< ルカの福音書 19 >

1 エリコに入りて過ぎゆき給ふとき、
yadA yIshu ryirIhopuraM pravishya tanmadhyena gachChaMstadA
2 視よ、名をザアカイといふ人あり、取税人の長にて富める者なり。
sakkeyanAmA karasa nchAyinAM pradhAno dhanavAneko
3 イエスの如何なる人なるかを見んと思へど、丈 矮うして群衆のために見ること能はず、
yIshuH kIdR^igiti draShTuM cheShTitavAn kintu kharvvatvAllokasaMghamadhye taddarshanamaprApya
4 前に走りゆき、桑の樹にのぼる。イエスその路を過ぎんとし給ふ故なり。
yena pathA sa yAsyati tatpathe. agre dhAvitvA taM draShTum uDumbaratarumAruroha|
5 イエス此處に至りしとき、仰ぎ見て言ひたまふ『ザアカイ、急ぎおりよ、今日われ汝の家に宿るべし』
pashchAd yIshustatsthAnam itvA UrddhvaM vilokya taM dR^iShTvAvAdIt, he sakkeya tvaM shIghramavaroha mayAdya tvadgehe vastavyaM|
6 ザアカイ急ぎおり、喜びてイエスを迎ふ。
tataH sa shIghramavaruhya sAhlAdaM taM jagrAha|
7 人々みな之を見て呟きて言ふ『かれは罪人の家に入りて客となれり』
tad dR^iShTvA sarvve vivadamAnA vaktumArebhire, sotithitvena duShTalokagR^ihaM gachChati|
8 ザアカイ立ちて主に言ふ『主、視よ、わが所有の半を貧しき者に施さん、若しわれ誣ひ訴へて人より取りたる所あらば、四 倍にして償はん』
kintu sakkeyo daNDAyamAno vaktumArebhe, he prabho pashya mama yA sampattirasti tadarddhaM daridrebhyo dade, aparam anyAyaM kR^itvA kasmAdapi yadi kadApi ki nchit mayA gR^ihItaM tarhi tachchaturguNaM dadAmi|
9 イエス言ひ給ふ『けふ救はこの家に來れり、此の人もアブラハムの子なればなり。
tadA yIshustamuktavAn ayamapi ibrAhImaH santAno. ataH kAraNAd adyAsya gR^ihe trANamupasthitaM|
10 それ人の子の來れるは、失せたる者を尋ねて救はん爲なり』
yad hAritaM tat mR^igayituM rakShitu ncha manuShyaputra AgatavAn|
11 人々これらの事を聽きゐたるとき、譬を加へて言ひ給ふ。これはイエス、エルサレムに近づき給ひ、神の國たちどころに現るべしと彼らが思ふ故なり。
atha sa yirUshAlamaH samIpa upAtiShThad IshvararAjatvasyAnuShThAnaM tadaiva bhaviShyatIti lokairanvabhUyata, tasmAt sa shrotR^ibhyaH punardR^iShTAntakathAm utthApya kathayAmAsa|
12 乃ち言ひたまふ『或 貴人、王の權を受けて歸らんとて遠き國へ往くとき、
kopi mahAlloko nijArthaM rAjatvapadaM gR^ihItvA punarAgantuM dUradeshaM jagAma|
13 十 人の僕をよび、之に金 十ミナを付して言ふ「わが歸るまで商賣せよ」
yAtrAkAle nijAn dashadAsAn AhUya dashasvarNamudrA dattvA mamAgamanaparyyantaM vANijyaM kurutetyAdidesha|
14 然るに其の地の民かれを憎み、後より使を遣して「我らは此の人の我らの王となることを欲せず」と言はしむ。
kintu tasya prajAstamavaj nAya manuShyamenam asmAkamupari rAjatvaM na kArayivyAma imAM vArttAM tannikaTe prerayAmAsuH|
15 貴人、王の權をうけて歸り來りしとき、銀を付し置きたる僕どもの、如何に商賣せしかを知らんとて彼らを呼ばしむ。
atha sa rAjatvapadaM prApyAgatavAn ekaiko jano bANijyena kiM labdhavAn iti j nAtuM yeShu dAseShu mudrA arpayat tAn AhUyAnetum Adidesha|
16 初のもの進み出でて言ふ「主よ、なんぢの一ミナは十ミナを贏けたり」
tadA prathama Agatya kathitavAn, he prabho tava tayaikayA mudrayA dashamudrA labdhAH|
17 王いふ「善いかな、良き僕、なんぢは小事に忠なりしゆゑ、十の町を司どるべし」
