちに会って勧めをなし、それから出かけた。
Kulwejo Paulo na Sila mbhauluka Anja ya libhoyelo mbhaja ika ewa Lidia. Paulo na Sila Bhejile bhabhalola abhasu bhabhasimbhagilisha omwoyo no kumala mbhasokao mu musi ogwo.

< 使徒の働き 16 >