< Lucas 12 >

1 Kabayatanna, idi adu nga rinibribo nga tattao ti nagguummong, nga uray la nga agpipinnayatda iti tunggal maysa, sakbay ti amin inrugina nga imbaga kadagiti adalanna, “Annadanyo iti lebadura dagiti Pariseo, isu iti panaginsisingpet.
Sur ces entrefaites, les gens s'étant rassemblés par milliers, au point de se fouler les uns les autres, Jésus se mit à dire à ses disciples: " Gardez-vous avant tout du levain des Pharisiens, qui est l'hypocrisie.
2 Ngem awan iti banag a nailemmeng, nga saan a maibutaktak, ken awan ti nailimed nga saan a maammoan.
Il n'y a rien de caché qui ne doive être révélé, rien de secret qui ne doive être connu.
3 Ta aniaman nga imbagam iti nasipnget ket mangngegto iti lawag, ken aniaman nga iyarasaasmo iti lapayag iti kaunegan nga kuarto ket maiwaragawagto iti rabaw dagiti babbalay.
C'est pourquoi, tout ce que vous aurez dit dans les ténèbres, on l'entendra au grand jour; et ce que vous aurez dit à l'oreille dans l'intérieur de la maison, sera publié sur les toits.
4 Ibagak kadakayo gagayemko, di kay agbuteng kadagiti mangpatay iti bagi, nga kalpasan iti dayta ket awanen ti mabalinda nga aramiden.
Mais je vous dis, à vous qui êtes mes amis: Ne craignez pas ceux qui tuent le corps, et qui après cela ne peuvent rien faire de plus.
5 Ngem ballaagan kayo maipanggep kenkuana a pagbutnganyo. Pagbutnganyo isuna, isuna a kalpasan nga mangpatay, ket addaan iti karbengan nga mangitapuak kadakayo idiay impierno. Wen, ibagak kadakayo, agbuteng kayo kenkuana. (Geenna g1067)
Je vais vous apprendre qui vous devez craindre: craignez celui qui, après avoir tué, a le pouvoir de jeter dans la géhenne; oui, je vous le dis, craignez celui-là. (Geenna g1067)
6 Saan aya nga diay lima a billit tuleng ket mailako iti dua nga sentimo? Nupay kasta, awan uray maysa kadakuada nga malipatan iti imatang ti Dios.
Cinq passereaux ne se vendent-ils pas deux as? Et pas un d'eux n'est en oubli devant Dieu.
7 Ngem uray pay ti buok iti uloyo ket nabilang amin. Dikay agbuteng. Napatpategkayo ngem dagiti adu a billit tuleng.
Mais les cheveux mêmes de votre tête sont tous comptés. Ne craignez donc point: vous êtes de plus de prix que beaucoup de passereaux.
8 Ibagak kadakayo, tunggal maysa nga mangiwaragawag kaniak iti sangwanan dagiti tattao, iwaragawagto met ti Anak ti Tao iti sangwanan dagiti anghel ti Dios,
Je vous le dis encore, quiconque m'aura confessé devant les hommes, le Fils de l'homme aussi le confessera devant les anges de Dieu;
9 ngem isuna nga mangilibak kaniak iti sangoanan dagiti tattao ket mailibakto met iti sangoanan dagiti anghel ti Dios.
mais celui qui m'aura renié devant les hommes, sera renié devant les anges de Dieu.
10 Tunggal maysa nga agsao iti maibusor iti Anak ti Tao ket mapakawanto dayta kenkuana, ngem kenkuana nga agtabbaaw maibusor iti Espiritu Santo ket saan a mapakawan.
Et quiconque parlera contre le Fils de l'homme, obtiendra le pardon; mais pour celui qui aura blasphémé contre l'Esprit-Saint, il n'y aura point de pardon.
