< Uk-ukom 8 >

1 Kinuna dagiti tattao ti Efraim kenni Gideon, “Ania daytoy nga inaramidmo kadakami? Saannakami nga inayaban idi napanka nakigubat iti Midian.” Ket nakisinnuppiatda kenkuana iti kasta unay.
Et les hommes d'Ephraïm lui dirent: Qu'est-ce de ta part que cette manière d'agir envers nous, de ne pas nous appeler lorsque tu marchais à l'attaque de Madian? Et ils le prirent à partie avec véhémence.
2 Kinunana kadakuada, “Ania ita ti inaramidko a maiyasping kadakayo? Saan aya a nasaysayaat dagiti matudtud nga ubas ti Efraim ngem ti sibubukel nga apit iti ubas ni Abie-zer?
Et il leur dit: Qu'ai-je fait d'égal à vos exploits? le grappillage d'Ephraïm n'est-il pas préférable à la vendange d'Abiézer?
3 Pinagballiginakayo ti Dios kadagiti prinsipe ti Midian- da Oreb ken Zeeb! Ania ti naaramidko a maiyasping kadakayo?” Bimmaaw ti ungetda kenkuana idi imbagana daytoy.
C'est entre vos mains que Dieu a livré les princes Madianites Oreb et Zeeb. Qu'ai-je pu faire aussi bien que vous? Alors l'animosité qu'ils avaient contre lui, s'apaisa, comme il parlait ainsi.
4 Dimteng ni Gideon idiay Jordan ket bimmallasiw iti daytoy, isuna ken dagiti tallo gasut a lallaki a kaduana. Nabannogdan, ngem intultuloyda latta ti panagkamatda.
Et Gédéon, arrivé sur le Jourdain, le passa avec les trois cents hommes qui l'accompagnaient fatigués et poursuivant toujours.
5 Kinunana kadagiti lallaki ti Succot, “Pangngaasiyo ta ikkanyo ti tinapay dagiti tattao a sumursurot kaniak, gapu ta nabannogdan, ket kamkamatek da Zeba ken Salmunna, dagiti ari ti Midian.”
Alors il dit aux gens de Succoth: Donnez donc des galettes de pain à la troupe qui me suit, car elle est rendue, et je suis à la poursuite de Zébah et Tsalmunna, rois de Madian.
6 Kinuna dagiti mangidadaulo iti Succot, “Naparmekmo kadin da Zeba ken Salmunna? Saanmi nga ammo no apay a rumbeng nga ikkanmi iti tinapay ti armadam.”
Et les chefs de Succoth lui dirent: Tiens-tu déjà captifs Zébah et Tsalmunna pour que nous donnions du pain à ton escorte?
7 Kinuna ni Gideon, “Inton pagballigiennakami ni Yahweh kada Zeba ken Salmunna, pirsapirsayekto ti lasagyo babaen kadagiti sisiit iti let-ang ken kadagiti sisiitan a mula.”
Et Gédéon dit: Eh bien! si l'Éternel met Zébah et Tsalmunna en mon pouvoir, je triturerai votre chair avec des ronces de la steppe et des chardons.
8 Simmang-at isuna idiay Penuel manipud sadiay ket nakisarita kadagiti tattao sadiay iti isu met laeng a wagas, ngem sinungbatan isuna dagiti lallaki idiay Penuel iti kas met laeng iti insungbat dagiti lallaki idiay Succot.
Et de là il monta à Pnuel, et il y tint le même langage, et les gens de Pnuel lui firent la même réponse que les gens de Succoth.
9 Nagsao met isuna kadagiti lallaki ti Penuel ket kinunana, “Inton agsubliak manen a sikakappia, rebbaekto daytoy a torre.”
Et il dit aussi aux gens de Pnuel: Si je reviens sain et sauf, je raserai cette tour-là.
10 Ita, adda da Zeba ken Salmunna idiay Carcor, agraman ti armadada, agarup 15, 000 a lallaki, dagiti amin a nabati iti entero nga armada dagiti tattao iti daya. Gapu ta napasag ti 120, 000 a lallaki a nasanay a makigubat babaen iti kampilan.
Or Zébah et Tsalmunna étaient à Carcor avec leur armée d'environ quinze mille hommes, total de ce qui était resté de toute l'armée des enfants de l'Orient: cent vingt mille hommes tirant l'épée avaient péri.
11 Simmang-at ni Gideon iti kampo ti kabusor a nagna iti dalan ti Nomad, a limmabas idiay Noba ken Jogbea. Pinarmekna ti armada ti kabusor, gapu ta saanda a namnamaen ti panangraut.
Et Gédéon s'avança du côté de ceux qui logent dans des tentes, à l'orient de Noba et de Jogbeha et dressa son camp, tandis que [l'autre] camp était en sécurité.
