< マタイの福音書 12 >

1 その頃イエス安息 日に麥 畠をとほり給ひしに、弟子たち飢ゑて穗を摘み、食ひ始めたるを、
anantaraM yIshu rvishrAmavAre shsyamadhyena gachChati, tadA tachChiShyA bubhukShitAH santaH shsyama njarIshChatvA ChitvA khAditumArabhanta|
2 パリサイ人 見てイエスに言ふ『視よ、なんぢの弟子は安息 日に爲まじき事をなす』
tad vilokya phirUshino yIshuM jagaduH, pashya vishrAmavAre yat karmmAkarttavyaM tadeva tava shiShyAH kurvvanti|
3 彼らに言ひ給ふ『ダビデがその伴へる人々とともに飢ゑしとき、爲しし事を讀まぬか。
sa tAn pratyAvadata, dAyUd tatsa Nginashcha bubhukShitAH santo yat karmmAkurvvan tat kiM yuShmAbhi rnApAThi?
4 即ち神の家に入りて、祭司のほかは、己もその伴へる人々も食ふまじき供のパンを食へり。
ye darshanIyAH pUpAH yAjakAn vinA tasya tatsa NgimanujAnA nchAbhojanIyAsta IshvarAvAsaM praviShTena tena bhuktAH|
5 また安息 日に祭司らは宮の内にて安息 日を犯せども、罪なきことを律法にて讀まぬか。
anyachcha vishrAmavAre madhyemandiraM vishrAmavArIyaM niyamaM la Nvantopi yAjakA nirdoShA bhavanti, shAstramadhye kimidamapi yuShmAbhi rna paThitaM?
6 われ汝らに告ぐ、宮より大なる者ここに在り。
yuShmAnahaM vadAmi, atra sthAne mandirAdapi garIyAn eka Aste|
7 「われ憐憫を好みて犧牲を好まず」とは、如何なる意かを汝ら知りたらんには、罪なき者を罪せざりしならん。
kintu dayAyAM me yathA prIti rna tathA yaj nakarmmaNi| etadvachanasyArthaM yadi yuyam aj nAsiShTa tarhi nirdoShAn doShiNo nAkArShTa|
8 それ人の子は安息 日の主たるなり』
anyachcha manujasuto vishrAmavArasyApi patirAste|
9 イエス此處を去りて、彼らの會堂に入り給ひしに、
anantaraM sa tatsthAnAt prasthAya teShAM bhajanabhavanaM praviShTavAn, tadAnIm ekaH shuShkakarAmayavAn upasthitavAn|
10 視よ、片手なえたる人あり。人々イエスを訴へんと思ひ、問ひていふ『安息 日に人を醫すことは善きか』
tato yIshum apavadituM mAnuShAH paprachChuH, vishrAmavAre nirAmayatvaM karaNIyaM na vA?
11 彼らに、言ひたまふ『汝 等のうち一匹の羊をもてる者あらんに、もし安息 日に穴に陷らば、之を取りあげぬか。
tena sa pratyuvAcha, vishrAmavAre yadi kasyachid avi rgartte patati, tarhi yastaM ghR^itvA na tolayati, etAdR^isho manujo yuShmAkaM madhye ka Aste?
