< Genesis 37 >

1 Nagnaed ni Jacob iti daga a pagnanaedan ti amana, iti daga ti Canaan.
Cependant Jacob habitait la contrée où séjournait son père, le pays de Canaan.
2 Dagitoy dagiti pasamak maipanggep kenni Jacob. Ti barito a ni Jose nga agtawen iti sangapulo ket pito, ket ay-aywananna dagiti arban a kaduana dagiti kakabsatna a lallaki. Kaduana dagiti annak ni Bilha ken dagiti annak ni Zilpa, nga assawa ti amana. Adda impadamag ni Jose a saan a nasayaat a banag maipanggep kadakuada iti amada.
C'est ici l'histoire de Jacob. Joseph avait dix-sept ans lorsqu'il faisait avec ses frères paître les brebis; or il était comme jeune garçon auprès des fils de Bilha et des fils de Zilpa, femmes de son père.
3 Ita, ad-adda ti panangipateg ni Israel kenni Jose ngem kadagiti amin a putotna gapu ta naiyanak daytoy idi lakayen ni Israel. Inyaramidanna isuna iti napintas a kawes.
Et Joseph rapportait à son père le mal qu'on disait d'eux. Or Israël préférait Joseph à tous ses autres fils, parce qu'il était le fils de ses vieux jours; et il lui fit une tunique longue à manches.
4 Nadlaw dagiti kakabsatna nga ad-adda ti panagayat ti amada kenkuana ngem kadakuada amin a kakabsatna. Ginurada ken saan a nasayaat iti panakisaritada kenkuana.
Et lorsque ses frères virent que le père le préférait à tous ses frères, ils le prirent en haine et ils ne pouvaient lui parler amicalement.
5 Nagtagtagainep ni Jose, ket imbagana ti maipapan iti daytoy kadagiti kakabsatna. Ad-adda pay a ginurada isuna.
Et Joseph eut un songe, et il le raconta à ses frères, et ils le prirent encore plus en haine.
6 Kinunana kadakuada, “Pangngaasiyo ta denggenyo daytoy a natagtagainepko.
Et il leur dit: Ecoutez donc ce songe que j'ai eu!
7 Mangrepreppettayo kampay idi kadagiti trigo idiay talon, pagammoan ket bimmangon ti rineppetko ken timmakder, ket pagammoan, pinalikmutan ken nagrukob dagiti rineppetyo iti rineppetko.”
Voici, nous étions dans le champ à lier des gerbes; et voilà que ma gerbe se dressa et resta debout; et voilà que vos gerbes entourèrent ma gerbe et s'inclinèrent devant elle.
8 Kinuna dagiti kakabsatna kenkuana, “Ibagbagam kadi nga idaulloannakaminto? Mapasamakto aya met nga iturayannakami?” Ad-adda a ginurada isuna gapu kadagiti tagtagainepna ken gapu kadagiti sasaona.
Alors ses frères lui dirent: Prétends-tu régner sur nous, et prétends-tu exercer l'empire sur nous? Et ils le haïrent encore davantage à cause de ses songes et de ses discours.
9 Nagtagtagainep manen isuna iti maysa pay, ket imbagana daytoy kadagiti kakabsatna. Kinunana, “Ammoyo kadi, adda manen natagtagainepko: Nagrukob kano kaniak ti init, ti bulan, ken dagiti sangapulo ket maysa a bituen.”
Ensuite il eut encore un autre songe: Et voici, le soleil et la lune et onze étoiles s'inclinaient devant moi.
10 Imbagana met daytoy iti amana a kas met kadagiti kakabsatna, ket tinubngar isuna ti amana. Kinunana kenkuana, “Ania met daytoy a natagtagainepmo? Ibagbagam kadi nga agrukobak kasta met ti inam ken uray pay dagiti kakabsatmo kenka?
Et il le raconta à son père et à ses frères; alors son père le tança et lui dit: Qu'est-ce que ce songe que tu as eu? Faut-il que moi et ta mère et tes frères nous venions nous prosterner contre terre devant toi!
11 Umapal dagiti kakabsatna kenkuana, ngem ti amana ket pinanpanunotna daytoy a banag.
Et ses frères furent jaloux de lui, mais son père garda la chose par devers lui.
12 Napan idiay Sikem dagiti kakabsatna tapno aywananda dagiti arban ti amada.
Et ses frères partirent pour mener paître les troupeaux de leur père à Sichem.
