< II Samuel 14 >

1 Ita, naawatan ni Joab a putot a lalaki ni Zeyuras ti tarigagay ti puso ti ari a makakita kenni Absalom.
Joab, fils de Tseruja, s'aperçut que le cœur du roi était tourné vers Absalom.
2 Isu a nangibilin ni Joab idiay Tekoa iti sao nga adda maiyeg kenkuana a maysa a nasirib a babai. Kinunana iti babai, “Pangngaasim ta agpammarangka a kas agladladingit ken agpaneska. Pangngaasim ta saanmo a pulotan ta bagbagim iti lana, ngem ketdi kas iti babai a nabayagen nga agladladingit gapu iti minatayna.
Joab envoya à Tekoa et y fit venir une femme sage, à qui il dit: « Je t'en prie, agis comme une personne en deuil, mets des vêtements de deuil, je t'en prie, et ne t'oins pas d'huile, mais sois comme une femme qui a pleuré longtemps un mort.
3 Ket mapanka iti ayan ti ari ket ibagam kenkuana dagiti ibagak.” Imbaga ngarud ni Joab kenkuana dagiti sasao nga ibagana iti ari.
Va vers le roi et parle-lui ainsi. » Joab mit les mots dans sa bouche.
4 Idi napan nakisarita iti ari ti nasirib a babai a naggapu idiay Tekoa, nagpakleb isuna iti daga ket kinunana, “Apo ari tulongannak.”
Lorsque la femme de Tekoa a parlé au roi, elle s'est prosternée à terre, s'est montrée respectueuse et a dit: « Au secours, ô roi! »
5 Kinuna ti ari kenkuana, “Ania ti napasamak?” Simmungbat ti babai, “Ti kinapudnona ket maysaak a balo, ken natayen ti asawak.
Le roi lui dit: « Qu'est-ce qui te prend? » Elle répondit: « En vérité, je suis veuve, et mon mari est mort.
6 Siak, nga adipenmo ken addaan iti dua nga annak a lallaki, ket nagapada a dua idiay talon ken awan ti nanganawa kadakuada. Pinang-or ti maysa ti maysa ket napapatayna.
Ton serviteur avait deux fils; ils se sont battus ensemble dans les champs, et il n'y avait personne pour les séparer; mais l'un a frappé l'autre et l'a tué.
7 Ket ita, sangsangkamaysa a bimmusor kaniak nga adipenmo ti sibubukel a puli, ket kinunada, ''Ipaimayo kadakami ti anak a nangpang-or iti kabsatna, tapno papatayenmi isuna, a kasukat ti biag ti kabsatna a pinatayna.' Ket dadaelenda uray pay ti agtawid. Iti kasta, pukawendanto ti nabatik a beggang, ket awan ibatida nga uray man laeng nagan wenno kaputotan ti asawak iti rabaw ti daga.”
Voici que toute la famille s'est soulevée contre ton serviteur, et ils disent: « Délivrez celui qui a frappé son frère, afin que nous le tuions pour la vie de son frère qu'il a tué, et que nous fassions aussi périr l'héritier ». Ainsi, ils éteindraient mon charbon qui reste, et ne laisseraient à mon mari ni nom ni reste sur la surface de la terre. »
8 Kinuna ngarud ti ari iti babai, Agawidka iti balaymo, ket mangibilinakto iti maysa a banag a maaramid a maipaay kenka.”
Le roi dit à la femme: « Va dans ta maison, et je donnerai un ordre à ton sujet. »
9 Simmungbat iti ari ti babai a naggapu idiay Tekoa, “Apok nga ari, maadda koma kaniak ken iti pamilia ni amak ti pammabasol. Ta awan ti nagbiddutan ti ari ken iti tronona.”
La femme de Tekoa dit au roi: « Mon seigneur, ô roi, que l'iniquité retombe sur moi et sur la maison de mon père, et que le roi et son trône soient sans reproche. »
10 Simmungbat ti ari, “Siasinoman nga agibaga iti aniaman kenka, iyegmo kaniak, ket saannakanton a sagiden.”
Le roi dit: « Si quelqu'un te dit quelque chose, amène-le moi, et il ne t'ennuiera plus. »
11 Kinuna ngarud ti babai, “Pangngaasim, malagip koma ti ari ni Yahweh a Diosmo, tapno saanen a dadaelen ti tao nga agibales iti dara ti siasinoman pay, tapno saanda a papatayen ti anakko a lalaki.” Simmungbat ti ari, “Iti nagan ni Yahweh nga adda iti agnanayon, awan uray maysa a buok ti anakmo a lalaki ti matnagto iti daga.
Et elle dit: « Je te prie, que le roi se souvienne de Yahvé, ton Dieu, afin que le vengeur du sang ne détruise plus, de peur qu'on ne fasse périr mon fils. » Il a dit: « Yahvé est vivant, aucun cheveu de ton fils ne tombera sur la terre. »
12 Kinuna ngarud ti babai. Pangngaasim ta palubosam daytoy adipenmo nga agibaga pay iti apok nga ari.” Kinuna ti ari, “Agsaoka latta.”