12 人は羊より優るること如何ばかりぞ。さらば安息 日に善をなすは可し』
ave rmAnavaH kiM nahi shreyAn? ato vishrAmavAre hitakarmma karttavyaM|
13 ここにかの人に言ひ給ふ『なんぢの手を伸べよ』かれ伸べたれば、他の手のごとく癒ゆ。
anantaraM sa taM mAnavaM gaditavAn, karaM prasAraya; tena kare prasArite sonyakaravat svastho. abhavat|
14 パリサイ人いでていかにしてかイエスを亡さんと議る。
tadA phirUshino bahirbhUya kathaM taM haniShyAma iti kumantraNAM tatprAtikUlyena chakruH|
15 イエス之を知りて此處を去りたまふ。多くの人したがひ來りたれば、ことごとく之を醫し、
tato yIshustad viditvA sthanAntaraM gatavAn; anyeShu bahunareShu tatpashchAd gateShu tAn sa nirAmayAn kR^itvA ityAj nApayat,
16 かつ我を人に知らすなと戒め給へり。
yUyaM mAM na parichAyayata|
17 これ預言者イザヤによりて云はれたる言の成就せんためなり。曰く、
tasmAt mama prIyo manonIto manasastuShTikArakaH| madIyaH sevako yastu vidyate taM samIkShatAM| tasyopari svakIyAtmA mayA saMsthApayiShyate| tenAnyadeshajAteShu vyavasthA saMprakAshyate|
18 『視よ、わが選びたる我が僕、わが心の悦ぶ我が愛しむ者、我わが靈を彼に與へん、彼は異邦人に正義を告げ示さん。
kenApi na virodhaM sa vivAda ncha kariShyati| na cha rAjapathe tena vachanaM shrAvayiShyate|
19 彼は爭はず、叫ばず、その聲を大路にて聞く者なからん。
vyavasthA chalitA yAvat nahi tena kariShyate| tAvat nalo vidIrNo. api bhaMkShyate nahi tena cha| tathA sadhUmavartti ncha na sa nirvvApayiShyate|
20 正義をして勝ち遂げしむるまでは、傷へる葦を折ることなく、煙れる亞麻を消すことなからん。
pratyAshA ncha kariShyanti tannAmni bhinnadeshajAH|
21 異邦人も彼の名に望をおかん』
yAnyetAni vachanAni yishayiyabhaviShyadvAdinA proktAnyAsan, tAni saphalAnyabhavan|
22 ここに惡鬼に憑かれたる盲目の唖者を御許に連れ來りたれば、之を醫して、唖者の物 言ひ見ゆるやうに爲し給ひぬ。
anantaraM lokai statsamIpam AnIto bhUtagrastAndhamUkaikamanujastena svasthIkR^itaH, tataH so. andho mUko draShTuM vaktu nchArabdhavAn|
23 群衆みな驚きて言ふ『これはダビデの子にあらぬか』
anena sarvve vismitAH kathayA nchakruH, eShaH kiM dAyUdaH santAno nahi?
24 然るにパリサイ人ききて言ふ『この人、惡鬼の首ベルゼブルによらでは、惡鬼を逐ひ出すことなし』
kintu phirUshinastat shrutvA gaditavantaH, bAlsibUbnAmno bhUtarAjasya sAhAyyaM vinA nAyaM bhUtAn tyAjayati|
25 イエス彼らの思を知りて言ひ給ふ『すべて分れ爭ふ國はほろび、分れ爭ふ町また家はたたず。
tadAnIM yIshusteShAm iti mAnasaM vij nAya tAn avadat ki nchana rAjyaM yadi svavipakShAd bhidyate, tarhi tat uchChidyate; yachcha ki nchana nagaraM vA gR^ihaM svavipakShAd vibhidyate, tat sthAtuM na shaknoti|
26 サタンもしサタンを逐ひ出さば、自ら分れ爭ふなり。さらばその國いかで立つべき。
tadvat shayatAno yadi shayatAnaM bahiH kR^itvA svavipakShAt pR^ithak pR^ithak bhavati, tarhi tasya rAjyaM kena prakAreNa sthAsyati?