tataH sa uvAcha tvamuttamo dAsaH svalpena vishvAsyo jAta itaH kAraNAt tvaM dashanagarANAm adhipo bhava|
18 次の者きたりて言ふ「主よ、なんぢの一ミナは五ミナを贏けたり」
dvitIya Agatya kathitavAn, he prabho tavaikayA mudrayA pa nchamudrA labdhAH|
19 王また言ふ「なんぢも五つの町を司どるべし」
tataH sa uvAcha, tvaM pa nchAnAM nagarANAmadhipati rbhava|
20 また一人きたりて言ふ「主、視よ、なんぢの一ミナは此處に在り。我これを袱紗に包みて藏め置きたり。
tatonya Agatya kathayAmAsa, he prabho pashya tava yA mudrA ahaM vastre baddhvAsthApayaM seyaM|
21 これ汝の嚴しき人なるを懼れたるに因る。なんぢは置かぬものを取り、播かぬものを刈るなり」
tvaM kR^ipaNo yannAsthApayastadapi gR^ihlAsi, yannAvapastadeva cha Chinatsi tatohaM tvatto bhItaH|
22 王いふ「惡しき僕、われ汝の口によりて汝を審かん。我の嚴しき人にて、置かぬものを取り、播かぬものを刈るを知るか。
tadA sa jagAda, re duShTadAsa tava vAkyena tvAM doShiNaM kariShyAmi, yadahaM nAsthApayaM tadeva gR^ihlAmi, yadahaM nAvapa ncha tadeva Chinadmi, etAdR^ishaH kR^ipaNohamiti yadi tvaM jAnAsi,
23 何ぞわが金を銀行に預けざりし、さらば我きたりて元金と利子とを請求せしものを」
tarhi mama mudrA baNijAM nikaTe kuto nAsthApayaH? tayA kR^ite. aham Agatya kusIdena sArddhaM nijamudrA aprApsyam|
24 かくて傍らに立つ者どもに言ふ「かれの一ミナを取りて十ミナを有てる人に付せ」
pashchAt sa samIpasthAn janAn Aj nApayat asmAt mudrA AnIya yasya dashamudrAH santi tasmai datta|
25 彼 等いふ「主よ、かれは既に十ミナを有てり」
te prochuH prabho. asya dashamudrAH santi|
26 「われ汝らに告ぐ、凡て有てる人はなほ與へられ、有たぬ人は有てるものをも取らるべし。
yuShmAnahaM vadAmi yasyAshraye vaddhate. adhikaM tasmai dAyiShyate, kintu yasyAshraye na varddhate tasya yadyadasti tadapi tasmAn nAyiShyate|
27 而して我が王たる事を欲せぬ、かの仇どもを此處に連れきたり、我が前にて殺せ」』
kintu mamAdhipatitvasya vashatve sthAtum asammanyamAnA ye mama ripavastAnAnIya mama samakShaM saMharata|
28 イエス此 等のことを言ひてのち、先だち進みてエルサレムに上り給ふ。
ityupadeshakathAM kathayitvA sogragaH san yirUshAlamapuraM yayau|
29 オリブといふ山の麓なるベテパゲ及びベタニヤに近づきし時、イエス二人の弟子を遣さんとして言ひ給ふ、
tato baitphagIbaithanIyAgrAmayoH samIpe jaitunAdrerantikam itvA shiShyadvayam ityuktvA preShayAmAsa,
30 『向の山にゆけ、其處に入らば、一度も人の乘りたる事なき驢馬の子の繋ぎあるを見ん、それを解きて牽ききたれ。
yuvAmamuM sammukhasthagrAmaM pravishyaiva yaM kopi mAnuShaH kadApi nArohat taM garddabhashAvakaM baddhaM drakShyathastaM mochayitvAnayataM|
31 誰かもし汝らに「なにゆゑ解くか」と問はば、斯く言ふべし「主の用なり」と』
tatra kuto mochayathaH? iti chet kopi vakShyati tarhi vakShyathaH prabheratra prayojanam Aste|
32 遣されたる者ゆきたれば、果して言ひ給ひし如くなるを見る。
tadA tau praritau gatvA tatkathAnusAreNa sarvvaM prAptau|
33 かれら驢馬の子をとく時、その持主ども言ふ『なにゆゑ驢馬の子を解くか』
gardabhashAvakamochanakAle tatvAmina UchuH, gardabhashAvakaM kuto mochayathaH?