Alors la femme dit: « Je te prie de laisser ton serviteur dire un mot à mon seigneur le roi. » Il a dit: « Dis-le. »
13 Ket kinuna ti babai, “Apay a nagaramidka iti maysa a banag a maibusor kadagiti tattao ti Dios? Ta ti panangibagbaga iti daytoy a banag, kasla maysa a tao ti ari a nagbiddut, gapu ta saan pay a pinagsubli ti ari ti nagtalaw nga anakna a lalaki iti pagtaenganna.
La femme dit: « Pourquoi donc as-tu imaginé une telle chose contre le peuple de Dieu? Car en prononçant cette parole, le roi est comme un coupable, en ce que le roi ne ramène pas son banni.
14 Ta mataytayo amin ken maiyarig tayo iti danum a saanen a maurnong kalpasan a naibuyat iti daga. Ngem saan a pukawen ti Dios ti biag; ngem ketdi, mangbirok isuna iti wagas tapno pasublienna ti tao a pinapanawna manipud kenkuana.
Car nous devons mourir, et nous sommes comme de l'eau répandue sur le sol, qui ne peut être recueillie; et Dieu n'ôte pas la vie, mais il conçoit des moyens, afin que celui qui est banni ne soit pas exclu de lui.
15 Ita ngarud, makitkitam nga immayak a mangibaga iti daytoy a banag iti apok nga ari, gapu ta pinagbutengdak dagiti tattao. Isu a kinuna ti adipenmo iti bagina, 'Makisaritaak ita iti ari. Mabalin a ti ari ti mangaramid ti kiddaw ti adipenna.
Maintenant, si je suis venu pour dire cette parole à mon seigneur le roi, c'est parce que le peuple m'a fait peur. Ton serviteur a dit: « Je vais maintenant parler au roi; il se peut que le roi exauce la demande de son serviteur ».
16 Ta dumngegto ti ari kaniak, tapno mawayawayaan ti adipenna manipud iti ima ti tao a mangdadael koma kadakami iti anakko a lalaki, manipud iti impatawid ti Dios.'
Car le roi écoutera, pour délivrer son serviteur de la main de l'homme qui voulait nous faire périr, moi et mon fils, hors de l'héritage de Dieu.
17 Kalpasanna, nagkararag daytoy adipenmo, 'Yahweh, pangngaasim ta palubusam a mapalag-anannak koma ti sao ti apok nga ari, ta kas maysa nga anghel ti Dios, kasta met ti apok nga ari iti panangibagbagana iti naimbag manipud iti dakes.' Makikaadda koma kenka ni Yahweh a Diosmo.”
Ton serviteur dit: « Que la parole de mon seigneur le roi apporte le repos, car comme un ange de Dieu, mon seigneur le roi sait discerner le bien et le mal. Que Yahvé, ton Dieu, soit avec toi. »
18 Simmungbat ngarud ti ari ket kinunana iti babai, “Pangngaasim ta saanmo nga ilibak kaniak ti aniaman a saludsudek kenka.” Simmungbat ti babai, “Agsao koma itan ti apok nga ari.”
Alors le roi répondit à la femme: « Je t'en prie, ne me cache rien de ce que je te demande. » La femme dit: « Que mon seigneur le roi parle maintenant. »
19 Kinuna ti ari, “Saan kadi a ti ima ni Joab ti kaduam iti daytoy?” Simmungbat ti babai ken kinunana, “Kas agbibiagka apok nga ari, awan ti makalibas iti kannawan nga ima wenno iti kannigid manipud kadagiti banbanag nga imbaga ti apok nga ari. Ni Joab nga adipenmo ti nangbilin ken nangibaga kaniak nga ibagak dagitoy a babanag nga naibaga daytoy adipenmo.
Le roi dit: « La main de Joab est-elle avec toi dans tout cela? » La femme répondit: « Aussi vrai que ton âme est vivante, mon seigneur le roi, personne ne peut se détourner à droite ou à gauche de ce que mon seigneur le roi a dit; car ton serviteur Joab m'a pressée, et il a mis toutes ces paroles dans la bouche de ta servante.
20 Inaramid daytoy ti adipenmo a ni Joab tapno mabaliwanna ti mapaspasamak. Nasirib ti apok, kas iti kinasirib ti maysa nga anghel ti Dios, ket ammona amin a banbanag a mapaspasamak iti daga.”
Ton serviteur Joab a fait cela pour changer la face de l'affaire. Mon seigneur est sage, selon la sagesse d'un ange de Dieu, pour connaître toutes les choses qui sont sur la terre. »
21 Isu nga imbaga ti ari kenni Joab, “Kitaem ita, aramidek daytoy a banag. Inka ngarud, ket isublim ditoy ti agtutubo a ni Absalom.”
Le roi dit à Joab: « Voici, j'ai accordé cette chose. Va donc, et ramène le jeune homme Absalom. »
22 Isu a nagpakleb iti daga ni Joab kas panangipakitana iti panagdayaw ken panagyamanna iti ari. Kinuna ni Joab, “Ita nga aldaw, ammo daytoy adipenmo a nakasarakak iti pabor iti imatangmo, apok nga ari, iti dayta, pinatgan ti ari ti kiddaw ti adipenna.”