13 Kinuna ni Israel kenni Jose, “Di met adda dagiti kakabsatmo idiay Sikem a mangay-aywan kadagiti arban? Umayka ta ibaonka kadakuada.” Kinuna ni Jose kenkuana, “Nakasaganaak.”
Alors Israël dit à Joseph: Tes frères ne sont-ils pas au pâturage à Sichem? Viens, je veux t'envoyer vers eux. Et il lui répondit: Me voici.
14 Kinunana kenkuana, “Mapankan, kitaem no nasayaat met laeng ti kasasaad dagiti kakabsatmo ken dagiti arban, ket umaymo ipakaammo kaniak.” Imbaon ngarud ni Jacob ni Jose manipud iti tanap ti Hebron ket napan isuna idiay Sikem.
Et il lui dit: Va donc et vois dans quel état sont tes frères et les troupeaux, et rapporte-m'en des nouvelles. Il l'envoya ainsi de la vallée de Hébron, et il se rendit à Sichem.
15 Nakita ti maysa a lalaki ni Jose. Agalla-alla idi ni Jose iti tay-ak. Sinaludsod ti lalaki kenkuana, “Ania ti birbirukem?”
Et un homme le trouva errant dans la campagne; et l'homme l'interrogeant lui dit: Que cherches-tu?
16 Kinuna ni Jose, “Birbirukek dagiti kakabsatko. Ibagam koma kaniak no sadino ti pangay-aywananda kadagiti arban.”
Et il répondit: Je suis à la recherche de mes frères: indique-moi donc le pâturage où ils sont.
17 Kinuna ti lalaki, “Pimmanawda iti daytoy a lugar ta nangngegko a kinunada, 'Mapantayo idiay Dotan.”' Sinurot ngarud ni Jose dagiti kakabsatna ket nasarakanna ida idiay Dotan.
Et l'homme dit: Ils sont partis d'ici, car j'ai entendu qu'ils disaient: Allons à Dothan! Alors Joseph se mit sur les traces de ses frères, et les trouva à Dothan.
18 Nakitada isuna iti saan unay nga adayo, ken sakbay a nakaasideg isuna kadakuada, pinanggepda a patayen isuna.
Et ils l'aperçurent de loin; et avant qu'il fût près d'eux, ils complotèrent de le faire mourir.
19 Kinuna dagiti kakabsatna iti tunggal maysa, “Kitaenyo, um-umay daytoy a managtagtagainep.
Et ils se disaient l'un à l'autre: Voici l'homme aux songes, le personnage arrive!
20 Umaykayo ngaruden, patayentayo isuna ken itinnagtayo iti maysa kadagiti abut. Ibagatayonto, “Inalun-on isuna ti narungsot nga ayup.' Kitaentayo man no anianto ti pagbanagan dagiti tagtagainepna.”
Eh bien! allons! tuons-le, et nous le jetterons dans une de ces citernes, puis nous dirons: Une bête féroce l'a dévoré; et nous verrons ce qu'il en sera de ses songes.
21 Nangngeg ni Ruben daytoy ket inispalna isuna manipud kadagiti imada. Kinunana, “Saantayo a pukawne ti biagna.”
Et Ruben entendit, et il le sauva de leurs mains et dit: N'attentons pas à sa vie!
22 Kinuna ni Ruben kadakuada, “Saanyo a pagayusen ti dara. Ibillengyo isuna iti abut nga adda iti daytoy a let-ang ngem saanyo a dangran isuna”- tapno maispalna isuna manipud kadagiti imada ket maisublina isuna iti amana.
Et Ruben leur dit: Ne versez point de sang, jetez-le dans cette citerne-ci au désert, mais ne portez point la main sur lui! Son but était de le sauver de leurs mains pour le rendre à son père.
23 Ket napasamak nga idi nakadanunen ni Jose iti ayan dagiti kakabsatna, inallada ti napintas a kawesna.
Et lorsque Joseph fut arrivé auprès de ses frères, ils le dépouillèrent de sa tunique, de cette tunique longue qu'il portait;
24 Innalada isuna ket intinnagda iti abut. Awan naggian ti abut ket awan danum iti daytoy.
et ils le prirent et le jetèrent dans la citerne; or la citerne était vide; il n'y avait point d'eau.