34 答へて言ふ『主の用なり』
tAvUchatuH prabhoratra prayojanam Aste|
35 かくて驢馬の子をイエスの許に牽ききたり、己が衣をその上にかけて、イエスを乘せたり。
pashchAt tau taM gardabhashAvakaM yIshorantikamAnIya tatpR^iShThe nijavasanAni pAtayitvA tadupari yIshumArohayAmAsatuH|
36 その往き給ふとき、人々おのが衣を途に敷く。
atha yAtrAkAle lokAH pathi svavastrANi pAtayitum Arebhire|
37 オリブ山の下りあたりまで近づき來り給へば、群れゐる弟子たち皆 喜びて、その見しところの能力ある御業につき、聲 高らかに神を讃美して言ひ始む、
aparaM jaitunAdrerupatyakAm itvA shiShyasaMghaH pUrvvadR^iShTAni mahAkarmmANi smR^itvA,
38 『讃むべきかな、主の名によりて來る王。天には平和、至高き處には榮光あれ』
yo rAjA prabho rnAmnAyAti sa dhanyaH svarge kushalaM sarvvochche jayadhvani rbhavatu, kathAmetAM kathayitvA sAnandam uchairIshvaraM dhanyaM vaktumArebhe|
39 群衆のうちの或パリサイ人ら、イエスに言ふ『師よ、なんぢの弟子たちを禁めよ』
tadA lokAraNyamadhyasthAH kiyantaH phirUshinastat shrutvA yIshuM prochuH, he upadeshaka svashiShyAn tarjaya|
40 答へて言ひ給ふ『われ汝らに告ぐ、此のともがら默さば、石 叫ぶべし』
sa uvAcha, yuShmAnahaM vadAmi yadyamI nIravAstiShThanti tarhi pAShANA uchaiH kathAH kathayiShyanti|
41 既に近づきたるとき、都を見やり、之がために泣きて言ひ給ふ、
pashchAt tatpurAntikametya tadavalokya sAshrupAtaM jagAda,
42 『ああ汝、なんぢも若しこの日の間に、平和にかかはる事を知りたらんには――されど今なんぢの目に隱れたり。
hA hA chet tvamagre. aj nAsyathAH, tavAsminneva dine vA yadi svama Ngalam upAlapsyathAH, tarhyuttamam abhaviShyat, kintu kShaNesmin tattava dR^iShTeragocharam bhavati|
43 日きたりて敵なんぢの周圍に壘をきづき、汝を取圍みて四方より攻め、
tvaM svatrANakAle na mano nyadhatthA iti heto ryatkAle tava ripavastvAM chaturdikShu prAchIreNa veShTayitvA rotsyanti
44 汝とその内にある子らとを地に打倒し、一つの石をも石の上に遺さざるべし。なんぢ眷顧の時を知らざりしに因る』
bAlakaiH sArddhaM bhUmisAt kariShyanti cha tvanmadhye pAShANaikopi pAShANopari na sthAsyati cha, kAla IdR^isha upasthAsyati|
45 かくて宮に入り、商ひする者どもを逐ひ出しはじめ、
atha madhyemandiraM pravishya tatratyAn krayivikrayiNo bahiShkurvvan
46 之に言ひたまふ『「わが家は祈の家たるべし」と録されたるに、汝らは之を強盜の巣となせり』
avadat madgR^ihaM prArthanAgR^ihamiti lipirAste kintu yUyaM tadeva chairANAM gahvaraM kurutha|
47 イエス日々 宮にて教へたまふ。祭司長・學者ら及び民の重立ちたる者ども、之を殺さんと思ひたれど、
pashchAt sa pratyahaM madhyemandiram upadidesha; tataH pradhAnayAjakA adhyApakAH prAchInAshcha taM nAshayituM chicheShTire;
48 民みな耳を傾けてイエスに聽きたれば、爲すべき方を知らざりき。
kintu tadupadeshe sarvve lokA niviShTachittAH sthitAstasmAt te tatkarttuM nAvakAshaM prApuH|

< ルカの福音書 19 >