11 No ipan dakayo idiay sinagoga ket isangodakayo kadagiti papanguloen ken agtuturay, saan kayo a madanagan no kasanokayo nga agsao nga mangikalintegan iti bagbagiyo, wenno ania iti ibagayo,
Quand on vous conduira devant les synagogues, les magistrats et les autorités, ne vous mettez point en peine de la manière dont vous vous défendrez, ni de ce que vous direz;
12 ta isuronakayonto ti Espiritu Santo no ania iti rumbeng nga ibagayo iti dayta nga oras.”
car le Saint-Esprit vous enseignera à l'heure même ce qu'il faudra dire. "
13 Ket kinuna kenkuana ti maysa nga naggapu iti kaaduan ti tattao, “Maestro, ibagam ken ni kabsat ko ta pagbingayanmi ti tawid mi.”
Alors du milieu de la foule quelqu'un dit à Jésus: " Maître, dites à mon frère de partager avec moi notre héritage. "
14 Kinuna ni Hesus kenkuana, “Lalaki, siasinno ti namagbalin kaniak nga ukom wenno mangibabaet kadakayo?”
Jésus lui répondit: " Homme, qui m'a établi pour être votre juge, ou pour faire vos partages? "
15 Ket kinunana kadakuada, “Annadanyo ti bagbagiyo manipud kadagiti amin nga naagum nga tarigagay. Ngamin, iti panagbiag ti tao ket saan nga ti kinaadu ti sanikuana iti linaonna.”
Et il dit au peuple: " Gardez-vous avec soin de toute avarice; car, dans l'abondance même, la vie d'un homme ne dépend pas des biens qu'il possède. "
16 Kalpasan ket imbaga ni Hesus kadakuada ti maysa a pangngarig, nga kunana, “Iti bangkag iti maysa nga baknang a tao ket adu iti naapit,
Puis il leur dit cette parabole: " Il y avait un homme riche dont le domaine avait beaucoup rapporté.
17 ket inrasonna iti bagina a kunana, 'Ania ngata ti aramidek, agsipud ta awanen ti disso a pagidulinak kadagiti apitko?'
Et il s'entretenait en lui-même de ces pensées: Que ferai-je? car je n'ai pas de place pour serrer ma récolte.
18 Kinunana, 'Kastoy ti aramidek, rakrakek daytoy kamarinko ket agpatakderak ti dadakkel ket idiayto ti pagidulinak iti amin nga bukbukelko ken dadduma pay nga mausar.
Voici, dit-il, ce que je ferai. J'abattrai mes greniers, et j'en construirai de plus grands, et j'y amasserai la totalité de mes récoltes et de mes biens.
19 Ibagakto iti kararuak, “Kararua, adun ti mausar nga nakadulin para iti adu a tawen. Aginanaka nga nagin-awa, mangan, uminom ken agragsakka.'”
Et je dirai à mon âme: Mon âme, tu as de grands biens en réserve pour beaucoup d'années; repose-toi, mange, bois, fais bonne chère.
20 Ngem imbaga ti Dios kenkuana, 'Maag nga tao, ita nga rabii ket masubli ti kararuam, ket dagita insaganam nga banbanag, siasinonton ti agtagikua?'
Mais Dieu lui dit: Insensé! cette nuit même on te redemandera ton âme; et ce que tu as mis en réserve, pour qui sera-t-il?
21 Kasla kasta ti kaiyaspingan iti `maysa nga agurnong ti kinabaknang para iti bagina ket saan nga baknang iti maipanggep iti Dios.”
Il en est ainsi de l'homme qui amasse des trésors pour lui-même, et qui n'est pas riche devant Dieu. "
22 Imbaga ni Hesus kadagiti adalanna, “Ngarud, ibagak kadakayo, saan kayo madanagan maipapan iti panagbiagyo—no ania ti kanenyo, wenno maipapan iti bagiyo— no ania ti ibadoyo.
Jésus dit ensuite à ses disciples: " C'est pourquoi je vous dis: Ne vous inquiétez pas pour votre vie, de ce que vous mangerez; ni pour votre corps, de quoi vous le vêtirez.
23 Ta ti biag ket napatpateg ngem taraon, ken ti bagi ket napatpateg ngem ti badbado.
La vie est plus que la nourriture, et le corps plus que le vêtement.
