< ヘブル人への手紙 3 >

1 されば共に天の召を蒙れる聖なる兄弟よ、我らが言ひあらはす信仰の使徒たり大 祭司たるイエスを思ひ見よ。
he svargIyasyAhvAnasya sahabhAginaH pavitrabhrAtaraH, asmAkaM dharmmapratij nAyA dUto. agrasarashcha yo yIshustam AlochadhvaM|
2 彼の己を立て給ひし者に忠實なるは、モーセが神の全家に忠實なりしが如し。
mUsA yadvat tasya sarvvaparivAramadhye vishvAsya AsIt, tadvat ayamapi svaniyojakasya samIpe vishvAsyo bhavati|
3 家を造る者の家より勝りて尊ばるる如く、彼もモーセに勝りて大なる榮光を受くるに相應しき者とせられ給へり。
parivArAchcha yadvat tatsthApayituradhikaM gauravaM bhavati tadvat mUsaso. ayaM bahutaragauravasya yogyo bhavati|
4 家は凡て之を造る者あり、萬の物を造り給ひし者は神なり。
ekaikasya niveshanasya parijanAnAM sthApayitA kashchid vidyate yashcha sarvvasthApayitA sa Ishvara eva|
5 モーセは後に語り傳へられんと爲ることの證をせんために、僕として神の全家に忠實なりしが、
mUsAshcha vakShyamANAnAM sAkShI bhR^itya iva tasya sarvvaparijanamadhye vishvAsyo. abhavat kintu khrIShTastasya parijanAnAmadhyakSha iva|
6 キリストは子として神の家を忠實に掌どり給へり。我等もし確信と希望の誇とを終まで堅く保たば、神の家なり。
vayaM tu yadi vishvAsasyotsAhaM shlAghana ncha sheShaM yAvad dhArayAmastarhi tasya parijanA bhavAmaH|
7 この故に聖 靈の言ひ給ふごとく『今日なんぢら神の聲を聞かば、
ato hetoH pavitreNAtmanA yadvat kathitaM, tadvat, "adya yUyaM kathAM tasya yadi saMshrotumichChatha|
8 その怒を惹きし時のごとく、荒野の嘗試の日のごとく、こころを頑固にするなかれ。
tarhi purA parIkShAyA dine prAntaramadhyataH| madAj nAnigrahasthAne yuShmAbhistu kR^itaM yathA| tathA mA kurutedAnIM kaThinAni manAMsi vaH|
9 彼處にて汝らの先祖たちは我をこころみて驗し、かつ四十 年の間わが業を見たり。
yuShmAkaM pitarastatra matparIkShAm akurvvata| kurvvadbhi rme. anusandhAnaM tairadR^ishyanta matkriyAH| chatvAriMshatsamA yAvat kruddhvAhantu tadanvaye|
10 この故に我この代の人を憤ほりて云へり、「彼らは常に心まよい、わが途を知らざりき」と。
avAdiSham ime lokA bhrAntAntaHkaraNAH sadA| mAmakInAni vartmAni parijAnanti no ime|
11 われ怒をもて「彼らは、我が休に入るべからず」と誓へり』
iti hetorahaM kopAt shapathaM kR^itavAn imaM| prevekShyate janairetai rna vishrAmasthalaM mama||"
12 兄弟よ、心せよ、恐らくは汝 等のうち活ける神を離れんとする不 信仰の惡しき心を懷く者あらん。
he bhrAtaraH sAvadhAnA bhavata, amareshvarAt nivarttako yo. avishvAsastadyuktaM duShTAntaHkaraNaM yuShmAkaM kasyApi na bhavatu|
13 汝 等のうち誰も罪の誘惑によりて頑固にならぬやう、今日と稱ふる間に日々 互に相 勸めよ。
kintu yAvad adyanAmA samayo vidyate tAvad yuShmanmadhye ko. api pApasya va nchanayA yat kaThorIkR^ito na bhavet tadarthaM pratidinaM parasparam upadishata|
14 もし始の確信を終まで堅く保たば、我らはキリストに與る者となるなり。
yato vayaM khrIShTasyAMshino jAtAH kintu prathamavishvAsasya dR^iDhatvam asmAbhiH sheShaM yAvad amoghaM dhArayitavyaM|
15 それ『今日なんじら神の聲を聞かば、その怒を惹きし時のごとく、こころを頑固にするなかれ』と云へ。
adya yUyaM kathAM tasya yadi saMshrotumichChatha, tarhyAj nAla NghanasthAne yuShmAbhistu kR^itaM yathA, tathA mA kurutedAnIM kaThinAni manAMsi va iti tena yaduktaM,
16 然れば聞きてなほ怒を惹きし者は誰なるか、モーセによりてエジプトを出でし凡ての人にあらずや。
tadanusArAd ye shrutvA tasya kathAM na gR^ihItavantaste ke? kiM mUsasA misaradeshAd AgatAH sarvve lokA nahi?
17 また四十 年のあひだ、神は誰に對して憤ほり給ひしか、罪を犯してその死屍を荒野に横たへし人々にあらずや。
kebhyo vA sa chatvAriMshadvarShANi yAvad akrudhyat? pApaM kurvvatAM yeShAM kuNapAH prAntare. apatan kiM tebhyo nahi?
18 又かれらは我が安息に入るべからずとは、誰に對して誓ひ給ひしか、不 從順なる者にあらずや。
pravekShyate janairetai rna vishrAmasthalaM mameti shapathaH keShAM viruddhaM tenAkAri? kim avishvAsinAM viruddhaM nahi?
19 之によりて見れば、彼らの入ること能はざりしは、不 信仰によりてなり。
ataste tat sthAnaM praveShTum avishvAsAt nAshaknuvan iti vayaM vIkShAmahe|

< ヘブル人への手紙 3 >