12 Nagtaray da Zeba ken Salmunna, ket kabayatan a kamkamaten ida ni Gideon, natiliwna dagiti dua nga ari ti Midian- da Zeba ken Salmunna- ken riniribukna ti amin nga armadada.
Et Zébah et Tsalmunna prirent la fuite, et il les poursuivit, et fit prisonniers les deux rois de Madian, Zébah et Tsalmunna: il avait jeté l'épouvante dans tout le camp.
13 Nagsubli ni Gideon a putot a lalaki ni Joas manipud iti paggugubatan a nagna iti bessang ti Heres.
Alors Gédéon, fils de Joas, revint de la guerre et partit de la hauteur qui domine Hérès.
14 Nakasabat isuna iti maysa nga agtutubo a lalaki kadagiti tattao ti Succot ket nagdamag isuna kenkuana. Inladawan ti agtutubo a lalaki kenkuana dagiti mangidadaulo iti Succot ken dagiti panglakayen daytoy, pitopulo ket pito a lallaki.
Et il arrêta un jeune homme d'entre les gens de Succoth, qu'il interrogea, et qui lui désigna par écrit les chefs de Succoth et les Anciens, soixante-dix-sept hommes.
15 Napan ni Gideon kadagiti lallaki ti Succot ket kinunana, “Kitaenyo da Zeba ken Salmunna, a nanglaisanyo kaniak a kinunayo, ‘Naparmekmo kadin da Zeba ken Salmunna? Saanmi nga ammo no apay a rumbeng nga ikkanmi iti tinapay ti armadam.”'
Puis il se présenta aux gens de Succoth et dit: Voici Zébah et Tsalmunna desquels vous me disiez ironiquement: Tiens-tu déjà Zébah et Tsalmunna captifs, pour que nous donnions du pain à tes gens épuisés?
16 Innala ni Gideon dagiti panglakayen ti siudad, ket dinusana dagiti lallaki ti Succot babaen kadagiti sisiit ti let-ang ken nasiit a mulmula.
Et il saisit les Anciens de la ville et prit des ronces de la steppe et des chardons, et les fit servir au supplice des hommes de Succoth.
17 Ket rinebbana ti torre ti Penuel ken pinatayna dagiti lallaki iti dayta a siudad.
Et il rasa la tour de Pnuel, et massacra les gens de la ville.
18 Kinuna ni Gideon kada Zeba ken Salmunna, “Ania ti langa dagiti tattao a pinatayyo idiay Tabor?” Insungbatda, “No kasano ti langam, kasta met kadakuada. Aglanglanga ti tunggal maysa kadakuada a kasla anak iti maysa nga ari.”
Et il dit à Zébah et Tsalmunna: Comment étaient les hommes que vous avez égorgés au Thabor? Et ils dirent: Tel tu es, tels ils étaient: ils avaient chacun la prestance de fils de rois.
19 Kinuna ni Gideon, “Kakabsatko ida, dagiti annak a lallaki ti inak. Iti nagan ni Yahweh nga adda iti agnanayon, no pinagtalinaedyo koma ida a sibibiag, saankayo koma a patayen.”
Et il dit: C'étaient mes frères, fils de ma mère. Par la vie de l'Éternel, si vous leur eussiez laissé la vie, je ne vous égorgerais pas.
20 Kinunana kenni Jeter (ti inauna nga anakna), “Tumakderka ket patayem ida!” Ngem saan nga inasut ti agtutubo a lalaki ti kampilanna ta mabuteng isuna, gapu ta ubing pay laeng isuna.
Et il dit à Jéther, son premier-né: Va, égorge-les! Mais l'enfant ne tirait pas l'épée, parce qu'il avait peur, car c'était encore un enfant.
21 Ket kinuna da Zeba ken Salmunna, “Tumakderka ket patayennakami! Ta kas iti kinalalaki, kasta met ti pigsana.” Timmakder ni Gideon ket pinatayna da Zeba ken Salmunna. Innalana pay dagiti ar-arkos a sinan-bulan nga adda kadagiti tengnged dagiti kamelioda.
Alors Zébah et Tsalmunna dirent: Allons, toi-même, jette-toi sur nous! car tel est l'homme, telle est sa force. Alors Gédéon se leva et égorgea Zébah et Tsalmunna. Et il prit les lunules qui étaient au cou de leurs chameaux.
22 Kalpasanna, kinuna dagiti lallaki ti Israel kenni Gideon, “Iturayannakami- sika, ti putotmo a lalaki ken ti appokom a lalaki- gapu ta insalakannakami iti pannakabalin ti Midian.
Et les hommes d'Israël dirent à Gédéon: Domine sur nous, et toi et ton fils et le fils de ton fils, parce que tu nous as sauvés des mains des Madianites.
23 Kinuna ni Gideon kadakuada, “Saan a siak ti mangituray kadakayo, wenno ti anakko a lalaki ti mangituray kadakayo. Ni Yahweh ti mangituray kadakayo.”