Joab tomba à terre sur sa face, fit preuve de respect et bénit le roi. Joab dit: « Ton serviteur sait aujourd'hui que j'ai trouvé grâce à tes yeux, mon seigneur, ô roi, puisque le roi a exécuté la demande de son serviteur. »
23 Isu a timmakder ni Joab ket napan idiay Gesur, ken inayawidna ni Absalom idiay Jerusalem.
Joab se leva, alla à Gueschur, et amena Absalom à Jérusalem.
24 Kinuna ti ari, “Mabalinna ti agsubli iti bukodna a balay, ngem saanna a mabalin a makita ti rupak.” Nagsubli ngarud ni Absalom iti bukodna a balay, ngem saanna a nakita ti rupa ti ari.
Le roi dit: « Qu'il retourne dans sa maison, mais qu'il ne voie pas mon visage. » Absalom retourna donc dans sa maison, et ne vit pas le visage du roi.
25 Ita iti entero nga Israel, awan iti ad-adda a naidaydayaw gapu iti kinataerna ngem ni Absalom. Awan ti pakapilawanna manipud iti dapanna agingga iti tuktokna.
Or, dans tout Israël, il n'y avait personne qui fût aussi loué qu'Absalom pour sa beauté. Depuis la plante de son pied jusqu'au sommet de sa tête, il n'y avait en lui aucun défaut.
26 No pukisanna ti buokna tunggal agleppas ti tawen, gapu ta nadagsen daytoy kenkuana, timbangenna ti buokna; agdagsen daytoy iti agarup dua gasut a siklo, a natimbag iti pagtimbangan ti ari.
Lorsqu'il se coupait les cheveux de sa tête (c'était à la fin de chaque année qu'il les coupait; comme ils étaient lourds pour lui, il les coupait), il pesait les cheveux de sa tête à deux cents sicles, selon le poids du roi.
27 Naaddaan ni Joab iti tallo a putot a lallaki ken maysa a babai nga agnagan ti Tamar. Napintas isuna a babai.
Trois fils naquirent à Absalom, et une fille, dont le nom était Tamar. C'était une femme qui avait un beau visage.
28 Nagnaed ni Absalom idiay Jerusalem iti uneg ti dua a tawen a saanna a nakitkita ti rupa ti ari.
Absalom vécut deux années entières à Jérusalem, et il ne vit pas le visage du roi.
29 Kalpasanna, nangibilin iti sao ni Absalom kenni Joab nga ibaonna ni Joab iti ari, ngem saan a napan kenkuana ni Joab. Isu a nangibilin manen ti sao ni Absalom iti maikadua a daras, ngem saan latta a napan ni Joab.
Absalom envoya alors chercher Joab, pour l'envoyer auprès du roi, mais celui-ci ne voulut pas venir à lui. Il envoya encore une seconde fois, mais il ne voulut pas venir.
30 Isu a kinuna ni Absalom kadagiti adipenna, “Kitaenyo, adda iti talon ni Joab iti abay ti talonko, ken addaan isuna iti sebada sadiay. Inkayo ket puoranyo daytoy.” Isu a pinuoran dagiti adipen ni Absalom ti talon.
Il dit alors à ses serviteurs: « Voici, le champ de Joab est près du mien, et il y a de l'orge. Allez-y et mettez-y le feu. » Les serviteurs d'Absalom mirent donc le feu au champ.
31 Timmakder ngarud ni Joab ken napan ni Joab iti balay ni Absalom, ket kinunana, “Apay a pinuoran dagiti adipenmo ti talonko?
Alors Joab se leva et vint chez Absalom, dans sa maison, et lui dit: « Pourquoi tes serviteurs ont-ils mis le feu à mon champ? »
32 Sinungbatan ni Absalom ni Joab, “Kitaem, nangibilinak iti sao kenka a mangibagbaga nga, 'Umayka ditoy ta ibaonka iti ayan iti ari ta ibagam, “Apay a naiyegak ditoy manipud Gesur? Ita ngarud bay-am a makitak ti rupa ti ari, ket no nagbiddutak, bay-am a papatayennak.””
Absalom répondit à Joab: « Voici, je t'ai envoyé dire: Viens ici, afin que je t'envoie dire au roi: « Pourquoi suis-je venu de Gueshur? Il vaudrait mieux que j'y sois encore. Maintenant, que je voie la face du roi, et s'il y a en moi de l'iniquité, qu'il me fasse mourir ».
33 Isu a napan ni Joab iti ari ket imbagana kenkuana. Idi pinaayaban ti ari ni Absalom, napan isuna iti ari ken nagrukob iti daga iti sangoanan ti ari, ket inagekan ti ari ni Absalom.
Joab se rendit auprès du roi et lui en fit part. Après avoir appelé Absalom, il vint auprès du roi et se prosterna à terre, face contre terre, devant le roi; et le roi embrassa Absalom.

< II Samuel 14 >