24 Panunotenyo kadi dagiti uwak, saanda nga agmulmula ken agap-apit. Awan ti pagiduldulinanda wenno kamarinda, ngem pakpakanen ida ti Dios. Ket adayu nga napatpategkayo ngem dagiti billit!
Considérez les corbeaux: ils ne sèment ni ne moissonnent; ils n'ont ni cellier ni grenier, et Dieu les nourrit. Combien ne valez-vous pas plus que ces oiseaux?
25 Ket siasino kadakayo ti makanayon iti maysa a cubit iti biagna gapu iti panagdandanag?
Qui de vous pourrait, à force de soucis, ajouter une coudée à la longueur de sa vie?
26 No kasta ngarud, awan ti kabaelanyo nga aramiden uray dayta nga kababassitan a banag, apay nagrud a madanagankayo maipanggep iti daddumapay?
Si donc les moindres choses sont au-dessus de votre pouvoir, pourquoi vous inquiétez-vous des autres?
27 Panunutenyo dagiti lirio—no kasanoda nga dumakkel. Saanda nga agtartarabaho, wenno agabel. Ngem ibagak kadakayo, uray pay ni Solomon iti amin a kinadayagna ket saan a nakawesan nga kasla iti maysa kadagitoy.
Considérez les lis, comment ils croissent, ils ne travaillent ni ne filent, et, je vous le dis, Salomon dans toute sa gloire n'était pas vêtu comme l'un d'eux.
28 No dagitinto pay ruot iti tay-ak nga agbibiag tatta nga aldaw, ket no bigat maibelleng idiay pugon, nangnangruna pay a kawesanna kayo, nagbassit ketdin ti pammatiyo!
Si Dieu revêt de la sorte l'herbe, qui est aujourd'hui dans les champs et qui demain sera jetée au four, combien plus le fera-t-il pour vous, hommes de peu de foi!
29 Saanyo nga sapulen no ania ti kanenyo ken no ania ti inumenyo, ken saan kayo nga madanagan.
Vous non plus, ne cherchez pas ce que vous mangerez ou ce que vous boirez, et ne soyez pas en suspens dans l'inquiétude.
30 Ta amin nga nasyon iti lubong ket dagitoy a banbanag ti sapsapulenda, ket ammo ti Amayo nga masapulyo dagitoy nga banbanag.
Car ce sont les gens de ce monde qui se préoccupent de toutes ces choses; mais votre Père sait que vous en avez besoin.
31 Ngem birukenyo ti pagarianna, ket dagitoy nga banbanag ket mainayonto kadakayo.
Au reste, cherchez le royaume de Dieu, et tout cela vous sera donné par surcroît.
32 Di kay agbuteng, babassit nga karnero, ta iti Amayo ket maayatan nga mangted kadakayo iti pagarian.
Ne craignez point, petit troupeau, car il a plus à votre Père de vous donner le royaume.
33 Ilakoyo dagiti sanikuayo ken itedyo kadagiti marigrigat. Iyaramidanyo dagiti bagbagiyo kadagiti pitaka nga saan a marunot - kinabaknang idiay langit nga saan a maibus, saan nga maasitgan iti agtatakaw ken saan nga dadaelen iti simotsimot.
Vendez ce que vous avez, et donnez l'aumône. Faites-vous des bourses que le temps n'use pas, un trésor inépuisable dans les cieux, où les voleurs n'ont point d'accès, et où les mites ne rongent point.
34 Ta nu sadinno ti ayan ti kinabaknangyo, idiayto met ti ayan iti pusoyo.
Car là où est votre trésor, là aussi sera votre cœur.
35 Bay-anyo nga nakasuksuk ti atidog nga badoyo iti barikesyo, ken bay-anyo nga agap-apuy dagiti lamparayo,
Ayez la ceinture aux reins et vos lampes allumées!
36 ken agbalinkayo a kas kadagiti tattao nga mangbirbiruk iti amongda no agsubli isuna nga aggapu iti kasaran, tapno inton sumangpet ket agtoktok, dagusda nga lukatan ti ridaw para kenkuana.
Soyez semblables à des hommes qui attendent le moment où leur maître reviendra des noces, afin que, dès qu'il arrivera et frappera à la porte, ils lui ouvrent aussitôt.