25 Nagtugawda a mangan iti tinapay. Timman-awda ket adda nakitada a bunggoy dagiti Ismaelita a sumungsungad a naggapu idiay Galaad, ket awit dagiti kamelioda dagiti rekado, bangbanglo ken mirra. Agdaldaliasatda tapno iyapanda dagitoy idiay Egipto.
Et ils s'assirent pour manger le pain; alors ils levèrent les yeux et regardèrent, et voilà que c'était une caravane d'Ismaélites arrivant de Galaad; et leurs chameaux étaient chargés d'aromates, de baume et de ladanum; ils étaient en route pour les transporter en Égypte.
26 Kinuna ni Juda kadagiti kakabsatna, “Ania ti maganabtayo no patayentayo ti kabsattayo ken agulbodtayo gapu iti pannakatayna?
Alors Juda dit à ses frères: A quoi bon tuer notre frère et cacher son sang?
27 Umaykayo, ilakotayo ketdi isuna kadagiti Ismaelita a saan ket a dangran. Ta kabsattayo isuna, kadaraantayo a mismo.” Dimngeg dagiti kakabsatna kenkuana.
Venez, vendons-le aux Ismaélites, et ne portons pas la main sur lui; car c'est notre frère, notre chair. Et ses frères l'écoutèrent.
28 Limmabas dagiti agtagtagilako a Midianita. Inyaon dagiti kakabsat ni Jose isuna ket inruarda isuna iti abut. Inlakoda ni Jose kadagiti Ismaelita iti duapulo a pirak. Intugot dagiti Ismaelita ni Jose idiay Egipto.
Et il passait des Madianites, marchands; alors ils retirèrent Joseph de la citerne et vendirent Joseph aux Ismaélites pour vingt sicles d'argent, et ceux-ci emmenèrent Joseph en Egygte.
29 Nagsubli ni Ruben idiay ayan ti abut ket idi kitaenna, awan met ni Jose iti abut. Rinay-ab ni Ruben ti kawesna.
Et lorsque Ruben revint à la citerne, voilà que Joseph n'était plus dans la citerne! et il déchira ses vêtements.
30 Nagsubli isuna kadagiti kakabsatna ket kinunana, “Ayanna ngayen ti ubing? Ket siak, papanakon ngay?”
Et il rejoignit ses frères et dit: L'enfant n'y est plus, et moi, où irai-je?
31 Nangpatayda iti kalding ken innalada ti kawes ni Jose ket insawsawda iti dara.
Et ils prirent la tunique de Joseph, et ayant tué un bouc ils plongèrent la tunique dans son sang,
32 Kalpasanna, inyapanda daytoy iti amada ket kinunada, “Nasarakanmi daytoy. Pangngaasim ta kitaem no kawes daytoy ti anakmo wenno saan.”
et ils envoyèrent porter la tunique longue à leur père avec ces paroles: Voici ce que nous avons trouvé, reconnais si c'est ou non la tunique de ton fils!
33 Nabigbig ni Jacob daytoy ket kinunana, “Kawes daytoy ti anakko. Inalun-on isuna ti narungsot nga ayup. Awan duadua a napirsapirsayen ni Jose.”
Et il la reconnut et dit: La tunique de mon fils! une bête féroce l'a dévoré: Joseph déchiré, déchiré!
34 Rinay-ab ni Jacob dagiti kawesna ket nagkawes isuna iti nakersang a lupot. Nagdung-aw isuna para iti putotna iti adu nga aldaw.
Et Jacob déchira ses habits, et entoura ses reins d'un cilice, et garda longtemps le deuil de son fils.
35 Immay dagiti amin a putotna a lallaki ken babbai tapno liwliwaenda isuna ngem saanna a kayat a maliwliwa. Kinunana, “Mapanakto idiay sheol a silaladingit gapu iti anakko.” Sinangsangitan ni Jacob ni Jose. (Sheol h7585)
Et tous ses fils et toutes ses filles s'approchèrent pour le consoler, mais il ne voulut accepter aucune consolation et dit: Je veux descendre avec mon deuil vers mon fils aux Enfers! et son père le pleurait. (Sheol h7585)
36 Inlako isuna dagiti Midianita idiay Egipto, kenni Potifar, maysa nga opisial ti Faraon, ken isu iti mangidadaulo kadagiti guardia ti Faraon.
Cependant les Madianites le vendirent en Égypte à Potiphar eunuque de Pharaon, chef des satellites.

< Genesis 37 >