< ヨハネの福音書 2 >

1 三日めにガリラヤのカナに婚禮ありて、イエスの母そこに居り、
anantaraM trutIyadivase gAlIl pradeshiye kAnnAnAmni nagare vivAha AsIt tatra cha yIshormAtA tiShThat|
2 イエスも弟子たちと共に婚禮に招かれ給ふ。
tasmai vivAhAya yIshustasya shiShyAshcha nimantritA Asan|
3 葡萄酒つきたれば、母イエスに言ふ『かれらに葡萄酒なし』
tadanantaraM drAkShArasasya nyUnatvAd yIshormAtA tamavadat eteShAM drAkShAraso nAsti|
4 イエス言ひ給ふ『をんなよ、我と汝となにの關係あらんや、我が時は未だ來らず』
tadA sa tAmavochat he nAri mayA saha tava kiM kAryyaM? mama samaya idAnIM nopatiShThati|
5 母 僕どもに『何にても其の命ずる如くせよ』と言ひおく。
tatastasya mAtA dAsAnavochad ayaM yad vadati tadeva kuruta|
6 彼處にユダヤ人の潔の例にしたがひて、四 五 斗 入りの石甕 六個ならべあり。
tasmin sthAne yihUdIyAnAM shuchitvakaraNavyavahArAnusAreNADhakaikajaladharANi pAShANamayAni ShaDvR^ihatpAtrANiAsan|
7 イエス僕に『水を甕に滿せ』といひ給へば、口まで滿す。
tadA yIshustAn sarvvakalashAn jalaiH pUrayituM tAnAj nApayat, tataste sarvvAn kumbhAnAkarNaM jalaiH paryyapUrayan|
8 また言ひ給ふ『いま汲み取りて饗宴 長に持ちゆけ』乃ち持ちゆけり。
atha tebhyaH ki nchiduttAryya bhojyAdhipAteHsamIpaM netuM sa tAnAdishat, te tadanayan|
9 饗宴 長、葡萄酒になりたる水を嘗めて、その何處より來りしかを知らざれば(水を汲みし僕どもは知れり)新郎を呼びて言ふ、
apara ncha tajjalaM kathaM drAkShAraso. abhavat tajjalavAhakAdAsA j nAtuM shaktAH kintu tadbhojyAdhipo j nAtuM nAshaknot tadavalihya varaM saMmbodyAvadata,
10 『おほよそ人は先よき葡萄酒を出し、醉のまはる頃ほひ劣れるものを出すに、汝はよき葡萄酒を今まで留め置きたり』
lokAH prathamaM uttamadrAkShArasaM dadati taShu yatheShTaM pitavatsu tasmA ki nchidanuttama ncha dadati kintu tvamidAnIM yAvat uttamadrAkShArasaM sthApayasi|
11 イエス此の第一の徴をガリラヤのカナにて行ひ、その榮光を顯し給ひたれば、弟子たち彼を信じたり。
itthaM yIshurgAlIlapradeshe AshcharyyakArmma prArambha nijamahimAnaM prAkAshayat tataH shiShyAstasmin vyashvasan|
12 この後イエス及びその母・兄弟・弟子たちカペナウムに下りて、そこに數日 留りたり。
tataH param sa nijamAtrubhrAtrusshiShyaiH sArddhM kapharnAhUmam Agamat kintu tatra bahUdinAni AtiShThat|
13 かくてユダヤ人の過越の祭ちかづきたれば、イエス、エルサレムに上り給ふ。
tadanantaraM yihUdiyAnAM nistArotsave nikaTamAgate yIshu ryirUshAlam nagaram AgachChat|
14 宮の内に牛・羊・鴿を賣るもの、兩替する者の坐するを見て、
tato mandirasya madhye gomeShapArAvatavikrayiNo vANijakShchopaviShTAn vilokya
15 繩を鞭につくり、羊をも牛をもみな宮より逐ひ出し、兩替する者の金を散し、その臺を倒し、
rajjubhiH kashAM nirmmAya sarvvagomeShAdibhiH sArddhaM tAn mandirAd dUrIkR^itavAn|
16 鴿をうる者に言ひ給ふ『これらの物を此處より取り去れ、わが父の家を商賣の家とすな』
vaNijAM mudrAdi vikIryya AsanAni nyUbjIkR^itya pArAvatavikrayibhyo. akathayad asmAt sthAnAt sarvANyetAni nayata, mama pitugR^ihaM vANijyagR^ihaM mA kArShTa|
17 弟子たち『なんじの家をおもふ熱心われを食はん』と録されたるを憶ひ出せり。
tasmAt tanmandirArtha udyogo yastu sa grasatIva mAm| imAM shAstrIyalipiM shiShyAHsamasmaran|
18 ここにユダヤ人こたへてイエスに言ふ『なんぢ此 等の事をなすからには、我らに何の徴を示すか』
tataH param yihUdIyalokA yIShimavadan tavamidR^ishakarmmakaraNAt kiM chihnamasmAn darshayasi?
19 答へて言ひ給ふ『なんぢら此の宮をこぼて、われ三日の間に之を起さん』
tato yIshustAnavochad yuShmAbhire tasmin mandire nAshite dinatrayamadhye. ahaM tad utthApayiShyAmi|
20 ユダヤ人いふ『この宮を建つるには四十 六 年を經たり、なんぢは三日のうちに之を起すか』
tadA yihUdiyA vyAhArShuH, etasya mandirasa nirmmANena ShaTchatvAriMshad vatsarA gatAH, tvaM kiM dinatrayamadhye tad utthApayiShyasi?
21 これはイエス己が體の宮をさして言ひ給へるなり。
kintu sa nijadeharUpamandire kathAmimAM kathitavAn|
22 然れば死人の中より甦へり給ひしのち、弟子たち斯く言ひ給ひしことを憶ひ出して、聖書とイエスの言ひ給ひし言とを信じたり。
sa yadetAdR^ishaM gaditavAn tachChiShyAH shmashAnAt tadIyotthAne sati smR^itvA dharmmagranthe yIshunoktakathAyAM cha vyashvasiShuH|
23 過越のまつりの間、イエス、エルサレムに在すほどに、多くの人々その爲し給へる徴を見て御名を信じたり。
anantaraM nistArotsavasya bhojyasamaye yirUshAlam nagare tatkrutAshcharyyakarmmANi vilokya bahubhistasya nAmani vishvasitaM|
24 されどイエス己を彼らに任せ給はざりき。それは凡ての人を知り、
kintu sa teShAM kareShu svaM na samarpayat, yataH sa sarvvAnavait|
25 また人の衷にある事を知りたまへば、人に就きて證する者を要せざる故なり。
sa mAnaveShu kasyachit pramANaM nApekShata yato manujAnAM madhye yadyadasti tattat sojAnAt|

< ヨハネの福音書 2 >