37 Nabendisionan dagiti adipen, nga masangpetan ti amongda nga mangpadpadaan no sumangpet isuna. Pudno nga ibagak kadakayo, nga isuksoknanto ti atiddog nga badona iti barikesna, patugawennanto ida iti panganan, ken umay ket pagserbianna ida.
Heureux ces serviteurs que le maître, à son retour, trouvera veillant! Je vous le dis en vérité, il se ceindra, il les fera mettre à table, et s'approchera pour les servir.
38 No ti amo ket sumangpet iti maikadua nga panagbantay iti rabii, wenno uray pay iti maikatallo nga panagbantay, ket makitana ida nga sisasagana, nabendisionan dagita nga adipen.
Qu'il arrive à la deuxième veille, qu'il arrive à la troisième, s'il les trouve ainsi, heureux ces serviteurs!
39 Maysa pay, ammuenyo daytoy, nga no ammo kuma ti akin balay ti oras nga isasangpet ti agtatakaw, saanna kuma nga binaybay-an ti balayna nga maserrek.
Mais sachez bien que si le père de famille savait à quelle heure le voleur doit venir, il veillerait et ne laisserait point percer sa maison.
40 Agsagana kayo met, gapu ta saanyo nga ammo ti oras nga umay Ti Anak ti Tao.”
Vous aussi, tenez-vous prêts, car le Fils de l'homme viendra à l'heure que vous ne pensez pas. "
41 Kinuna ni Pedro, “Apo, ibagbagayo kadi dayta nga pangngarig kadakami laeng, wenno iti amin?”
Alors Pierre lui dit: " Est-ce à nous que vous adressez cette parabole, ou bien est-ce aussi à tous? "
42 Kinuna ti Apo, “Siasino ngarud diay napudno ken nasirib nga mangimatmaton, nga isunto iti isaad ti amongna nga mangidaulo kadagiti dadduma pay nga adipenna nga mangted kadakuada iti bingayda a makan iti umno nga oras?
Le Seigneur répondit: " Quel est l'économe fidèle et sage que le maître établira sur ses serviteurs, pour distribuer, au temps convenable, la mesure de froment?
43 Nabendisionan dayta nga adipen nga masangpetan ti amongna nga ar-aramidenna dayta inton umay isuna.
Heureux ce serviteur, que le maître, à son arrivée, trouvera agissant ainsi!
44 Pudno nga ibagak kadakayo nga isaadnanto dayta nga adipen tapno agaywan kadagiti amin a sanikuana.
Je vous le dis, en vérité, il l'établira sur tous ses biens.
45 Ngem no ibaga iti dayta nga adipen iti pusona, 'Itantantan met iti amongko ti panagsublina,' ket rugianannanto nga kabilen dagiti adipen nga lallaki ken babbai, ken mangan ken uminom, ken agbartekto,
Mais si ce serviteur dit en lui-même: Mon maître tarde à venir; et qu'il se mette à battre les serviteurs et les servantes, à manger, à boire et à s'enivrer,
46 sumangpetto ti among dayta nga adipen iti maysa nga aldaw a saanna nga mapakadaan, ken iti oras nga saanna nga ammo, ket tadtadennanto isuna ken ikeddenganna iti pagyanan a para kenkuana kadagiti saan a mapagtalkan.
le maître de ce serviteur viendra au jour où il ne s'attend pas et à l'heure qu'il ne sait pas, et il le fera déchirer de coups, et lui assignera sa part avec les infidèles.
47 Dayta adipen nga ammona no ania ti kayat ti amongna nga aramidenna, ngem saan a nagsagana ken saanna nga inaramid ti kayat ti amongna, ket mapang-urto iti mamin-adu.
Ce serviteur-là qui aura connu la volonté de son maître, et qui n'aura rien tenu prêt, ni agi selon sa volonté, recevra un grand nombre de coups.