Et Gédéon leur dit: Je ne dominerai point sur vous, et mon fils ne dominera point sur vous; c'est l'Éternel qui doit dominer sur vous.
24 Kinuna ni Gideon kadakuada, “Adda koma kiddawek kadakayo: nga ited koma kaniak ti tunggal maysa kadakayo dagiti aritos manipud iti sinamsamna.” (Addaan dagiti Midianita kadagiti balitok nga aritos gapu ta Ismaelitada.)
Et Gédéon leur dit: J'ai une demande à vous faire: donnez-moi chacun une boucle de narine de votre butin! (Car ils portaient à la narine des boucles d'or, étant Ismaélites.)
25 Insungbatda, “Siraragsakkami a mangited kadagitoy kenka.” Nangiyaplagda iti kagay ket impuruak ti tunggal lalaki iti daytoy dagiti aritos manipud iti sinamsamna.
Et ils dirent: Nous te les donnerons. Et ils étendirent un manteau et chacun y jeta une boucle de narine de son butin.
26 1, 700 a siklo iti balitok ti kadagsen dagiti balitok nga aritos a kiniddawna. Mainayon daytoy a sinamsam kadagiti sinan-bulan nga ar-arkos, kadagiti bitin-bitin, kadagiti maris-ube a pagan-anay nga ingkawes dagiti ari ti Midian, ken mainayon kadagiti kawar a naipalikmut kadagiti tengnged dagiti kamelioda.
Et le poids des boucles de narine d'or qu'il demanda, fut de mille sept cents sicles d'or, non compris les lunules et les pendants d'oreille et les vêtements de pourpre que portaient les rois de Madian, et les colliers qui étaient au cou de leurs chameaux.
27 Nangaramid ni Gideon iti efod manipud kadagiti aritos ket ingkabilna daytoy iti siudadna, idiay Ofra, ket nagbalangkantis dagiti amin nga Israel babaen iti panagdaydayawda iti daytoy sadiay. Nagbalin daytoy a palab-og para kenni Gideon ken kadagiti adda iti balayna.
Et Gédéon en fit un Ephod, et il le plaça dans sa ville, à Ophra; et tout Israël alla s'y prostituer, et ce fut un piège pour Gédéon et pour sa maison.
28 Naparmek ngarud ti Midian iti sangoanan dagiti tattao ti Israel ket saandan nga inngato manen dagiti uloda. Ket adda ti kappia iti daga iti las-ud iti uppat a pulo a tawen kadagiti al-aldaw ni Gideon.
C'est ainsi que les Madianites plièrent devant les enfants d'Israël, et ils ne relevèrent plus la tête. Et le pays eut un repos de quarante ans à l'époque de Gédéon.
29 Nagsubli ni Jerubbaal a putot ni Joas ket nagnaed iti bukodna a balay.
Et Jérubbaal, fils de Joas, s'en alla habiter dans sa maison.
30 Pitopulo a lallaki ti putot ni Gideon, gapu ta adu ti assawana.
Or Gédéon eut soixante-dix fils, issus de son sang, car il avait beaucoup de femmes.
31 Nangipasngay met kenkuana iti lalaki ti kabkabbalayenna nga adda idi idiay Sikem, ket pinanaganan ni Gideon isuna iti Abimelec.
Et sa concubine, qui était à Sichem, lui enfanta un fils, et il lui donna le nom d'Abimélech.
32 Natay ni Gideon a putot a lalaki ni Joas idi lakay unayen isuna ket naitabon iti ayan ti tanem ni Joas nga amana, idiay Ofra iti puli ti Abie-zer.
Et Gédéon, fils de Joas, mourut dans une belle vieillesse, et reçut la sépulture dans le tombeau de Joas, son père, à Ophra des Abi-Ezrites.
33 Ket napasamak, apaman a natay ni Gideon, timmallikud manen dagiti tattao ti Israel ket nagbalangkantisda babaen iti panagdaydayawda kadagiti Baal. Pinagbalinda ni Baal-berit a diosda.
Et lorsque Gédéon fut mort, de nouveau les enfants d'Israël se prostituèrent aux Baals, et ils firent leur dieu de Baal-Berith.
34 Saan a nalagip dagiti tattao ti Israel a dayawen ni Yahweh a Diosda a nangispal kadakuada manipud iti pannakabalin dagiti amin a kabusorda iti aglawlawda.
Et les enfants d'Israël ne se souvinrent pas de l'Éternel, leur Dieu, qui les avait sauvés des mains de tous leurs ennemis d'alentour.
35 Saanda a tinungpal dagiti karida iti balay ni Jerubbaal (ti sabali pay a nagan ni Gideon) a kas subad iti amin a kinasayaat nga inaramidna iti Israel.
Et ils ne montrèrent pas à la maison de Jérubbaal, de Gédéon, une affection proportionnée à tout le bien qu'il avait fait à Israël.

< Uk-ukom 8 >