27 我もしベルゼブルによりて惡鬼を逐ひ出さば、汝らの子は誰によりて之を逐ひ出すか。この故に彼らは汝らの審判 人となるべし。
aha ncha yadi bAlsibUbA bhUtAn tyAjayAmi, tarhi yuShmAkaM santAnAH kena bhUtAn tyAjayanti? tasmAd yuShmAkam etadvichArayitArasta eva bhaviShyanti|
28 されど我もし神の靈によりて惡鬼を逐ひ出さば、神の國は既に汝らに到れるなり。
kintavahaM yadIshvarAtmanA bhUtAn tyAjayAmi, tarhIshvarasya rAjyaM yuShmAkaM sannidhimAgatavat|
29 人まづ強き者を縛らずば、いかで強き者の家に入りて、その家財を奪ふことを得ん、縛りて後その家を奪ふべし。
anya ncha kopi balavanta janaM prathamato na badvvA kena prakAreNa tasya gR^ihaM pravishya taddravyAdi loThayituM shaknoti? kintu tat kR^itvA tadIyagR^isya dravyAdi loThayituM shaknoti|
30 我と偕ならぬ者は我にそむき、我とともに集めぬ者は散すなり。
yaH kashchit mama svapakShIyo nahi sa vipakShIya Aste, yashcha mayA sAkaM na saMgR^ihlAti, sa vikirati|
31 この故に汝らに告ぐ、人の凡ての罪と瀆とは赦されん、されど御靈を瀆すことは赦されじ。
ataeva yuShmAnahaM vadAmi, manujAnAM sarvvaprakArapApAnAM nindAyAshcha marShaNaM bhavituM shaknoti, kintu pavitrasyAtmano viruddhanindAyA marShaNaM bhavituM na shaknoti|
32 誰にても言をもて人の子に逆ふ者は赦されん、されど言をもて聖 靈に逆ふ者は、この世にても後の世にても赦されじ。 (aiōn g165)
yo manujasutasya viruddhAM kathAM kathayati, tasyAparAdhasya kShamA bhavituM shaknoti, kintu yaH kashchit pavitrasyAtmano viruddhAM kathAM kathayati nehaloke na pretya tasyAparAdhasya kShamA bhavituM shaknoti| (aiōn g165)
33 或は樹をも善しとし、果をも善しとせよ。或は樹をも惡しとし、果をも惡しとせよ。樹は果によりて知らるるなり。
pAdapaM yadi bhadraM vadatha, tarhi tasya phalamapi sAdhu vaktavyaM, yadi cha pAdapaM asAdhuM vadatha, tarhi tasya phalamapyasAdhu vaktavyaM; yataH svIyasvIyaphalena pAdapaH parichIyate|
34 蝮の裔よ、なんぢら惡しき者なるに、爭で善きことを言ひ得んや。それ心に滿つるより口に言はるるなり。
re bhujagavaMshA yUyamasAdhavaH santaH kathaM sAdhu vAkyaM vaktuM shakShyatha? yasmAd antaHkaraNasya pUrNabhAvAnusArAd vadanAd vacho nirgachChati|
35 善き人は善き倉より善き物をいだし、惡しき人は惡しき倉より惡しき物をいだす。
tena sAdhurmAnavo. antaHkaraNarUpAt sAdhubhANDAgArAt sAdhu dravyaM nirgamayati, asAdhurmAnuShastvasAdhubhANDAgArAd asAdhuvastUni nirgamayati|
36 われ汝らに告ぐ、人の語る凡ての虚しき言は、審判の日に糺さるべし。
kintvahaM yuShmAn vadAmi, manujA yAvantyAlasyavachAMsi vadanti, vichAradine taduttaramavashyaM dAtavyaM,
37 それは汝の言によりて義とせられ、汝の言によりて罪せらるるなり』
yatastvaM svIyavachobhi rniraparAdhaH svIyavachobhishcha sAparAdho gaNiShyase|
38 ここに或 學者・パリサイ人ら答へて言ふ『師よ、われら汝の徴を見んことを願ふ』
tadAnIM katipayA upAdhyAyAH phirUshinashcha jagaduH, he guro vayaM bhavattaH ki nchana lakShma didR^ikShAmaH|
39 答へて言ひたまふ『邪曲にして不義なる代は徴を求む、されど預言者ヨナの徴のほかに徴は與へられじ。