48 Ngem isuna nga saanna nga ammo, ket nakaaramid kadagiti banbanag a rumbeng nga pakapang-uranna, ket sumagmamano laeng ti panakapang-urna. Tunggal maysa nga naikkan iti adu ket adunto met ti manamnama kenkuana, ken iti nangitalekan iti ad-adu, ket ad-adunto met ti dawatenda kenkuana.
Mais celui qui ne l'aura pas connue, et qui aura fait des choses dignes de châtiment, recevra peu de coups. On exigera beaucoup de celui à qui l'on a beaucoup donné; et plus on aura confié à quelqu'un, plus on lui demandera.
49 Immayak ditoy daga tapno uramek iti lubong, ket anian a kalikagumko nga daytoy ket immapoyen.
Je suis venu jeter le feu sur la terre, et que désiré-je, si déjà il est allumé?
50 Ngem adda buniag nga pakabautisarak, ket anian dukotko agingga a matungpal!
Je dois encore être baptisé d'un baptême, et quelle angoisse en moi jusqu'à ce qu'il soit accompli!
51 Ipagarupyo kadi nga immayak tapno mangted iti kapia ditoy daga? Saan, ngem ketdi, panagsisina.
Pensez-vous que je sois venu établir la paix sur la terre? Non, vous dis-je, mais bien la division.
52 Ta manipud ita ket addanto lima iti maysa nga pagtaengan a masinasina— ti tallo nga tao ket makisupiat iti dua, wenno dua nga tao ket supiatenda ti tallo nga tao.
Car désormais, s'il y a cinq personnes dans une maison, elles seront divisés, trois contre deux, et deux contre trois;
53 Masinasina danto, ti ama kontra iti anak a lalaki, ken ti anak a lalaki kontra iti ama; ti ina kontra iti anak a babai, ken ti anak a babai kontra iti inana, ti katugangan a babai kontra iti manugangna a babai, ken ti manugang a babai kontra iti katugangan a babai.”
le père sera divisé contre son fils, et le fils contre son père; la mère contre sa fille et la fille contre sa mère; la belle-mère contre sa belle-fille, et la belle-fille contre sa belle-mère. "
54 Ibagbaga pay ni Hesus kadagiti tattao, “No makitayo ti ulep nga ngumato iti laud, ibagayo nga dagus, 'Umay ti tudo,' ket isu ti mapaspasamak.
Il disait encore au peuple: " Lorsque vous voyez la nuée se lever au couchant, vous dites aussitôt: La pluie vient; et cela arrive ainsi.
55 Ket no agpuyupoy ti angin nga aggapu iti abagatan, ibagayo nga, 'Addan to iti makasinit nga pudot,' ket isu ti mapasamak.
Et quand vous voyez souffler le vent du midi, vous dites: Il fera chaud, et cela arrive.
56 Dakayo nga aginsisingpet, ammoyo no kasano ti mangipatarus iti langa ti daga ken ti langit, ngem kasano nga saanyo nga ammo iti mangipatarus iti agdama?
Hypocrites, vous savez reconnaître les aspects du ciel et de la terre; comment donc ne reconnaissez-vous pas le temps où nous sommes?
57 Apay nga saanyo nga maikeddeng no anya ti umno para kadagiti bagbagiyo?
Et comment ne discernez-vous pas de vous-mêmes ce qui est juste?
58 Ta no mapan kayo iti ukom a kaduayo ti kabusoryo, idiay paylaeng dalan ket aramidenyo iti pamuspusan tapno maurnos iti banag kenkuana tapno iti kasta ket saannakayo nga idatag iti ukom, ken tapno iti ukom ket saannakayo nga iyawat iti opisyal, ket dinakayto iyaoan ti opisyal iti pagbaludan.
En effet, lorsque tu te rends avec ton adversaire devant le magistrat, tâche en chemin de te dégager de sa poursuite, de peur qu'il ne te traîne devant le juge, et que le juge ne te livre à l'officier de justice, et que celui-ci ne te jette en prison.
59 Ibagak kadakayo, saan kayonton nga makaruar manipud sadiay agingga a nabayadanyo amin a multa.”
Je te le dis, tu ne sortiras point de là que tu n'aies payé jusqu'à la dernière obole. "

< Lucas 12 >