tadA sa pratyuktavAn, duShTo vyabhichArI cha vaMsho lakShma mR^igayate, kintu bhaviShyadvAdino yUnaso lakShma vihAyAnyat kimapi lakShma te na pradarshayiShyante|
40 即ち「ヨナが三日 三夜、大魚の腹の中に在りし」ごとく、人の子も三日 三夜、地の中に在るべきなり。
yato yUnam yathA tryahorAtraM bR^ihanmInasya kukShAvAsIt, tathA manujaputropi tryahorAtraM medinyA madhye sthAsyati|
41 ニネベの人、審判のとき今の代の人とともに立ちて之が罪を定めん、彼らはヨナの宣ぶる言によりて悔改めたり。視よ、ヨナよりも勝るもの此處に在り。
aparaM nInivIyA mAnavA vichAradina etadvaMshIyAnAM pratikUlam utthAya tAn doShiNaH kariShyanti, yasmAtte yUnasa upadeshAt manAMsi parAvarttayA nchakrire, kintvatra yUnasopi gurutara eka Aste|
42 南の女王、審判のとき今の代の人とともに起きて之が罪を定めん、彼はソロモンの智慧を聽かんとて地の極より來れり。視よ、ソロモンよりも勝る者ここに在り。
punashcha dakShiNadeshIyA rAj nI vichAradina etadvaMshIyAnAM pratikUlamutthAya tAn doShiNaH kariShyati yataH sA rAj nI sulemano vidyAyAH kathAM shrotuM medinyAH sImna AgachChat, kintu sulemanopi gurutara eko jano. atra Aste|
43 穢れし靈、人を出づるときは、水なき處を巡りて休を求む、而して得ず。
aparaM manujAd bahirgato. apavitrabhUtaH shuShkasthAnena gatvA vishrAmaM gaveShayati, kintu tadalabhamAnaH sa vakti, yasmA; niketanAd AgamaM, tadeva veshma pakAvR^itya yAmi|
44 乃ち「わが出でし家に歸らん」といひ、歸りて、その家の空きて掃き淨められ、飾られたるを見、
pashchAt sa tat sthAnam upasthAya tat shUnyaM mArjjitaM shobhita ncha vilokya vrajan svatopi duShTatarAn anyasaptabhUtAn sa NginaH karoti|
45 遂に往きて己より惡しき他の七つの靈を連れきたり、共に入りて此處に住む。されば其の人の後の状は前よりも惡しくなるなり。邪曲なる此の代もまた斯くの如くならん』
tataste tat sthAnaM pravishya nivasanti, tena tasya manujasya sheShadashA pUrvvadashAtotIvAshubhA bhavati, eteShAM duShTavaMshyAnAmapi tathaiva ghaTiShyate|
46 イエスなほ群衆にかたり居給ふとき、視よ、その母と兄弟たちと、彼に物 言はんとて外に立つ。
mAnavebhya etAsAM kathanAM kathanakAle tasya mAtA sahajAshcha tena sAkaM kA nchit kathAM kathayituM vA nChanto bahireva sthitavantaH|
47 或 人イエスに言ふ『視よ、なんぢの母と兄弟たちと、汝に物 言はんとて外に立てり』
tataH kashchit tasmai kathitavAn, pashya tava jananI sahajAshcha tvayA sAkaM kA nchana kathAM kathayituM kAmayamAnA bahistiShThanti|
48 イエス告げし者に答へて言ひたまふ『わが母とは誰ぞ、わが兄弟とは誰ぞ』
kintu sa taM pratyavadat, mama kA jananI? ke vA mama sahajAH?
49 かくて手をのべ、弟子たちを指して言ひたまふ『視よ、これは我が母、わが兄弟なり。
pashchAt shiShyAn prati karaM prasAryya kathitavAn, pashya mama jananI mama sahajAshchaite;
50 誰にても天にいます我が父の御意をおこなふ者は、即ち我が兄弟、わが姉妹、わが母なり』
yaH kashchit mama svargasthasya pituriShTaM karmma kurute, saeva mama bhrAtA bhaginI jananI cha|

< マタイの福音書 12 >